Mees muidugi karjunud nii kui jaksanud. Zhang et al. Mõnikord valatakse talle sinna veel vett pääle, et hästi leotada.

Virivumpsassa, virivumpsassa ai, ai, ai, ai, kuid vaesõ' pidit marssima. Vaikuse ta valib ärä, õite hulgas ilmub ta. Muidu ei levva pesä. Võta üitskõik mes võtat, kas rõivatük'k'; serätse kotusse päält võta, kos mõjup; südäme kotus om pääasi. Vii põhjapoole külge, kos aid om tettu, aijatugi, vitsaga päält kinnitedu; võta too tugi üles, tsuska too rõivatük'k' toe ala, ütle nii: Mädänegu siiä paika, ütle nimi kah, kelle rõivatük'k' om.

Sis jääp temä põdema ja surep. Tagat terves laske tagasi tulla, võta tugi üles, võta rõevas ärä, ütle: Saa terves tagasi oma elu manu. Ää käega peät näitämä, kos sa tahat, sinnapoole käänä. Kospuul tuul om, ütlet: Jummal Esä, Pojakene, käänä ärä neist sii kuritegu see om kuritegu, mes tuli tiipkäänä sinnä, kos kahju ei saa.

Kui käsi om Kuunarliini sigareti poletik, selle käe järgi käänäp. Peäp olema kõva usk, jumalik usk, kohe pööräp. Egä pal'la sõna ütsindä ei ole, kõva usk. Ütlet: Ärä enne väl'lä tule, kui ma tanu pähä pane sulle.

Sinna otsa manu, kost alustat, panet kepi. Us's om vangin. Ol'li üitskõrd aasta aiga vangin, aend aigu panni. Põõsa sehen ol'li.

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

Mia piirassi ümbre. Tõese haena aigu leesime. Perän tapsiva ärä. Tuu tanu, tuu om tuu pähälöömine. Tuu om kurjast, mes ussi vällä kutsup. Võta üitskõik mes võtat, kas rõivatükk, serätse kotusse päält võta, kos mõjup; südäme kotus om pääasi. Vii põhjapoole külge, kos aid om Trater valu, aiatugi vitsaga päält kinnitedu, võta tuu tugi üles, tsuska tuu rõivatükk toe ala, ütle nii: Mädägu siiä paika, ütle nimi kah, kelle rõivatük'k' om.

Tahat terves laske tagasi tulla, võta tugi üles, võta rõevas ärä, ütle: "Saa terves tagasi oma elu manu. Varas ei saa oma kraamiga minnä, jõgi ja kõik om täl ümbre. Piira nüid. Enne om sedäviisi, niisugune piirämise riist, kellega sa ümbre piirad haenakuhjale ehk oma elämise ruumidele, kos varguse asi om. Sii om tettu niimuudu: nahkiirest võetas, tõmmatas temä silmist niit läbi. Egä tõmbamisest pandas sõlm ette, ütsä sõlme, ja pandas korat pääle, vandesõna.

Sellega piira - ütest kõrrast om küll, sii peäp siiä jäämä, et varas tedä ärä võtta ei saa. Tuu om joba kurjast, kurjavaenu tüü. Haenamärss - võtnu kõrtsi läve iist ärä endä hobese pääle, lännu suures, ei ole muud, pilla ärä maha. Hobene ei ole jõudnu vedädä kah. Tuu olli tettu. Viina läbi sai nuu sõna kätte.

Tuu opati mulle ärä, et toda ärä ütle kellegile. Sii om joba jumala ära salgamine. Ma ole jumalakartlik mees. Sa nakat pruukma, ku ma ütle. Toda pattu ma ei või endä pääle võtta. Ei tohi tõist sedäviisi sisse vedädä. Enne olli pantu hobeseraud läve kõrvale - tagasipoole, nuk'k olli sissepoole, puuten olli, vene Kuunarliini sigareti poletik, et raha ei saa vällä minnä.

Kuunarliini sigareti poletik kõrtsileti pääl olli puultõiskopkaline vana suur vaskraha kinni löödü, säält es saa kah raha üle minnä, vällä minnä. Mes letti pannit, olli raha nõia käest, läits tagasi, sis es lää. Väedsega võta, käänä kummali, ots kodu poole, võtat niipallu kuipallu sa võtat, ütle sii sõna kah - tule kodu tagasi, aga Jumala nimel.

Südä peäp puhas olema, õigede ütlet ja sul om halb miil, tulep iki tagasi. Tuu ei ole patt. Tuusama, kes tegi, võtap jälle säält hobese mant, kos hobene kinni om, väedsega võtap, panep peri - mine nüid, ma ole su lahti lasnu. Sis ütel vasta: "Jakku tarvis. Sõidab noor meremees esimest korda läbi Taani väina, Guldeni tuletornist mööda, siis entseldatakse teda.

Entseldamine on isesugune meremeeste nali, millest võtavad osa ainult madrused. Kapten end asjasse ei sega, vaid vaatab päält.

Saadakse laevaga Guldeni tuletorni kohta, siis juhivad vanemad meremehed noore, entseldamisele-tuleva laevuri tähelpanu tuletorni pääle, seletavad talle vilkuvat tuld Kullimammaks, kes lehvitab rätikut, või rätikutlehvitajaks lesknaiseks, kel mees Guldeni kohta merre uppunud. Räägitakse ka neiust, kelle peigmees Guldeni kohta uppunud, või tütarlapsest, kelle meremehed ära eksitanud.

Neiu on sünnitanud lapse ning käib nüüd randapidi ning lehvitab igale möödaminevale laevale rätikut ja ootab petist peigu. Räägitakse veel tigedast paagisaksa naisest, Kullimammast, kes tõotanud meremeestele valmistada sedasama valu, mida on tema tütar korra pidanud kannatama. Nimelt on meremehed korra Kuunarliini sigareti poletik paagisaksa tütre kinni võtnud ning temaga viis vana imet ära teinud, mille järeldusel tütarlaps surnud. Räägitakse veel, et nüüd tuleb merejumal laeva ning ristib noored madrused meremeesteks.

Selle aja sees ongi üks vanematest meremeestest merejumalaks seatud, muidugi laeva suuremaid naljahambaid. Merejumalale tehakse suur habe suhu, õlimantel pannakse selga, süidvester pähe, nägu määritakse ära ning valatakse merejumal lõpuks veega üle ja lastakse paki päält alla kettide pääle.

Säält ronib ta siis ise laeva, habeme veest sorisedes, ning jätab nooresse meremehesse mulje, nagu oleks ta tõesti merest tõusnud. Merejumal kannab kaenla all suurt raamatut, kahest puukaanest moodustatut, millesse on kirjutatud meremehe jutlus ning millesse märgib noorte madruste nimed. Et häälekõla Kuunarliini sigareti poletik ei saaks, kannab merejumal keele all korki. Noore madruse jaoks mõnikord on Liigeste laminaalne ravi mitu asetatakse laeva veetank, täidetakse veega, pannakse antspakk risti üle ning asetatakse nooruke sellele istuma.

Mõnikord seotaks tal ka silmad kinni. Siis tuuakse ta ette kaks suurt puust habemenuga. Üks neist nugadest on sileda teraga, teine hambulise. Hambuline maksab üks naelsterling, sile viis naelsterlingut.

Kästakse madrusel endal valida, kumba nuga ta endale habemeajamiseks soovib. Tahab madrus odavamat nuga, siis määritakse entseldataval nägu tõrvaga ning hakatakse hambulise noaga habet ajama.

Soovib ta kallimat nuga, siis tehakse pits laeva pang seebivahtu täis ning pintseldatakse švaabriga kaabelkaanist nuustik laevalae pesemiseks põsed seebivahuga ning aetakse siledama noaga. Üldiselt sünnib siis terve entseldamise toiming pisut kergemini.

On habemeajamine lõpetatud, siis tõmmatakse salaja veetangi pääl olev antspakk ära ning madrus kukub ühes tangi pääl oleva purjeriidega tangi. Mõnikord valatakse talle sinna veel vett pääle, et hästi leotada. Tuleb madrus veest välja, siis lastakse tal kolm korda pilli alt läbi pugeda ja ankrul kolm korda suud anda. Vanal ajal on meremees veel trossi otsa seotud ning kolm korda laeva alt läbi tõmmatud. Korra on entseldatud üht kapteni poega ka niisuguse alt läbitõmbamisega. Noormees on aga noaga trossi katki lõiganud ning ära uppunud.

Sellest saadik on koledast kombest loobutud. Nüüd tuleb merejumal ja küsib, kas musti, ristimata madruseid veel laevas on. Pootsman ütleb merejumalale kõik ristitud meremeeste nimed, mis suurde raamatusse tähendatakse. Nüüd loeb merejumal meremeeste jutluse. See seisab koos igasugustest vastuoksustest. Meremees peab kirikust mööda minema ja kõrtsi sisse astuma. Kui iial minnakse avalikust majast mööda ning nähakse naisterahvaid aknal, siis peab kohe sisse astuma. Suguhaigus peab meremehel olema.

Suguliige peab tal lõhki lõigatama. Kaptenil ei tohi meremees iial vastu hakata. Kui minnakse linna alla, siis peab meremehe esimene Kuunarliini sigareti poletik kaptenile olema: kus käib kurss naisterahvaste-maja pääle? Niisugusesse linna peab minema, kus kõige rohkem avalikke naisi.

Nälga peab meremees kannatama ning nurisemata kõik kohustused täitma. Jutluse lõpetanud, annab merejumal igale oma-tehtud meremehe tunnistuse ning kaob ise paki taha, läheb merre tagasi.

Nüüd võtavad ristitud meremehed antspakud selga ja lähevad kapteni juure kajutisse ning küsivad: "Kus kurss? Tullakse meeste juure tagasi ning hakatakse ühiselt kiikert vaatama jooma. Viie naelsterlinguline jne. Entseldamine sünnib mitmes kohas: 1 Taani väinas, 2 Gibraltari merekitsuses, 3 ekvaatori all. Entseldamine on väga üldine komme.

Ükski kaugeid meresid sõitja laevamees ei pääse sellest. Entseldatakse ka reisijaid, ka naisterahvaid, näit. Naisterahvaste puhul loobutakse entseldamisest, kui lubatakse entseldajatele mõni suurem summa viinaraha.

Raha nõutakse ka rikkamalt inimeselt, kes pooleliolevat laeva ehitusplatsis huvi pärast vaatama läheb. Tõmmatakse nöör ette, ega lasta enne üle, kui on lubatud mõnesugune summa. Tõstel kahanep, kost täl karjatii päält om riibutu.

Hommugu enne, kui kari lääb. Kost tä riibnu om, noede piim om halb. Anomit suitsutava ja temä endä käest võtava, jälest võtava, puru vai mes maha jääp, suitsutava. Paneva tule pääle ja annaba eläjile sisse joogiga.

Tolle nimi üteldäs, kes tä enne nõid: häätegu kurjateo vasta, häätegu kurjateo vasta, häätegu minule tagasi ja temäle jäägu kuritegu. Sis lääp tälle endäle, nigu tä olli. Emä arst pallu ja om prõlla kah tolle ameti pääl, ärä surnu.

Niisama lugu luupainaja puhul. Naabril lats kussi öösi alati alla. Naabrinaine üitskõrd tulli meile ja ütles: "Küll sul om hää lats, ei kuse alla.

Ku naabrinaine tõne hommuk meile tulli oma latsega, ma ütlei nagu nallä peräst: "Oh sa kuriluum, mu latse ära kahetanu. Hullem, raskem, kui see on vanatüdruku kuri silm.

Ahja metskonnas olnud metsavaht. Keegi mees tulnud metsavahi poole. Metsniku naisel olnud põrsad rehe all, need joosnud sääl. Külaline öelnud: "Võeh, kui ilusad põrsad metsavahi perenaisel om.

Funktsionaliseeritud protsess kinnitati aatomjõudmikroskoopia, skaneeriva elektronmikroskoopia, Fourier-teisenduse infrapunaspektroskoopia, Ramani spektroskoopia ja termogravimeetrilise analüüsi abil.

Perenaine läinud rehe alla põrsastele süüa viima. Põrsad jooksnud vastu seina üles, pasandanud, ei söönud. Perenaine küsinud: "Kes käis? Kus seisis? Võtnud korjanud põrsad korvi, kraapinud prahti sealt, kus külaline seisnud ja suitsetanud selle suitsuga põrsaid.

Lasknud siis põrsad emise juure. Pannud prahi tuhka söögi sisse ja andnud siis põrsastele süüa. Ja põrsad hakanudki sööma. Metsavaht Vatsar ise jutustanud seda jutustajale. Hiljem, kui kõik on valmis kirjutatud kritseltatakse kõik veel kord läbi, et ei saaks keegi lugeda. Roosisõnad ise kõlavad järgmiselt. Meie Issand Jeesus Kristus sel ööl ja kui tema läks üle Keenetsareti järve, Kolm lille oli käes: usk, lootus ja armastus.

Kõik, kes laevas olid kartsid tormi kui Jeesus ei kartnud. Ta tõusis rahva keskelt ülesse, tõstis käed taeva poole ja hüüdis: "Tormine järvepind vaiki! Niikaua, kui neid kannad sa endaga, nii kaua on Kuunarliini sigareti poletik võim sinust eemal.

Usu aga. Roosisõnad õpetas isegi soomlasest velsker minule isiklikult Üks niisugustest paikadest on Vohnja mõisa väli.

Kolu mõisa asub lõunas, Vohnja mõisa asub idas, põhjas on suur mets ja läänes külad ja rabasood. See vahemaa - pikuti kilomeetrit ja laiuti kilomeetrit - on paik, kuhu peaaegu iga inimene on ära eksinud, kellel on sääl läbikäimist olnud. Nõiutud maa-alal on haldjad ka haldjad isegi päise päeva ajal liikvel.

Igaüks, kes sattub haldja jälgedelle, peab tahes või tahtmata käima just nii, kuidas haldjas on eeli käinud. Kui loed "Meie isa" palve sõnad ära, avanevad silmad ja inimene hakkab oma ümbrust märkama ja aru saama. Nii on olemas paik endise Vohnja mõisa viinavabriku lähidal idapool vabrikut, kus igaüht puudutab äraneetud paik. Rahvasuu räägib selle neetud paiga üle järgmist.

Vohnja mõisa herra olnud vanasti krahv, temal olnud mitu poega, kõik teeninud St. Peterburgis ohvitseeridena keisrihärra polkudes. Kui need ohvitseeridest pojad koju käima tulnud, siis olnud mõisa naisteenijad kõik nagu Artroos kraadi kate kraadi kraadi erutatud linnud.

Magatud ööseti korda mööda, et mitte hullunud ohvitseeridelle kätte langeda. Ükskord sattunud üks karjatüdruk, kes olnud noorte sigadega võsastiku äärel kogemata ja märkamata otse ohvitseerist krahvipoja kaisutusesse. Kuid julge ja tugev karjatüdruk kiskunud julgel pealetikkujal silmad lõhki ja pagunid pealt maha, ise jõudnud ohvitseri käest lahti rabeleda, joosnud võsastikku, kust joosnud oja läbi.

Paruni või krahvi võsu hüüdnud: "Tüdruk, sa igavene risu, ole ära neetud kõige selle paigaga, millel Kuunarliini sigareti poletik seisad. Saagu surma su sugu sääl, kus kasvab sammal ja rohi. Noorem vend läks mõni päev hiljem järele. Varsti saadeti neid Türgi vastu sõtta, mõlemad vennad sattusid tugeva vaenlasega vastamisi, kus nad mõlemad langesivad Makedoonia rabas nii nagu karjatüdruk oli meile vandunud.

Äraneetud koht ununes peagi, kuid umbes 40 aastat sellest ajast mööda mõisa teomehed istusivad kord keskhommikut sööma samal kohal võsastiku äärel, mis oli tuntud äraneetud platsina paigana.

Nende juurde tulnud ka mõisa viinameister viinapõletajakes heitnud sinna seniks pikali kui teomehed keskhommikut söövad, et pärast seltsis mõni sõna ajaviitejuttu ajada. Korraga tunneb nagu jookseksid sipelgad temal nägu mööda, tõusebki ülesse ja kõnnib vähehaaval välja äärt pidi, mehed lõpetanud söömise ja algavad piibutamist kui viinameister nende juurde tuleb tagasi.

Mehed märkavad, et viinameistri nägu on üsna iseäralik, kangesti punsunud ja paistetamise moodi, ja küsivad kohe, et mis su näul viga on, kas on hambavalu võeh. Mehed õpetasid kõik igaüks oma moodi, kuid viinameister raputas pead ja ütles:"Minule ei aita keegi muu kui ainult selle suu, kes selle paiga ära needis, kui ta veel elab. Nädala lõpul tuli jällegi viinameister, silmnägu oli jällegi ilus, ei olnud enam märgata paistetust ega kedagi.

Ta oli selle pika maa ära käinud ja temalt andeks palunud ja pakkunud ka raha temale, kuid vahva naiskangelane oli ütelnud: "Ei mul ei ole raha vaja, aga inimesed peavad uskuma, et see, mis mulle tehti ülekohut ei tohi mitte vaka alla varju jääda, vaid äraneetud paik peab olema kõigile hoiatavaks paigaks, et vaba maarahva laps ei lase ennast igast paruni- ega krahvivõsust ega nende sabarakkudest maha rõhuda.

Ka maarahvas tahab elada, mitte härrased üksi. Selle loo rääkis minule minu isa Jakob Valdur, sünd. Rääkimine oli sel ajal, kui jäutati mõisad Hiljem planeeriti neetud paik, kui paha kuulsusega koht telliskivitehase maa-alasse, kus ta on kuni tänaseni. Kui inimene läheb üksinda Reva metsa, siis tuleb eksitaja. Kord on ta inimene, kord koer, kord valge hobune. Alati Kuunarliini sigareti poletik ta seni inimese ümber kuni inimene eksib.

Rehepapp ehk rahvausundi ja muistendite andmebaas :: Tekstide vaatamine :: Kõik tekstid

Sisestanud Merili Metsvahi, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva Ussikene, hullukene, ära pista pimedalta, ära torka teadmata, ära vaota vaatamata, keri aga ennast kerasse, mata aga ennast mätta'asse!

Minu käed on tõrvaokstest, jalad tõrvakandudesta, oimud tõrvaokastesta, ise ole tõrvatoobrikene, tubli tõrvatünnikene. Sisestas Eva-Kait Kärblanekontrollis ja redigeeris Mare Kõiva Hundisõnad Metsasikku, metsasokku, Metsa kuldane kuningas, Metsa halli harvalõuga, Metsapeni, pikkalõuga, ära salva salajalti, ära näppa nägemata, ära puutu minu pulli, ära katsu minu karja! Mine sohu sobistama, mine laande luusimaie, kivi külge kiskumaie.

Viidi pudeliga vett, sis tuu arst lugenu sõnu pääle, anti loomale sisse. Inimestele kah tettu vii, viina ja rasva pääle. Ja olliva ka mõne arsti serätse kah, kes mõistnuva rohte kiitä. Palanigu Els mõistnu rohte kiitä, sinna käenu kaugelt inimesi. Tuu olli iki raamatust opitu vai sis ütstõste käest kah Opati, kes maha taht jättä oma tarkust.

Ütel, et sulle tulep tsiatapmise aigu miilde, sis jääp veri kinni tsial. Sis ollu ussisõna kah üte paberi pääle kirjutedu. Kaela liigesevalu vanaesäl olli nuu sõna ja sis olli minu emäle annu, emä kirjutanu, tä olli ette ütelnu. Vend olli Puhjal kooliopetaja, tolle kätte saeva, ärä palliva Puhjale, jõekajujide piibel ja nuu ussisõna. Vanaesä aigu na olluva Kaldil korterin, Aruanni vanajõe suud kajunuva. Suula pand vii sisse ja luges vii pääle.

Toda temä es avalda kellegile, mes tä sinna luges. Sis antu toda loomale. Tõese olliva vastan, laulseva tõstele. Laud oli tehtud sanglepast - ilma Kuunarliini sigareti poletik s teta, - viis-kuus isikut istusivad laua ümber, käed kergelt laua peal kuni "laud soojaks" sai ja "elektert" võttis.

Arvati juba laual paras vaim sees olema, kergitati käed veel veidi kergemale nii, et laua ja käte vahe täieste vaba oli ning üks seltskonnast pani Kuunarliini sigareti poletik küsimuse ette: "Laud ütle, kui vana ma olen?

Võis mitme- ja mitmesugusi küsimusi esitada - iga küsimus vastati. Vahel ka sahmati vitsaga seda eset, mille vastu ihuliige põrkas. Keskajal olla ka eesli üle, rohutirtsude jm üle kohut mõistet ja vistist anafemat tehtud. Est modus in rebas. Kastnud pesu märjaks ja jäänud korraga kuulatama, järve keskpaigust olnud kuulda hirmus kihinat ja kahinat, korraga kerkinud kesk kihinat järvest ülesse suur vaskkatel ja ujunud kalda poole. Kaldal jäänud vaskkatel just vanatüdruku ette kalda äärde seisma, vanatüdruk pistnud kurika vaskkatla sangast läbi ja hakkanud kalda poole tirima tõmbama.

Katel olnud kole raske ja seest kuuldunud kuldraha kõlinat. Kuna katel ei ole kalda ligemalle sugugi tulnud, hüüdnud vanatüdruk: "Appi," kohe lahkunud vaskkatel kalda äärest ja ujunud suure kiirusega järve keskpaiga poole tagasi, viies kaasa ka sangast läbi pistetud kurika.

Kesk Kuunarliini sigareti poletik vajunud katel suure kolinaga järve põhja tagasi, pesukurikas murdunud keskelt pooleks, tükid karganud taeva alla suurele kõrgelle, vahulained veerenud kalda poole, ise kangesti kohisenud. Vanatüdruk näinud vahulaineid kaldale tulema, unustanud oma pesu sinnapaika ja pistnud jooksma. Siis ütelnud: "Jumal tänatud, hing on peastetud, tehku pesuga mis tahes," ega ole sellest saadik enam oma jalgu järve kaldalle viinud.

Karjapoiss oli näinud hommiku päikesetõusu aegu, et kangesti ilus tüdruk istunud lainete peal järve kaldast paarkümmend sammu eemal ja kamminud kuldkammiga juukseid.

Karjapoiss vaadand, vaadand ja kange tahtmine tulnud temale, et kuidas saaks temaga juttu ajada. Ise mõtelnud: "Kui hüüan teda näkineiu, läheb minema, aga ma hüüan teda ilusaks neiuks.

Karjapoiss jäänud nukrameelselt omaette järvele vahtima, kui korraga keegi puudutanud tema õlga õla. Karjapoiss nagu ehmatanud, kui oli näind enda kõrval pea enda suurust tütarlast, kes oli peaaegu sama ilus kui seegi, kes ennist kuldkammiga juukseid silus. Ära nähes, et karjapoiss ei tee temast väljagi, istunud tundmata tütarlaps lähedaloleva kivi otsa, võtnud põuest hõbedase vile ja hakanud seda puhuma. Vile puhumise järele karjapoiss otsekui muudetud ümber, unustades oma karja istunud ta tütarlapse kõrvale kivi otsa ja hakkanud silitama tütarlapse pikki kullakarvalisi juukseid.

Kastnud pesu märjaks ja jäänud korraga kuulatama, järve keskpaigust olnud kuulda hirmus kihinat ja kahinat, korraga kerkinud kesk kihinat järvest ülesse suur vaskkatel ja ujunud kalda poole. Kaldal jäänud vaskkatel just vanatüdruku ette kalda äärde seisma, vanatüdruk pistnud kurika vaskkatla sangast läbi ja hakkanud kalda poole tirima tõmbama. Katel olnud kole raske ja seest kuuldunud kuldraha kõlinat.

Wealth and Power in America: Social Class, Income Distribution, Finance and the American Dream

Kuna katel ei ole kalda ligemalle sugugi tulnud, hüüdnud vanatüdruk: "Appi," kohe lahkunud vaskkatel kalda äärest ja ujunud suure kiirusega järve keskpaiga poole tagasi, viies kaasa ka sangast läbi pistetud kurika. Kesk järve vajunud katel suure kolinaga järve põhja tagasi, pesukurikas murdunud keskelt pooleks, tükid karganud taeva alla suurele kõrgelle, vahulained veerenud kalda poole, ise kangesti kohisenud. Vanatüdruk näinud vahulaineid kaldale tulema, unustanud Kuunarliini sigareti poletik pesu sinnapaika ja pistnud jooksma.

Siis ütelnud: "Jumal Siin koristatud, hing on peastetud, tehku pesuga mis tahes," ega ole sellest saadik enam oma jalgu järve kaldalle viinud. Karjapoiss oli näinud hommiku päikesetõusu aegu, et kangesti ilus tüdruk istunud lainete peal järve kaldast paarkümmend sammu eemal ja kamminud kuldkammiga juukseid. Karjapoiss vaadand, vaadand ja kange tahtmine tulnud temale, et kuidas saaks temaga juttu ajada.

Ise mõtelnud: "Kui hüüan teda näkineiu, läheb minema, aga ma hüüan teda ilusaks neiuks. Karjapoiss jäänud nukrameelselt omaette järvele vahtima, kui korraga keegi puudutanud tema õlga õla.

Karjapoiss nagu ehmatanud, kui oli näind enda kõrval pea enda suurust tütarlast, kes oli peaaegu sama ilus kui seegi, kes ennist kuldkammiga juukseid silus. Ära nähes, et karjapoiss ei tee temast väljagi, istunud tundmata tütarlaps lähedaloleva kivi otsa, võtnud põuest hõbedase vile ja hakanud seda puhuma. Vile puhumise järele karjapoiss otsekui muudetud ümber, unustades oma karja istunud ta tütarlapse kõrvale kivi otsa ja hakkanud silitama tütarlapse pikki kullakarvalisi juukseid.

Tütarlaps lõpetand vilepuhumise ja peitnud vile jällegi põue. Nüüd alles alganud jutud, nende jutuvada kostnud kaugelle, kolmanda päeva õhtul läinud peremees karja ja karjapoissi otsima. Kari olnud karjapoisi läheduses, kõik loomad olnud alles, karjapoiss istunud kivi otsas ja tukkunud.

Peremees saanud pahaseks ja hakanud karjapoisile ütlema: "Miks sa enam koju ei tule ega karja koju ei a'a? Karjapoiss vastanud: "Mul oli siin ilus tüdruk, ma ajasin temaga vähe aega juttu, kas selle vähe ajaga juba kolm päeva mööda läinud? Sa aasid juttu näkiga. Lähme nüüd kohe koju ja sa ei tohi enam siia järve kaldalle mitte millalgi tulla.

Esimesel koolipäeval nägivad külarahvas, kuidas suvine metsatalu karjapoiss jookstes tõttas järve poole. Nii käis ta kuni sai noormeheks, siis täismeheks ja lõppeks ka vanameheks, kuid igatsetud neidu ei ilmunud enam. Veel raugaeas õppis ta kandlemängu niisama selgeks kui noored mehed ja siis oli tema alatine ajaviide istuda järve kaldal ja mängida ilma lõpmata, tundmata nälga ja jänu ja unustades isegi magamise.

Mõne aja pärast ei teadnud keegi, kuhu ta oli saanud, tema kannel leiti teiselt poolt järve kaldalt, kuhu lained olid selle välja viskand, kuid tema oma surnukeha ei tulnud kunagi nähtavalle ega teadnud ka keegi, kuhu ta oli saanud. Palju aastaid läks mööda, ühel päeval istus tuntud kivi otsas kuldjuukseline neiu ja nuttis.

Tema nutuhääl oli nii läbilõikav, et iga möödamineja, kes kuulis seda nutuhäält purskas ka nutma. Hilisemal ajal on möödakäijad kuulnud veel nagu salasosistusi, kord nagu vee sulpsatusi ja Kuunarliini sigareti poletik on jäänud kõik vaikseks ja salapäraseks.

Uuemal ajal ei ole selles järves enam nähtud ei miskisuguseid viirastuse taolisi asju ega olevusi, kuigi mitmed, kes on käinud Suures järves kalal on lootnud kohata ehk vähemalt oma silmaga näha hommikukoidikul ilusat näkineidu. Korra oli teda nähtud musta kassina ringi jooksvat, ükskord oli ta lihtsa kasevitsana seisnud ukse ees ja ootanud, et keegi Tuvastamise kate sailitamine toast välja tuleks, et siis inimeste Kuunarliini sigareti poletik jääda, kus ta tuppa visatakse, sest tema enda jõud oli uste tõukamiseks liiga kasin.

Teine kord oli ta Mareta soone taga haledalt palunud heldeid inimesi, kes aitaks teda üle veesoone, et tema kui vaeslaps ja paljasjalgne ei saa ise sellega hakkama, kuid veel koidu ajal oli katkukisa kuulda.

Veel üks teine kord nähti teda metsanurga küla poole liikuvat, kuni ta jällegi põrkas veesoonega kokku, kust tema kisa kuuldi veel teise päeva õhtul. Kuid kolmandama päeva hommikul Kopsi haigusliidesed häälitsenud ta enam, külm oli ta ära võtnud. Sellest ajast peale kadus katk meie maalt ära.

Kohal, kus katk halises, asutati hilisemal ajal talu, mida nimetatakse tänapäevani Katku taluks. Mareta veesoonik on veel käesoleval ajastul olemas Vohnja vallas ja on suure ja väikese Kõrveküla vahel kevadeti ja sügiseti õige paljuveeline ojakene, kuid vanasti oli ta peaaegu läbipääsmata.

Kui kukk õhtul oma kõige hilisema laulu on lõpetanud, siis loe sajani, siis on paras aeg minna õue. Jookse ümber maja vastupäeva, iga nurga kohal kuulata, jookse niiviisi kolm korda järgimööda ja mida sa sääljuures kuuled ja näed, need kõik ennustavad sulle sinu tulevikku. Kuid meeles pidada, et selle jooksmise korral ei tohi paljalt ka mitte mõtelda Jumala nime nimetamise peale, siis ei avalda teadmatu tulevik midagi, ka vanakurja nime ei tohi nimetada ega ka mitte mõtelda.

Riidlejatel oli sajatuse sõnaks: "Saagu sa seegisandiks jääma. Selle järve kohta rääkis minule üks Schlüsselburgi elanik venelane Afanassi Semjonov Sellel ajastul, kui veel ei olnud laevu, kuid kalamehed käisid ikkagi järvel kala püüdmas parvedega. Kord olnud kalameestel saak väga hea ja sellest tekkinud meestel ka hea tuju - tulnud mõttelle, et mõõdame õige ära, kui sügav võiks olla see meie kalakoppel.

Sõlmitud nootade nöörid kõik kokku ja saadud sellest mitte rohkem ega vähem kui kolmsada sülda pikk nöör. Üks kalameestest hakkanud siis oma kätega nööri mõõtes teistele andma ikka süld korraga ja kõik see kolmsada sülda pikk köis läinud järve põhja, raskuseks olnud nööri otsa seotud parve ankur, umbes kakskümmend viis naela. Nöör pidi järve põhja ulatuma, selles olivad kalamehed kindlad.

Hakati nööri ülesse tõmbama.

Kui jõudis viimane osa parvele, oli kõikide kalameeste imestus kole ja jahmatama panev - nööri otsast puudus ankur täielikult ja selle asemelle oli sinna seotud verine oinapea ühes sarvedega. Imestasivad kalamehed ja kui oli suurem imestus neist lahkunud, haarasivad tuurad ja aerud ning hakkasivad metsikus hirmus kui mõne paha vaimu pilke eest ära sõudma, et aga ainult pääseda sellise kollitava vetevaimu võimusest.

Sellest päevast saadik kui need Schlüsselburgi kalamehed järvelt tagasi tulivad lõhkusivad nad parve ära ega läinud enam millalgi kala püüdma. Pealegi oli see tolle aja suur püha, suur ristipäev, kui nemad järvele sõitsivad, ja nende kõikide südametesse tulis suur hirm, et suurel pühal püüame kalu. Jumal peab meid kartmatudeks ristiinimesteks ja selle pärast karistab meid selle õudse oinapeaga vetevaimu läbi.

Kalamehed uskusivad, et nende mõõdunöör ulatas maa südamesse ehk veel kaugemale. Pealegi oli ju tolleaegsete vene kalameeste arusaamine õige lühike, kuna see teostus sel ajastul, kus veel paate ega laevu ei tuntud. Schlüsselburgi linna õige järve suhu püstitati kabel ja kabeli peasissekäigu kohale müürisse oli kivist väljaraiutud oinapea pandud ja üheksa kalameest noodaga. Hilisem aeg on endised väiksed kabelid ära hävitanud ja nende asemelle uued võimsad kirikud ehitanud, nii lõpetas Kuunarliini sigareti poletik Semjonov oma jutustuse, kuid kuri legend on jäänud rahva ajalukku ja kestab ikka edasi kuni ilmalõpuni.

Vanad inimesed rääksid. Üks Pärdü vana Aadam oli, sie läks vesiaole ja sealt leidis jõlusa poleeritud paku, tõi selle kodu - oli Kuunarliini sigareti poletik, jõudis kodo tõua. Ja siis ütles naistõlõ, kui koo sai: "Ikka ütlete, et põlõ kolgipakku. Ma tõi ete jõlusa kolgipaku. Pakk oli kadun, siis nad näin. Sie oli Pärdül, üks vana mies läin, raubad riided selgäs, tied kaodu. Ja ku nad vuatsid: kõik aateibäd nutsid, ulusid tuulõ kää.

Ja siis läin Mallõlõ sisse. Mallõ üks vana nainõ ütlen sedävisi: "Oh olõ terve tulõmast, mind patust mitte põlgamast. Pärdü ja Mallõ, nied pered jäid, teesed kõik surn.

Egäüks kaevan haua ise valmis, kui tunn, et kondid oln aiged. Siis oli mua tühi. Kolm kord oln Kihnu tühi. Korra sõjaaegas, korra katkuaegas. Sie oli Ruõtsi aegas. Korra oli luõmõ katk. Mio vanaeit oli mõisa korraline. Siis tämä oli karjas. Siis tämä näin: üks suur mustakirja härg, ete suur, sarva põlõ ühtki oln, händä kua, aan lehmä taga okstõ vahõl, võeras härg, põlõmtõ luõm.

Siis tuln suur luõmõ katk. Kui ta jões oln, siis oln jõevesi sinine. Siis ei tohes kiegi juõma minna. Ta ikka üks kuriluõm oln, et ta hengesi püüdis. Üks kord oli suur valgõ mõõk taeva piäl, sestast hulk aega. Siis tuli Türgi sõda.

Tuulõravandus läbi läin. Mõni ütleb, et teine suadab, tuulõst tulõb. Va Põtõr Tuõmas on suatn Kotri Mardile. Matu vana Uabram suatis kua. Matu vana suatis: "Sia mine siia, sina mine siia," egä tuulõ puõlõ suatis.

Liis on ise näinud ja kuulnud seda olles veel õige pisike laps. Tulõb edälätuult.

Hugging Face – The AI community building the future.

Kuunarliini sigareti poletiks. Harilikult tehti seda tava õhtuhämaruses. Oh, ära kohe kõnele On, on Teine päev, siga kurivaim läks lammaste aeda Arstirohtude seas domineeris mesi P-Hinnod pidanud vanast ajast mesilasi, samuti Kleemeti Kodaniburgidsibul, lõngaeli jne. Kui rohuannuse ära võtsid, siis võisid kindel olla, et doosi ka hiiresitta said - tädi luges seda väga tähtsaks parandavaks vahendiks - nagu see minu poisikese-karjase-koolipõlvest meelde on jäänud.

Ka mind ennast rohitses ta. Sit sibi terra suffer ossa levia. Vistist kindlasti Hypericum perforatum. Maa-aluste arstimine maa-aluste rohtudega, köha puhul piim tuliseks ajada ja tükike võid sisse, nii palavalt juua kui võib, kohe teeb köha pehmeks ja kaotab hoopis ära.

Neljandal korral laseb ta tanu pähe panna. Kilk, seh luuhammas, anna raudhammas asõmõlõ jälle tükk rauda otsa tahotab kiviga mõlõmad pidi. Piab inimese perselt ära tundma.

Kui sellele öelda, et ta käib, siis kaob ära. Kutsuti ikka potõrman. Kui alasti, siis on suuremast jaost kõik otsa saanud.

1. Rehepapp ehk rahvausundi ja muistendite andmebaas :: Tekstide vaatamine :: Kõik tekstid
2. Kasi randmevalu
3. Andmebaasis olevate tekstide vaatamine Andmebaasist päriti teksti.

Kui riides siis pääsnud. Peris ehituse aegas tulnud. Väikestes laevades ei ole ühti näinud. Suurde laevade mehed on rääkinud. Nähasse, et mastist kukub midagi maha merel, aga midagi ei ole kukkund.

Kolmandal päeval läinud mees siältkohalt järgi. Ka teab kuidas see kulub potõrmannisse. Üks suur purjulaev Austraalia sadamas laadinud. Terve meeskond kolm õhtut enne magama minekut kuulnud, et laadung visatakse ühe küljele. Vahest rotid, vaadati, ei midagi. Mehed maha. Kapten, kes laevaomanik, jäi. Kokapoiss salaja. Esimese õhtu vajus samal ajal küliti. Ühtki ei oleks ära pääsnud. Just selle sama kellu ajal läinud hukka, kui kuuldud.

Raamatust ütleb olevat kuulnud. Riias meremeeste majas seletati ka. Osalt ka praegu. Peris harilikud lehmad, olid sinikat karva. Kui palju see nüüd oli. Ühel ikka oli olnud, kangesti hääd seltsi lehmad, pidanud seda seltsi. Jo nad siäl väljämerel ikka ond. Ülemine puõl ollõ inimene, aluminõ puõl kala. Nad küsiväd laevameeste käest, millal viimnepäev tulõb. Kui laevamehed ütleväd: "Huõme," siis on neil hiä miel, lähtväd ärä.

Kui öeldakse: "Ei tea," siis lähevad nutuga. Ei, ei, siin meres pole, need on taga kauges meres, kus nende maa on. Nainõ tuln ütlemä, et koristagõ oma ankur, et nemäd ei sua mitte oma luõmi talitama; ankur läks otse kohe läve alla. Ei kedägi, siis olõs kedägi enäm. Võtsid ankru väljä ja läksid jälle teise kohta. Uiõda Jõnn ise riäkis. On küll riäkin. Nämäd on läin, Taanist tuln Riiä kohe, Jõnn ütlen: "Lae lähäb hukka, aga meie jääme eluse. Kui mere kargas, Kuunarliini sigareti poletik kolm korda laeva.

Üsä Kuunarliini sigareti poletik riided oln selgäs. Tämä ond laeva ingel, laeva kaitsja. Mitte ükski polõ ilma inglitä. Kõigil ond oma vaim piäl. Mehed jäid kõik eluse, tulid koo. See juba Siis löö sjõnna kolm korda vassaku jala kannaga ja ütle, et jää nii mitu uastad, nii palju kui tahad, elussajass või mitu uastad, kui tahad.

Ajasid juttu Jutu sees rääkis Pilguse mõisa omanik von Rukteschell, et tema näeb mõnel hommikul teises toa otsas kambris üht vanapoole meesterahvast hallis riides, aga kui ta ligemale läheb vaatama, kaob võõras ära. Sel ajal kui Rukteschell seda rääkis, hakkas Tagamõisa Bukshewden hirmsasti värisema.

Võro-eesti synaraamat

Tegid mõnikord ka valetulesid, et laevu madalale meelitada ja kui laev oli madalale kinni jäänud, siis läksid teda päästma. Ja kumbki ei sallinud, et naaber päästma läheks, sest päästja sai tugevasti tasutud. Viimaks ei jõudnud vana Tagamõisa Bukshewden seda võitlust ära kannatada ning võttis nõuks Pilguse Nolkeni ära uputada.

Ta ässitas Pilguse madruseid talupoegi Nolkeni uputada, kui nad laeva päästma lähevad, Nolkeni merde lükata. Talupojad, kanged joomamehed, hea maksu eest täitsid Bukshewdeni soovi, Artriidi liigeste harja kaed Nolkeni merde ning muidugi ütlesid, et Nolken on ära uppunud ning tema surnudkeha Kuunarliini sigareti poletik ei leidu.

Pärast seda on mitmed näinud, et Nolken on hakanud kodu käima, ikka neli päeva enne laevaõnnetust ilmuvat ta Pilguse mõisa herrastemaja ruumides. Seda jutustas mulle tolleagne Pilguse mõisa omanik von Rukteschell, kes mitu korda viirastust oli näinud. Sellest liigub jutt ka Saaremaa talurahva suus. Saaremaal Kihelkonna kihelkonnas Tshernõi, Lifl. Korra kuulutatud talle jälle niisugune nuhtlus ära.

Mehel läinud see asi ka juba välja kannatamataks. Sääl ligidal olnud aga üks tark, kes mõndagi teinud. Mees läinud targa juurde nõu küsima. Tark öelnud mehele: "Kui sind peksma hakatakse, siis karju õige! Siis ei ole häda midagi.

Peksutoimetus võetud käsile. Mees heitnud vatsuli pingi pääle ja hakatud hoopisid talle kätte jagama. Mees muidugi karjunud nii kui jaksanud. Aga imet, hoobid käinud küll, aga tema külge ei ühtegi! Kuunarliini sigareti poletik püüdnud vaadata, mis ime see on.

Näeb, temal õlekubu kõrval, mida peksjad peksavad. Peksjad aga ei näe õlekubu ühtigi, mõtlevad aga, et mees ikka hoobid saab ega ta muidu ei karju. Tõusnud mees pääle peksmist aga peksupingilt üles, olnud ka õlekubu kadunud. Ühel teisel korral kuulutatud aga mehele jälle peksunuhtlust, sest ta olnud ka üleannetu ja koerusetükkide pääle valmis.

Mees läinud jälle targa juurde abi otsima. Tark öelnud: "Või jälle sind tahavad peksa! Sa ehk oled ka ise süüdlane ega nad muidu sind alati peksa. Aga ma tahan katsu, kui kaua nad sind ometi peksavad, kas nad ei jätagi seda peksu korra maha. Mine nüüd julgusega tagasi! Heitnud jälle peksupingile maha, kui talle hoopa hakatud laduma. Aga mis imet nüüd! Iga kord, kui hoop antud, ei ole tulnud mehele ühtki hoopi külge, juuresseisja mõisaherra karjunud: "Ai, ai, ai!

Ai, ai, ai! Ei muud, kui mõisaherra palunud peksmist maha jätta. Sellest ajast ei ole meest enam millalgi peksetud. Jaan Kukke suust Avinurmest Piilsi külast novembri kuul Ja tämä tuln lammastõ karja. Hundikari tuln, tämä mõtlen: "Lambad ärä murdvad. Vahõl kargan üles, vahõl alla, oln huntõ ies.

Kui üles kargan, siis hunt kargan järgi. Juosn ies, nagu tuulõs läin. Aid tuln vasta, siis oln, kolm kord hüüdn abi: "Abi, abi! Siält üks vana nainõ käin kodo, siis päräst põld kordagi oln. Minu att on näin. Ligist ei ole ühti kedägi, kaugõlt on. Nämäd läin Riiga. Kirbisel nämäd olid laevaga tuulpius.

Ühe õhta oln laevas, hakkan karima: "Mbahh, mbahh. Vana Juosõp oln. Sie tein risti piäle ja lugõn Meie issa issameie piäle ja matt liiva alla. Siis põlõ ei ühti kuuln. Matminõ oli piäl. Sest on ummes viiskümmend aastat tagasi, ma tulin veskilt koju, oli kahepaikne tee, käidi vankriga ja reega, mina olin vankriga, oli öö aeg.

Nägin, Orgita metsa vahel tuleb suur must kogu mulle vastu, oli nagu suur heinakoorm. Mõtlesin, teomehed toovad salaja omale metsast puid. Läksin edasi, kogu läks ikka vähamaks, mida ligemale sain, seda vähamaks läks, ja mul hakkas hirm. Viimaks oli nagu hall aur koos, küll mul oli hirm, kui üsna juure sain oli nagu hall tekk maas, seal tee ääres ligidal oli kolmeharuline kask ja mo hobune vahtis kangeste selle kase poole, ei ma julgend vaadata, kartsin ehk on mõni seal kase Kuunarliini sigareti poletik.

Nitrofenüül-rGO nanokomposiitide kõrgus oli siiski vaid 1, 2 nm.

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

Seega soovitati, et nitrofenüülrühmad ei saaks aluspinnale 30 täielikult risti asetada. Pärast nende nitrofenüülrühmade redutseerimist aminofenüülrühmadeks võib see toimida anorgaaniliste kohtadena, et suunata aniliini polümerisatsiooni vertikaalse PANI nanovõrgu massiivi moodustamiseks rGO lehtede pindadele.

Võrreldes spektriga rGO, ilmnes nitrofenüül-rGO spektril ja cm1 juures uued ribad, mis tulenesid -NO2 rühma sümmeetrilistest ja asümmeetrilistest venitusviisidest, mis viitab sellele, et nitrofenüülrühmad on Kuunarliini sigareti poletik poogitud rGO le. Tulemus näitas, et nitrofenüülrühmad on edukalt redutseeritud aminofenüülrühmadeks.

Kinonoiditsükli NQNQ venitusele omistatud iseloomulik bänd leiti samuti cm- 1 juures. Nagu on näidatud joonisel fig 2C, täheldati rGO Raman-spektris laia D-riba cm- 1 ja G-riba juures cm- 1 juures. D-sagedusala esindas sp2-hübridiseeritud süsiniku konversiooni sp3-hübridiseeritud süsinikuks ja G-riba seostati C- 2- aatomite paaride E 2g, fononid tasapinnalise sideme venitamisega. D-riba intensiivsus oli suurem kui G-riba rGO defektide ja osaliselt ebaühtlase struktuuri tõttu.

On hästi kokku lepitud funktsionaalse grafeeni 38 tulemustega ja tõestanud, et aminofenüülrühmad ja PANI ühendati rGO-ga keemilise sideme abil. CN-le määratud venitusriba ilmus ja cm- 1 juures.

Bensenoiditsükli tasapinnal olevale NH paindumisele omistati lainepikkus cm- 1. Punktid ja cm- 1 olid tingitud Kuunarliini sigareti poletik CH-paindumisvibratsioonist ja benseenoidrõnga välispinnast väljapoole CH-deformatsioonist. Nagu on näidatud joonisel fig 2D, näitasid kõik need materjalid vähe massikaotust umbes ° C juures, kuna H20 oli deinterkalatsioon.

Teine põhjus oli väikeste PANI segmentide osaline lagunemine nanokomposiitides. Nagu eelnevalt teatatud, 39 hakkas PANI lagunema suhteliselt madalal temperatuuril alla ° C ja oksüdeerus täielikult umbes ° C juures. Karboniseeritud fragmentide jäägid jäid isegi ° C juures. Tulemus näitas, et kovalentne ühendus põhjustas nende proovide parim termiline stabiilsus. Tasub märkida, et PANI-frGO puhul ei olnud — ° C juures vähe kadu, mis näitas, et hapnikku sisaldavad rühmad olid väga haruldased.

Ülaltoodud tulemused näitasid, et kovalentse ühendusega põhinev PANI ja rGO interaktsioon oli kõige tugevam ja mängis lõpuks olulist rolli nanokomposiitide termilise stabiilsuse suurendamisel. Joonisel fig 3A on kujutatud aminofenüül-rGO SEM-kujutis ja see näib väga sile, sest aminofenüülrühmad olid poogitud rGO-sse, et moodustada tellitud monokiht. PANI nanokiud moodustasid võrku moodustades juhuslikult aluspinnale valetatud. Siin peaks PANI-frGO moodustumisel olema kaks konkureerivat tuumamehhanismi: heterogeenset nukleatsiooni ja homogeenset tuumastumist.

Tuumakohad võiksid minimeerida tahke pinna ja lahtise lahuse vahelise liidese energia barjääri ja eelise aniliini polümerisatsioonil tahkel pinnal. Seega kaldub aniliini esialgne Slash valu parast paikest omama heterogeenset tuumastumist. Aminofenüülrühmade tellitud monokihi tuumarakendustena võib mängida peamist rolli järgnevas polümerisatsioonis, moodustades vertikaalse PANI massiivi rGO pinnal.

Vertikaalset PANI massiivi ei täheldatud eelnevates töödes sellises aniliini kontsentratsioonis 38, mis viitab sellele, et aminofenüülrühmade tellitud monokiht suunab aniliini orienteeritud polümerisatsiooni rGO le. Polümerisatsiooni alguses polümeriseeriti aniliinmonomeer lahtises lahuses aminofenüülrühmadega rGO-s ja moodustati lühike PANI.

Aniliini suure kontsentratsiooni korral toimus homogeenne polümerisatsioon ka Kuunarliini sigareti poletik esialgset tuuma teket tahkel pinnal, mille tulemusena tekkis rGO-s mõned häireid PANI nanovõrgud. Täissuuruses pilt Hierarhiliste nanokomposiitide moodustumismehhanismi edasiseks uurimiseks võeti reaktsioonilahusest polümeerimisprotsessi ajal PANI-frGO proovid c An on 0, 03 M. PANI-frGO morfoloogia, mis saadi täiendavast reaktsiooniajast, erines ilmselgelt sellest, mis saadi aniliini täiendavast kontsentratsioonist.

Aniliini üleküllastumise seisund viis homogeensele polümerisatsioonile pärast esialgset tuuma teket tahkel pinnal ja moodustas häireid PANI nanovõrgud. Kui kasutati sobivat aniliini kontsentratsiooni, ei toimuks homogeenset polümerisatsiooni isegi siis, kui reaktsiooniaeg veelgi suureneb.

Pikemate PANI ahelate väga suure paindlikkuse tõttu oli väga raske püstitada pikemate PANI ahelate vertikaalset pinda, mistõttu oli painutatud struktuur soodsam kui eelmistes töödes mainitud sirge.

Neljal elektroodil täheldati kahte piki redokslainet, mis olid seotud PANI pöörduva laengu-tühjenemiskäitumise ja pseudokapatsitantsuse omadustega. PANI ja rGO vaheline ulatuslik π-π konjugatsioon hõlbustas laengu ülekannet ja seega oluliselt paranenud elektrokeemilist jõudlust. D Spetsiifilised mahtuvusjooned erinevatel voolutihedustel.

Täissuuruses pilt Spetsiifilised mahtuvuse C spec väärtused arvutati laadimis- ja tühjenduskõveratelt joonised 5B ja C vastavalt järgmisele võrrandile 16 kus ma olin konstantne tühjendusvool AΔ t oli tühjendamise aeg udΔ V oli potentsiaalne muutus tühjenemise käigus ja m oli aktiivsete materjalide mass elektroodis g. Tulemused näitasid, et keemiline side ja massi morfoloogia edendasid oluliselt PANI-frGO hübriidmaterjalide mahtuvust.

Nagu on näidatud joonisel fig. EIS mõõdeti sagedusvahemikus 10 kHz kuni 10 mHz. Nagu on näidatud joonisel fig 5F, oli impedantsi spektri ja reaalse impedantsi telje Z ' vaheline lõikepunkt kõigi nelja elektroodi puhul väga väike umbes 0, 6 Ohm.