Mõnel juhul aga puudub selge esialgne vigastus või haigus hoopis, näiteks fibromüalgia korral. Eriarstile suunamise põhjuseks on vajadus diagnoosi täpsustada ja allumatus ravile. Sünnitusjärgne depressioon. Psühhootiline depressioon.

Ardo Kaljuvee 1 Oh, kuidas mu selg valutab! Kui Pusiv valu pohjustab pole kunagi seda kurtnud, siis olete küll üks vähestest õnnelikest, keda on säästetud. Seljavalu on üldkokku-võttes sageduselt viies probleem, mis sunnib ameeriklasi arsti poole pöörduma. Ja see probleem on midagi palju enamat kui ainult valu ja ebamugavustunne — ravi ja kaotatud töövõime lähevad maksma üle 50 miljardi dollari aastas.

Julgustav oleks öelda, et sellise aja- ja rahakulu tulemuseks on tervenemine. Ent enamasti taandub seljavalu arstiabita sama kiiresti või sama aeglaselt kui arsti kaasabil. Tegelikult võite enamikul juhtudel ise oma selja eest hoolt kanda.

Nipp on selles, et teate, mida ette võtta, ja tunnete ära sümptomid, mille puhul on tõepoolest vaja erakorralisi uuringuid ja ravi. Normaalne selg Selg nagu iga teinegi inimese kehaosa on keeruka ehitusega.

Selgroog pole loomulikult üksik luu, vaid sammas, mis koosneb 24 iseseisvast luust ehk seljalülist ehk lülikehast. Alumised viis lüli asuvad lülisamba nimme-ristluuosas, mis paikneb ristluu kohal. Ristluu on seotud kahe niudeluuga, moodustades vaagna. Valdav osa seljavaludest ilmneb nende läheduses. Lülikehad on üksteisest eraldatud lülivaheketastega, mis toimivad kui amortisaatorid ehk põrutuse pehmendajad. Igal diskusel on geeljas sisu, mida ümbritseb fibrooskoest kapsel.

Seljaajust väljuvad lülide vahel kulgevad närvijuured. Seljanärvid edastavad lihastesse liigutustega seotud käsklusi ja toovad seljaajju tundlikkusega seotud signaale.

Rühm vastupidavaid kõõluseid hoiab lülikehasid paigal ja tugevad lihased jooksevad mööda lülisamba külgi, toetades seda täiendavalt ning aidates selga painutada, keerata ja sirutada. Ei tohi unustada ka kõhu- vaagna- ja puusapiirkonna lihaseid, mis aitavad säilitada selja loomulikku kõverust ja annavad omapoolse panuse keharaskuse toetamisele.

Pingeseisundid Selg peab tegema rasket tööd. See peab olema tugev Pusiv valu pohjustab stabiilne, võimaldamaks meil käia kahel jalal. Samas peab olema selg piisavalt paindlik, et saaksime end painutada ja keerata. Suur osa koormusest langeb alaseljale. Veelgi enam — selg peab taluma lisakoormust, kui tõstame raskeid asju.

Ja kui hoiame raskust kehast eemal, siis käed toimivad kangina, suurendades oluliselt seljale antavat koormust. Näiteks mehel, kes kannab kätel 13,6 kg raskust, langeb alaseljale ,1 kg koormus.

Uneprobleemid — raske uinuda, liigvarajane ärkamine, ülemagamine Söögiusu ja kehakaalu muutused Erinevad valud — peavalud, kõhuvalud, seedeprobleemid. Depressiooni diagnoosimiseks ei pruugi patsiendil olla kõiki sümtpomeid. Piisab paarist, mis püsiva loomuga ja igapäevast toimetulekut segav. Sagedasemad seisundid, mis on seotud depressiooniga: Ülekaal ja rasvumine, mis võib põhjustada südamehaiugseid, diabeeti Püsiv valu või krooniline haigus Alkoholi või narkootikumide väärkasutus Perekonfliktid, raskused tööl või koolis Sotsiaalne isoleeritus Enesevigastamine, näiteks lõikumine Aja jooksul ravimata depressioon sageli süveneb ning põhjustab emotsionaalseid käitumis- ja terviseprobleeme, mis mõjutavad elu kõiki valdkondi. Mõned depressiooni erivormid: Krooniline meeleolu alanemine ehk düstüümia, mis ei vasta kerge või mõõduka depressiooni kirjeldustele.

Seda on liiga palju tahta ning inimese vananedes tema lülivaheketaste elastsus väheneb, lihaste jõud raugeb ja kõõlused muutuvad jäigemaks. Kõike seda arvestades on ime, et alaseljavalud pole veelgi sagedasemad. Valu vallandumine Seljavalu võib alata järk-järgult tugevamaks muutuva tüütu valuna või tabada ootamatu hoona.

Mõned saavad viidata ühele valu vallandajale, näiteks raskuse tõstmisele või järsule liigutusele.

Navigeerimismenüü

Sagedamini on aga valu vallandav sündmus palju lihtsam — tavaline aevastus, kummardumine kingapaelte sidumiseks või pliiatsi maast tõstmiseks ning tualetipotilt tõusmine on vaid mõned paljudest igapäevategevustest, mis võivad vallandada seljavaluhood. Samas, paljudel juhtudel algab valu nähtava põhjuseta. Mis põhjustab seljavalu? Teooriaid on palju.

Valdaval osal juhtudest on alaseljavalul mehaaniline põhjus, mida ei saa täpselt välja tuua. Seletusi otsivad arstid seostavad tavalist seljavalu lihaspõletiku ja -pingetega, venituste ja nihestuste, pitsunud närvide, ishiase, lülivaheketta väljasopistumise, halva rühi ja selja Pusiv valu pohjustab kõverustega. Tõenäoliselt on tavaline äge seljavalu põhjustatud nende tegurite kombinatsioonist — valu, lihaspinge, põletiku ja närviärrituse nõiaringist.

Olles tavapärasemad eakamate inimeste hulgas, põhjustavad need probleemid Kasi sorme sailitamine püsivat, tüütut, kerget kuni mõõdukat valu.

Kui artriidi tekitatud luulised moodustised ahendavad seljaajukanalit Pusiv valu pohjustab palju, et tekib surve närvidele, siis võib seljaajukanali ahenemine põhjustada valu seljas, tuharas ja jalas, mis sageli vallandub kõndimisel, kuid mitte ratta-sõidul või muude tegevuste juures, mille korral selg on painutatud.

Selline valu on tavaliselt äkiline ja tugev ning et kompressioonmurdude peasüüdlane on osteoporoos, siis esineb seda naistel sagedamini kui meestel. Millal peaks muret tundma? On hulk teisi põhjusi, mis võivad mõnikord seljavalu tekitada. Võimalikud põhjused on infektsioonid, veresoonkonnahaigused, kasvajad ja kõhuõõne, pärasoole, vaagnaelundite või eesnäärmehaigused, mille valu kandub selga. Te ei pea neid kõiki teadma ja veel vähem ise endale diagnoosi panema.

Üheksal juhul kümnest on alaseljavalu tingitud mehaanilistest probleemidest ega vaja eriuuringuid või keerulist ravi. Kuid te peate teadma ohumärke, mis viitavad tõsistele, erakorralist abi vajavatele probleemidele. Ohumärkide nimekiri on pikk ja kuigi kõik seljahaiged peaksid neid teadma, kogevad neid vaid vähesed.

Seejuures asjad, mis panevad patsiente kõige rohkem muret tundma, ei kuulu samasse nimekirja, mis paneb arste muretsema. Valu tugevus ei ole seotud probleemi tõsidusega — kohutava valu käes vaevlevate patsientide puhul ei ole tüsistused tõenäolisemad kui nende puhul, kelle valu on nõrk või mõõduka tugevusega.

Samamoodi ei ole võimetus sirutada ja normaalselt seista või kõndida häiresümptom, kuigi see põhjustab kindlasti olulist ebamugavust. Röntgenuuringud, skaneeringud ja laborianalüüsid See on instinktiivne käitumine, et enamik seljavaluhoogude käes kannatavatest inimestest ootab oma arstilt röntgenuuringut.

Loomulikult tahavad nad selgitada, mis on valesti. Meie hi-tech-ühiskonnas eeldavad paljud, et neile on tagatud MRT-uuring. Aga ägeda seljavalu korral ei ole piltdiagnostikast kasu.

Uurimustest ilmneb, et röntgenuuringud ei paranda tavalise seljavaluga patsientide ravitulemusi. Valude käes kannatades röntgenisse minek võib tõenäolisemalt teha rohkem kahju kui kasu. Aga kui teie sümptomid on ebatavalised või valu kestab neli kuni kuus nädalat, võib arst korraldada mitmeid röntgenuuringuid koos lihtsate labori-analüüsidega — täisvere analüüs, erütrotsüütide settekiirus, uriiniproov.

Täpsematest uuringutest on tavalise Pusiv valu pohjustab seljavalu korral vähe kasu, kuid ohumärkide korral on põhjalik uurimine oluline. Kompuuteruuring KT, kompuutertomograafia on võimas piltdiagnostikameetod, mis on toonud kaasa revolutsiooni paljudes arstiabi valdkondades.

Seljavalu korral on see olnud kahjuks vähem väärtuslik — üldiselt tuleb kompuuteruuringut kasutada vaid juhul, kui on vaja täpset uuringut, aga MRT-d teha ei saa. Kompuuteruuringu tulemus on Pusiv valu pohjustab, kui see tehakse koos müelogrammiga, mis sisaldab ka lumbaalpunktsiooni seljasüst ja värvaine süstimist. Magnetresonantstomograafia MRT abil saab suurepärase pildi seljast, sealhulgas seljalülidest ja -liigestest, lülivaheketastest ja närvijuurtest.

• Kuidas suua salvi liigestele
• Sinu seljavalu - Ravijuhend

See on meetod, mille korral pole seljasüsti vaja teha, kuid see ei sobi inimestele, kellel on südamestimulaator või teatavat liiki metallist implantaadid. MRT on kallis uuring ja võib põhjustada klaustrofoobiat. Seda võib olla väga raske teha ka isikutele, kes ei suuda valu tõttu rahulikult lamada.

MRT-ga on veel üks probleem — see võib olla liiga tundlik. Kolmes teaduslikus uuringus tehti igasuguse seljavaluta vabatahtlikele MRT seljast.

Kui need inimesed oleksid seljavalu kaevanud, oleksid arstid püüd-nud süüdistada selles diskusehaigust ja võib-olla oleksid suunanud nad ka invasiivsele ravile. Sama võib juhtuda ka teiega. Kui teil selg valutab ja MRT näitab artriiti või diskusehaigust, siis ei ole garantiid, et valu tegelikuks põhjuseks on anatoomiline kõrvalekalle. MRT on tüsistumata alaseljavalu korral harva näidustatud. Samas võib see olla kriitiliselt oluline uuring patsientidele, kellel on ohusümptomid, kelle valu on ebatavaliselt tugev või kestnud pikka Kuunarnuki tolmu ravi kipsi. Mida oodata?

Oodake paranemist. See ei tähenda, et neil oleks nõrk selg, mis vaevab neid elu lõpuni. Küll aga tähendab see, et nad vajavad head ja Pusiv valu pohjustab seljaravi. Sopistunud diskusega patsientide väljavaated on peaaegu sama head. MRT uuringu tulemused näitavad, et kaks kolmandikku kahjustatud diskustest paraneb tegelikult kuue kuuga.

Seevastu artriidist tingitud valu kaldub vinduma ja spinaalstenoosi valu põhjustab tõenäoliselt püsivat ebamugavust või süveneb aegamisi. Alaseljavalu korral on lohutav teada, et teie väljavaated on head. Aga see lohutus võib näida tühine, kui peate päevi või nädalaid valu taluma. Aeg töötab teie kasuks, aga te võite paranemist oodates rakendada ka ebamugavust leevendavaid abi-nõusid.

Lisaks sellele võite Pusiv valu pohjustab eest hoolitsema õppides vähendada korduvate valujuhtude ohtu. Kommentaar perearst Nimmeristluuvalu perearsti praktikas Enamikul seljavaluga patsientidel on suur töökoormus ja une-häired.

Nad ei oska õigesti lõõgastuda ega puhata ning neid vaevab pidev stress.

Meeleoluhäired

Kes kurdavad seljavalu? Iga päev pöördub arsti juurde seljavaluga keskmiselt kaks kuni neli inimest, eri vanuses Pusiv valu pohjustab eri elualadelt. Kõige sagedasemad põhjused on vähene liikumine ja sundasendid, millega kaasneb ülekaal ja halb rüht.

Samuti on põhjusteks teadaolev kunagine trauma või värske kukkumine, avarii, löök, ealine muutus, luude hõrenemine ja artriitilised muutused lülisambas. Enamikul patsientidel on suur töökoormus ja unehäired.

Nad ei oska lõõgastuda ega puhata ning neid vaevab stress. Nii ei teagi nad, kumb oli enne, kas valust tingitud stress või stressist tingitud valu. Halvatud pole mitte ainult töövõime, meeleolulangusest on tingitud ka valutundlikkuse tõus.

Alaseljavalu – haiguse põhjused, vaevused ja diagnoos

Kummalisel kombel puudub seos valu ja patoloogia raskuse vahel. Nii võib inimesed jagada nelja gruppi: I grupis pole viis protsenti patsientidest elus seljavalu tundnud. II grupis on patsientidel kaebused ning diagnoos vastavuses ja täpselt määratletav. III grupi patsiente vaevab krooniline valu, aga uuringutest valu põhjus ei selgu ja ära on kasutatud kõik ravimeetodid. Ometi valu ei leevene. IV grupp on valuta patsiendid, kellel on uuringutega leitud ulatuslikud lüli-samba muutused, mis peaksid valu tegema, ent ei tee.