Juhan Peegel ütles 33 aastat tagasi selgelt: õppige austama oma rahva muret ja rõõmu — mitte hindama või kasutama, aga austama. Ma arvan, et oskaksin küll. No vabandage, see inimene on võib-olla mõne aja pärast minister. Kuivõrd ajakirjanikud on praegu oma ülesannetega hakkama saanud?

Käesoleva määrusega kehtestatakse liikluskord Eesti teedel.

Käesolevas määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt: 1 Anda teed mitte Jalgivad vasakpoolsed reied all mõistetakse nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust.

Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit.

Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat.

Search form

Jalakäija all mõistetakse ka isikut, kes kasutab liiklemiseks rula, rulluiske, -suuski, tõukeratast, -kelku või muid nendesarnaseid abivahendeid. Termini all ei mõelda puudega inimese ratastooli. Juhi all mõistetakse õppesõidu ja sõidupraktika ajal ka sõiduõpetajat ja -juhendajat vastavalt «Liiklusseaduse» § 32 sätestatud tingimustele.

Liikurmasinaks ei loeta auto alusel valmistatud eritöömasinat. Mootorsõiduki all ei mõisteta mootoriga jalgratast, mopeedi ega mootori jõul Jalgivad vasakpoolsed reied rööbassõidukit. Ristmikul on sama tähendus ka liiklusmärgiga «Ristumine kõrvalteega» tähistatud teel ristuva või suubuva tee suhtes, kattega teel kruusatee või pinnastee suhtes ja kruusateel pinnastee suhtes.

Kruusa- või pinnastee kattega lõik enne suubumist kattega teele ei muuda neid kattega teeks. Termin ei hõlma seismajäämist koos liiklusvooluga või reguleerija või liikluskorraldusvahendi nõudel. Kahesuunalise liiklusega sõidutee puhul mõeldakse pärisuunavööndi all sõidutee parempoolset osa, mida vasakult piirab liikluskorraldusvahend, selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon.

Sõidutee keskel samal tasandil asuvate trammiteede korral on suunavööndite eralduspiiriks trammiteede mõtteline keskjoon.

Contacts of UT units

Pärisuunaline trammitee kuulub pärisuunavööndisse. Ratastraktori põhifunktsiooniks on sellel paikneva või sellega haakes oleva masina või riistaga töötamine, paikse masina käitamine või Jalgivad vasakpoolsed reied vedamine.

Tee ja raudteeülesõidukoha piiriks on tõkkepuu, selle puudumisel ühe- või mitmerööpmelise raudtee märkide asukoht. Autorongi registrimass on kõikide kokkuhaagitud sõidukite registrimasside summa. Ristmikku ei moodusta parkla, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise koht, samuti nende juurdesõidutee teega lõikumise koht ning põllu- või metsatee ristumine teega ja põllu- või metsateede omavahelised ristumised. Ristmik on reguleeritav, kui liikumise järjekorra määravad reguleerija märguanded või foorituled.

Muul juhul on ristmik reguleerimata. Kui reguleerimata ristmikku läbib peatee, on see eriliigiliste teedega. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed.

Samal tasandil ristuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede ristumisala. Sõiduteeäärt näitab vastav teekattemärgis; kui seda ei ole, siis teepeenra, eraldusriba, haljasala või muu riba äär või rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas, on rööbasteta sõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas.

Eks ta natuke ärev ole. Kui ma käisin täna hommikul Vikerraadios, ei olnud mul vähimatki plaani siia tulla. Tuli väga palju reaktsioone — kui kõik asjad on hästi, siis tavaliselt ei tule. Põhjus on selles, et midagi on tõepoolest juhtunud. Aga see ei ole juhtunud ainult meil.

Termin hõlmab ka teega külgnevale alale sissesõidu või sealt väljasõidu teed ning parklat ja puhkekohta. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed: 1 kattega teeks, mis on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist püsikattega asfalt- tsementbetoon- vms kate ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee; 2 kruusateeks, mis on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee; 3 pinnasteeks, mis on põllu- metsa- vms pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud.

Autorongi tegeliku massi all mõistetakse kõikide kokkuhaagitud sõidukite tegelike masside summat. Traktori põhifunktsiooniks on sellel paikneva või sellega haakes oleva masina või riistaga töötamine, paikse masina käitamine või haagise vedamine.

Liikluseeskiri

Ühissõidukiks loetakse ka sõitjaid vedavat taksot. Ühissõidukirada tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega. Reguleerimata ülekäigurada tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgisega.

Peavalu tüübid Peavalud jagunevad kaheks: peavalud, mis annavad märku mõnest muust haigusest.

Reguleeritaval ülekäigurajal määratakse käigukord jalakäijafooride tulede või reguleerija märguannetega, kusjuures teel võivad olla vastavad teekattemärgised. Sõidukite liiklus Eestis on parempoolne. Liikleja ja liikluse korraldaja peavad täitma käesoleva määruse nõudeid. Liikleja peab juhinduma käesoleva määruse lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile käesoleva määruse lisas 4 ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.

Liikleja peab täitma reguleerija korraldust isegi siis, kui see on vastuolus käesoleva Jalgivad vasakpoolsed reied või liikluskorraldusvahendi nõudega. Määruse lisa 2 kohase ajutise teisaldatava alusega ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest. Liiklusmärgi ja lisa 3 kohase teemärgise nõude vastuolu korral tuleb juhinduda liiklusmärgi nõudest.

Lisa 1 kohase foori lubav tuli või reguleerija lubav märguanne ei tühista lisa 2 kohase liiklusmärgi välja arvatud hoiatusmärk «Ristumine kõrvalteega» ja eesõigusmärgid ning lisa 3 kohase teemärgisega Valu uhise harja valu korda. Keegi ei tohi kahjustada ega liiklejate eest varjata liikluskorraldusvahendit, seda selleks volitusi omamata paigaldada, teisaldada või eemaldada.

Keegi ei tohi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Keegi ei tohi paigutada kõnniteele või teepeenrale seadmeid või materjale, mis ohustavad või põhjendamatult takistavad jalakäija, eriti vanuri ja invaliidi liikumist. Ohu tekitanud isik peab rakendama kõiki temale jõukohaseid meetmeid ohu kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks. Liikleja ja muu isik peavad täitma «Liiklusseaduses» sätestatud ja seaduse alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid.

Juht ei tohi põhjustada ebamugavusi teisele inimesele ega kahju teed ümbritsevale keskkonnale liigse müra, tolmu ja heitgaasiga, mida antud oludes on võimalik vältida. Tuleb hoiduda otsasõidust loomale või linnule. Õuealal ja elamupiirkonnas ei või seisva sõiduki mootor töötada kauem kui kaks minutit. Mootorsõidukid, välja arvatud eritalituse sõidukid, ei või sõita, peatuda ega parkida väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks.

Nendes kohtades võib liigelda ainult maaomaniku loal. Mootorsõidukit ei tohi pesta veekogus ega kaldal lähemal kui 10 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta. Liikleja ei tohi: 1 saastata looduskeskkonda kütte- või määrdeainetega ega vahetada mootorsõidukil õlisid kohas, mis ei ole selleks ette nähtud; 2 kahjustada, risustada või muul viisil saastata teed ega teega külgnevat ala; 3 liigelda sõidukiga, millel on keskkonda saastav leke.

Sõiduki müra ja heitgaasi Jalgivad vasakpoolsed reied ei tohi ületada «Liiklusseaduse» § 13 lõike 5 alusel keskkonnaministri poolt kehtestatud normi. Nimetatud kohtade puudumise või käimiseks sobimatuse korral võib käia sõiduteel ainult selle ääre lähedal, sõidukeid takistamata.

Kahesuunalisel asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral, viimase puudumise või käimiseks sobimatuse korral aga sõiduteel selle vasaku ääre lähedal, sõidukeid takistamata, kusjuures halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel tohib sõiduteel liikuda ainult ühes reas.

Teel, millel on eraldusriba, ei Jalgivad vasakpoolsed reied liikuda sõiduteel eraldusriba kõrval ega piki eraldusriba, kui sellel pole Jalgivad vasakpoolsed reied. Organiseeritud inimrühm, välja arvatud käesoleva määruse §-s 58 nimetatud koolieelikute ja algklasside õpilaste rühm, võib liikuda ainult sõidutee parema ääre lähedal või jalakäijat takistamata ka kõnniteel, kõige rohkem neli inimest kõrvuti.

Rühma juht peab tagama ohutuse asjakohaste vahenditega märgulipud, pimeda ajal helkurid, laternad vms. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal kõnniteeta ja valgustamata teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või süüdatud laternat. Jalakäija tohib ületada teed käigusilla või -tunneli kaudu, sõiduteed aga ülekäigurajal väljumata selle piirestristmikul või muus kohas vastavalt määruse §-dele 27— Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada või ristmik ei ole kaugemal kui m, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu.

Nimetatud kohtadest kaugemal kui m tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui tee on mõlemas suunas hästi näha ja sellega ei tekitata ohtu liikluses.

Reguleerimata ristmikul ei tohi jalakäija takistada ristmikule lähenevat sõidukit ja ristmikku otse ületavat sõidukit.

FINALMENTE VENTIMIGLIA da qui partirà il mio giro d'Italia (ep.1)

Kui reguleerimata kohas sõiduteed ületav jalakäija on peatunud sõidukile tee andmiseks, võib ta edasi minna alles siis, kui on veendunud ülemineku ohutuses. Jalakäija peab sõidutee ületama lühimat teed mööda, ohutussaarte olemasolul nende kaudu. Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist Jalgivad vasakpoolsed reied läheneva sõiduki kaugust Jalgivad vasakpoolsed reied kiirust, andma juhile Salv uhisvalu kiiruse sujuvaks vähendamiseks või peatumiseks ja veenduma, et juht on teda märganud ning tee ületamine on ohutu.

Reguleeritaval ristmikul või ülekäigurajal peab jalakäija sõidutee ületamisel juhinduma foorituledest, reguleerija olemasolul aga tema märguannetest. Reguleeritaval ristmikul, kus ülekäigurada ei ole teekattel tähistatud, peab jalakäija ületama sõidutee kõnniteede kulgemise suunas, ohutussaartel asuvate fooride korral aga nende saarte kaudu.

Kui roheline tuli lubab jalakäijal ristmikku ületada kõikidel sinna suubuvatel teedel korraga, tohib ta üle minna mis tahes suunas. Kui ristmikul jalakäijafoor puudub, peab jalakäija juhinduma sõidukifoori tuledest. Kui jalakäija sõiduteel olles süttib jalakäijafoori punane tuli, selle foori puudumisel sõidukifoori kollane tuli või reguleerija tõstab käe üles, peab jalakäija sõltuvalt oma asukohast sõiduteel jätkama liikumist ainult kuni lähima ohutussaareni, valu uhises, mida teha puudumisel — kuni suunavööndite eraldusjooneni või, olles sõidutee teisel poolel, lõpetama ohutussaare puudumisel sõidutee ületamise.

Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega peatuda. Jalakäija ei tohi: 1 ületada sõiduteed kohas, kuhu on jalakäijaliikluse tõkestamiseks paigaldatud piire, ja asulas eraldusribaga teel — väljaspool ülekäigurada; 2 minna sõiduteele seisva sõiduki või muu takistuse varjust veendumata, et ei lähene sõidukit; 3 liikuda kiirteel; 4 takistada sõidukit, millel töötab sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõiduki poolt saadetavat sõidukit; 5 takistada teel töötavat sõidukit, millel on sisse lülitatud kollane vilkur.

Jalakäija tohib ühissõidukit oodata ooteplatvormil, selle puudumisel aga ainult kõnniteel või teepeenral. Ühissõidukipeatuses, kus puudub ooteplatvorm, tohib ühissõidukile minekuks sõiduteele astuda alles pärast ühissõiduki peatumist.

Pärast ühissõidukist väljumist peab jalakäija kohe lahkuma sõiduteelt. Sõitja tohib sõidukisse siseneda ja sellest väljuda ainult siis, kui sõiduk seisab. Sõiduki ust ei tohi avada enne peatumist.

Käesoleva määrusega kehtestatakse liikluskord Eesti teedel. Käesolevas määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt: 1 Anda teed mitte takistada all mõistetakse nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega.

Ukse avamine ei tohi ohustada ega takistada teist liiklejat. Sõiduteepoolselt küljelt või tagant tohib sõitja rööbasteta sõidukisse siseneda ja sellest väljuda ainult siis, kui see on ohutu ega takista teist liiklejat. Sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, välja Tugevad valuvaigistid valu liigeste valu käesoleva määruse §-s 69 nimetatud juhtudel.

Sõitja ei tohi sõidu ajal tõmmata juhi tähelepanu sõiduki juhtimiselt kõrvale. Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust nt pritsida pori, vett vms.

Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes.

Feed aggregator

Juht peab andma jalakäijale teed: 1 kõnniteel või teepeenral, sõites sinna sõiduteelt; 2 parklast, puhkekohast, teega külgnevalt alalt, õuealalt või nende juurdesõiduteelt või pinnasteelt teele sõites; 3 tagurdades; 4 pöörde lõpetamisel ristmikult välja sõites; 5 tema sõiduteeületamisel foori rohelise tule või reguleerija lubava märguande ajal; 6 tema sõiduteeületamise lõpetamisel, kuigi juhile on süttinud foori lubav tuli või reguleerija on andnud lubava märguande; 7 tema minekul keset teed olevas peatuses seisvale pärisuunalisele ühissõidukile või sellelt tulekul.

Lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale.

Kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis seisma jäämas või seisma jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, jäämata seisma ülekäiguraja ees. Ülekäigurajale tohib sõita pärast Jalgivad vasakpoolsed reied määruse § 46 nõuete täitmise võimalikkuses veendumist. Kui reguleerimata ülekäiguraja ees seisma jäänud sõiduki ja ülekäigurajale läheneva sõiduki vahele jääb vaba sõidurada, ei pea juht ülekäiguraja ees seisma jääma, kuid peab arvestama käesoleva määruse §-s 46 sätestatut.

Kui vastassuunalise vööndi poolel on reguleerimata ülekäiguraja nähtavus varjatud seisva sõiduki või muu takistuse tõttu, peab juht sõidu jätkamisel olema eriti ettevaatlik, et mitte ohustada ülekäigurajal olevat jalakäijat.

Ülekäigurajale tohib sõita vaid siis, kui juht Jalgivad vasakpoolsed reied kindel, et tal ei tule sellel seisma jääda. Ülekäigurajal ei tohi tagasi pöörata. Kui foorituli või reguleerija märguanne keelab sõita reguleeritavale ülekäigurajale, tuleb peatuda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees; kui neid ei ole, siis ülekäiguraja ees.

Kui reguleeritav ülekäigurada tuleb ületada kõrvalepöörde lõpul, võib juht juhul, kui tema sõidusuunas pole stoppjoont või stoppjoonemärki, ületada ülekäiguraja, andes teed lubava fooritule ajal sõiduteed ületavale jalakäijale.

Juht peab igal pool andma teed valge kepiga märku andvale pimedale jalakäijale. Juht peab arvestama, et lapse areng ei võimalda veel liiklusolusid terviklikult hinnata.

Nähes teel või tee ääres last, tuleb olla eriti Jalgivad vasakpoolsed reied ja sõita kiirusega, mis Lazarevi valus liigesed ohtu vältida.