Massaaž hoiab kehavedelikud liikvel, vähendab paistetust ja aitab kudedel jääkainetest vabaneda. Tegemist on liigespõletikuga, mis on põhjustatud naha ja küünte psoriaasist. Viiruse taandamiseks tuleb puhastada organism , muuta söömisharjumusi, lahendada stressiallikad nt väsimuse korral oma vajadustest teada andmine, muuta või vabastada sissesööbinud arusaamu nt pean kõigega üksi hakkama saama, jne. Reaktiivsete liigesepõletike korral liigeses mädatekitajat ei ole, liigesepõletik tekib immuunsüsteemi vastusena nakkusele kusagil mujal organismis näiteks kuse-suguteedes või soolestikus.
Eestis kannatab mitmesuguste liigesehaiguste all inimest. Luu- ja liigesehaigusi on palju ja ühel haigusel võib olla mitu erinevat vormi. Kogu Euroopas põeb kroonilist liigesepõletikku või muud luu- ja liigesehaigust üle miljoni igas vanuses inimese — see on suurim krooniliste haiguste all kannatavate inimeste rühm ühiskonnas.
Reumaatiliste haiguste põdejad kannatavad valu käes, mis häirib nende igapäevast tegutsemist, seepärast avaldavad need haigused suurt mõju inimeste töövõimele. Liigesevalu võib olla tingitud kõhre taandarengust või kroonilisest põletikust liigeses, aga valu võivad põhjustada ka ülekoormusest või traumadest tekkivad ajutised liigesekesta, kõõluste või lihaste paiksed põletikud.
Liigesepõletikud võivad tekkida ka haiguste nt düsbakterioos, ainevahetushäireülekaalu, liigse stressi või infektsioonide bakter, viirus, seen korral.
Liigeste üheks suurimaks vaenlaseks on liigne suhkur — suhkrut, nisujahu ja rasva sisaldavad tooted nagu maiustused, saiaksesed, magustatud joogid jne.
Sagedasemad liigeste ja luude haigused Vedeliku valu liigestes ja luude haigusteks on näiteks: Behterevi tõbi jäigastav lülisambapõletik e. Bursiit — selle haiguse korral on tegemist limapauna seina paksenemisega, suurenenud eritusega ja selle kogunemisega limapauna. Sagedamini limapauna põletikud tekivad küünarnuki, põlveliigese ja kannakõõluse piirkonda.
ARTROOS, OSTEOPOROOS, REUMATOIDARTRIIT – ja muud kroonilised liigeste ja luude haigused
Haiguse tekkimise aluseks on trauma, krooniline ülekoormus või pidev mehhaaniline surve limapaunale näiteks töö põlvili asendis. Podagra — podagra on uraadikristallide kusihappe soolade kuhjumisest tingitud haigus, mis avaldub liigespõletikuna, liigeselähedaste sõlmede ning neerukividena. Luupus — luupus on krooniline autoimmuunne haigus, mille puhul keha immuunsüsteem muutub hüperaktiivseks ja ründab normaalseid terveid kudesid.
See tipneb põletiku, paistetuste ja kahjustustega liigestes, nahal, veres, südames ja kopsudes. Osteo artroos ehk liigesekulumus on kõige sagedamini esinev liigesehaigus maailmas. Tegu on mittepõletikulise liigesehaigusega.
- Liigeste ulevaatuste haigused
- Korralik uni viib liigesevalu 2
- Hommikune turse liigesed
- Proviisor annab nõu: mida teha, kui liigesed on "roostes" ja valutavad - 60+
- Iga päev mõjub meie liigestele koormus ja need saavad kahjustada.
Esinemissagedus suureneb vanusega ja haigestuvad rohkem naised. Liigeste kulumise korral kulub ja õheneb luude liigestuvaid pindasid kattev kõhr, kõhrealune luu aga kahjustub ja pakseneb.
Samal teemal
Kuna aga osteoartroosile lisandub sageli põletik, nimetatakse seda haigust ka osteoartriidiks — artriit tähendab liigesepõletikku. Mõlemad mõisted — nii osteoartroos kui osteoartriit — viitavad samale degeneratiivsele liigeseprobleemile.
Soodustavateks teguriteks loetakse liigeste ülekoormust raske füüsilise töö, liigse kehakaalu tõttuaga ka liigesekõhre nõrkust, ainevahetushäireid ja pärilikkust. Reumatoidartriit — on põletikuline autoimmuunne haigus — polüartriit e hulgiliigesepõletik, mille korral haigestuvad paljud liigesed, harva ka erinevad siseorganid.
Proviisor annab nõu: mida teha, kui liigesed on "roostes" ja valutavad
Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased koed nagu limapaunad, kõõlustuped, lihased. Autoimmuunne põletik tekib liigesekapsli sisekestas sünooviumismis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks. Reumatoidartriit on krooniline haigus, mis kulgeb laineliselt, ägenemiste ja vaibumistega. Reumatoidartriidi puhul toimuvad muutused haige immuunsüsteemis, mis selle asemel, et võidelda haigusega, pöördub osalt oma organismi vastu, põhjustades autoimmuunse reaktsiooni.
Kehavõõraste ainete ja haigustekitajate — viiruste, bakterite jt äratundmise ja kõrvaldamisega tegeleb immuunsüsteem, kuid millegipärast on immuunsüsteem segaduses ja ei saa haigustekitajatega hakkama.
Millised liigesehaigused meid vaevavad ja kuidas saab ise end aidata
Tavameditsiin nimetab olukorda, kus immuunsüsteemi rakud asuvad ründama ja kahjustama keha enda rakke ja kudesid, autoimmuunhaiguseks.
Juveniilne idiopaatiline artriit — reumatoidartriit ei ole ainult vanainimeste liigeshaigus, võib alata varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni, sagedamini ndates eluaastates. Osteoporoos- e. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti.
Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks.
Primaarne e. Sekundaarne e. Psoriaatiline artriit — on psoriaasiga kaasnev krooniline liigesepõletik. Tegemist on liigespõletikuga, mis on põhjustatud naha ja küünte psoriaasist. Mis põhjustab liigese ja luude haigusi? Paljude liigeste ja luude haiguste puhul kirjutavad meditsiiniportaalid, et pole teada, mis võib neid haigusi põhjustada, kuid mõned viited, millele viidatakse on järgmised: ülekoormus — nt mingi pidev ühtne liigutus nt sportlastel ja ehitajatel, ülekaal — liigne kaal surub liigestele, infektsioon — mõne viiruse, bakteri või seeninfektsiooni tagajärjel tekkinud liigesepõletik, pärilikkus, ainevahetushäired.
Kahjuks ei kirjutata haiguste puhul kuigi palju ega selgelt lahti, mis ikkagi võib neid haigusi põhjustada. Infektsioon ja ainevahetushäire ei ütle inimesele kuigi palju ja seetõttu ei oska inimesed ennast ka aidata. Üle jääbki ainult loota, et ravimid aitavad, kuid ravimid ei ravi välja algset põhjust, miks haigus üldse tekkis. Ülekoormuse puhul saab inimene loomulikult anda oma liigesele puhkust, muuta töötingimusi või vahetada töö, kui ei soovi, et haigus jääks krooniliseks.
Ülekaal on tänapäeval sagedane nähe, mis võib tekkida nii stressist, ühekülgsest toitumisest, vähesest liikumisest kui ka vähesest vedeliku tarbimisest. Infektsioonide puhul ei jätaks ma uurimata alternatiivmedistiini valdkonna uurimistöid ega ka muid kanaleid.
Tablettidega samaaegselt võib välispidiselt kasutada ka looduslikke aineid sisaldavaid geele või salve. Glükoosamiin ja kondroitiinsulfaat Mõlemad ained on olulised koostisosad liigeskõhre struktuuris.
Nad tagavad kõhre paindlikkuse ja vastupidavuse ning liigesepindade liikuvuse ja elastsuse. Glükoosamiin pärsib kõhrekude kahjustavate ensüümide mõju ja kondroitiinsulfaadil on valuvaigistav ja põletikuvastane toime.
Tavaliselt on need kaks ainet tablettides koos. Proviisor Külli Teder soovitab glükoosamiini ja kondroitiini sisaldusega tablette liigeste suurenenud koormuse korral, mida võib põhjustada sportimine, füüsiline töö, ülekaalulisus või vanus.
Hondrogel ravib tõhusalt luude, liigeste ja lihaste haigusi
MSM ehk metüülsulfonüülmetaan MSM on hea orgaanilise väävli allikas, mis on oluline komponent elastiini, kollageeni, kõhre ja keratiini moodustumises. MSM on seega oluline nii sidekoe ja kõhre loomiseks kui liigeste liikuvuse tagamiseks. Uuringud kinnitavad, et MSM aitab kaasa glükoosamiini toimimisele, mispärast kasutatakse teda sageli koos glükoosamiini ja kondroitiiniga.
Oomega-3 rasvhapped Harrastajad, aga ka juba kogenenumad sportlased kipuvad treeningutega sageli üle pingutama, mispärast muutuvad nende lihased valulikuks ja põletikuliseks.
Toimetas Einar Ellermaa Pexels.
Külli Tederi sõnul võivad siinpuhul aidata oomega-3 rasvhapped, mis toetavad liigeste liikuvust, aitavad vähendada liigeste jäikust ja leevendada ületreenimise tagajärgi. Samuti arvatakse, et need võivad vähendada põletikulist protsessi.
Kui lapsel hakkavad liigesed valutama, on see märk valest koormusest. Ülekaal ja passiivne elustiil. Passiivse elustiiliga inimestel tekivad probleemid siis, kui tuleb äkki rohkem liikuda, näiteks võetakse ette pikem rattasõit või matk. Nende tugiliikumisstruktuur pole pingutuseks valmis.
Mis põhjustab liigese ja luude haigusi?
On ka inimesi, kes keskealisena otsustavad hakata tõsisemalt spordiga tegelema ja tihti näeb see välja nii, et kevadel alustatakse jooksmist plaaniga sügisel maratonil osaleda. Nii käitudes on ülekoormusvigastuse oht väga suur. Kuidas vältida? Vali sobiv sportlik tegevus. Kui oled ülekaaluline, ära mine jooksma ega palli mängima korvpall, võrkpall jne. Liigeste seisukohalt on parimad alad sellised, kus ei ole tegemist hüpete ega järskude pööretega, vaid toimub dünaamiline liikumine — näiteks ujumine, sõudmine, rattasõit, kõndimine.
Treeninguplaani koostamisel tuleb arvesse võtta ka muud igapäevast liikumist. Igasse päeva peaks mahtuma vähemalt tund füüsilist aktiivsust. Arvesse ei lähe mitte ainult tund trennisaalis, vaid kogu päevane liikumine — olgu selleks siis jala poodiminek, aiatööd või muruniitmine.
Liigu ja treeni mitmekülgselt. Kui täna käisid jooksmas, siis homme mine rattaga sõitma. Kui liigesed annavad tunda, võta sügisest kevadeni D-vitamiini. Anna liigestele puhkust.