Me nimetame kunsti ajatuks siis, kui ta juhuslikult, kogemata tabab mitut ajavaimu korraga. Kui Ada talle otsa vaatas, nägi ta Sonja pilgus kummalist kurblikku läiget. Võta näiteks Maria de Naglowska, kellest sa viimasel ajal soninud oled. Seltsist siin puudu ei tule.

Sonjaga meenus ka põhjus, miks ta laua taha istus.

Inimesed on naljakad. Raamatupoe Puänt päevik

See kiri. Enne klaasistunud pilgul aknast välja vahtimist ja neljanda sigareti süütamist oli tal ju plaanis Sonjale kirjutada. Ja alustamist.

• Не обижайся, Кэти, но не хотел бы я служить у тебя под началом.
• teater. muusika. kino. |
• Golden Cream kreem liigeste ostmiseks

Kes teab, võib-olla oli neil targutajatel õiguski. Võib-olla ei ole armastus miski, millest kirjutatakse.

Kaob ju sõnal mõte, kui teda piisavalt palju korrutada. Ent ei — selle kirja peab ta ära kirjutama. Tal on vaja oma tunded kuidagi Sonjale edastada. Enne kui … Kui mis?

Puhverdatud otsigutulemused

Enne kui maailma lõpp tuleb? Enne kui viimne kohtupäev koidab?

1. Может .
2. [EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"
3. Учитывая все обстоятельства, я довольна.
4. Но ты очень много работаешь, мама, - вмешался в разговор Патрик.
5. Глубокий вырез позволял блеснуть золотым колье с бриллиантами, не опускаясь настолько низко, чтобы стать неприличным.
6. Спросил он, нагибаясь к креслу.
7. В лунном свете блеснули ярко-белые зубы.

Enne kui tolerastist puusepapoeg istub troonil ning saadab hingi vasakule ja paremale? Või enne kui mõni vanemas keskeas võimust pime mees vajutab punast nuppu oma kontori tagaruumis?

Või enne kui õhk saab otsa või enne kui vesi saab otsa või … Apokalüptilises mõtteviisis pole midagi uut, tõdes Ada. Päris tõeline väike maailma lõpp, mis tooks pisikesele sotsialistile ta sisimas küll palju õnne, ühiskonna kodanikuna aga tekitaks pigem halvavat hirmu. Ja muidugi see, et nad ei saa kohtuda.

Sonja saadeti koju, riigipiiri taha. Tema aga on kodus, riigipiiri sees.

Nende viimane kohtumine oli rutakas, lõppedes kahe peidetud pisara tema ning ühe sooja ja niiske põsesuudlusega Sonja. Tõtt-öelda ei teadnud Ada, kust kirjaga pihta hakata.

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. Leitud 37 sobivat artiklit. Äritseb ecstasy-tablettidega. Ecstasy't tarbima. Ma ei tee seda.

Tal oli tunne, et mõtted hõljuvad pea ümber ja kohal, põrgates katusekorteri viltuse lae vastu, õrritades lendlevalt. Ajukeerdude vahelt välja keeranud, lauba tagant minema lupsanud.

Kättesaamatud, hoomamatud. Sest tunda, et kedagi armastad, on lihtne, aga kirjutada? Kuidas tabada tundeid, mida julged vaevu endalegi tunnistada?

Ja kui see Kana valk liigeste raviks inimene, keda sa tahad iga päev kogu oma ülejäänud elu näha, on kaugel ja sa ei pruugi teda eales enam kohata? Millest armastus üldse koosneb? Äkki koidab päev, mil meile armastusest aitab? Või paneb ta meid paika? Või kuidas see Eplik lauliski?

Ada lükkas tusaselt pliiatsi seina poole veerema. Aknast piilus sisse hommikupäike, kes tõmbas kiirega pliiatsi helkima ning küttis toa vaikselt ja salaja soojaks.

Ada tõusis laua tagant ja avas akna. Ta peaaegu nägi, kuidas täpsed ja kättesaamatud sõnad sealt sooja vabadusse sööstavad. Paberileht laual ei tundunudki enam väga kutsuv.

Pealegi, kes kirjutab armastuskirja hommikuvalguses? Püüda helendavas toas oma hingehämarusi paberile panna … Ada asus mööda tuba edasi-tagasi kõndima, tundes, kuidas põskedele ilmuvad punased varjud.

Tunded Sonja vastu tekitasid temas alati mingit seletamatut piinlikkust. Tal hakkas iga kord häbi, kui ta pisut kauemaks Sonjale otsa vaatama jäi. Justkui näinuks Sonja ta sisse, näinuks, kuidas ta süda taob ja kõht keerdub tagurpidi.

Kuidas ta tahaks Sonja sooja embusesse haarata ja talle igal hommikul pannkooke küpsetada.

Või kohvi keeta. Ada pikk kuju heitis hommikupäikese käes maha rahutu Post Stramaatiline kunst Vajutage vasaku ola.

Sasipäine vari seisatas pärast mõningast ringitammumist ukse juures ja ringutas. Kell oli seitse.

Ta otsustas kodust lahkuda, sest kell seitse pole inimesed veel hakanud kartma, et nad jäävad millestki maha; isegi nüüd, valitsuse kehtestatud eriolukorra ajal, mil kõigil palutakse kodus püsida, tormavad inimesed, kui vähegi võimalik, asjalike nägudega tänavail ringi.

Nagu nad saaksid midagi päästa, midagi muuta, vältimatu katastroofi saabumist peatada oma lihakonservide ja oapurkidega.