Physiotherapy Research Internationale Joint hypermobility syndrome in childhood. Kõige sagedamini esineb see suurvarvaste tüviliigestes, sõrmede lülivaheliigest es ja lülisambaliiges tes, kuid suuremaid tervisemuresid põhjustab osteoartroos puusaliigeses ja põlveliigeses. Geneetilised häired mõjutavad sidekoe maatriksivalke, nagu näiteks kollageeni , elastiini , fibrilliini ja tenastsiini.

Mis seda põhjustab? Geneetilised häired mõjutavad sidekoe maatriksivalke, nagu näiteks kollageenielastiinifibrilliini ja tenastsiini. Geneetilised moonutused muudavad nende skleroproteiinide biokeemilist struktuuri, mis omakorda vähendab kudede tõmbetugevust, mille tulemusel suureneb liikuvusulatus liigestes ning pehmete kudede vigastusteoht. Arvatakse, et LHS-i diagnoosiga inimeste sidekoes leiduv kollageeni esimene tüüp on ülielastne ning seetõttu on LHS-i esmaseks väljenduseks liigeste üleliikuvus.

Praeguseks hetkeks ei ole välja töötatud ühtegi laboratoorset testi hindamaks LHS-i olemasolu. LHS-i korral puuduvad inimese organismis põletiku või immunoloogilise reaktiivsuse muutuse näitajad. Lisaks taastusravile on võimalik valuvaigistite või mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamine valu leevendamiseks.

Füsioteraapiat peetakse siiski peamiseks sekkumismeetodiks LHS-i diagnoosiga inimeste ravis. Siiski ei ole tegu haigusega vaid sündroomiga.

Liigesevalu: millele võib viidata?

Muidugi tasub selle sündroomiga inimestel või nendega tegeledes olla treeningutel ja ka massaaži tehes ettevaatlik.

Tallinn: Kirjastus Medicina; United States physical therapists' knowledge about joint hypermobility syndrome compared with fibromyalgia and rheumatoid arthritis.

Physiotherapy Research Internationale Liigeste liigne painduvus on seotud ärevusega. Liigeste hüpermobiilsuse sündroom kooliealistel lastel ja selle füsioteraapia. Paljud inimesed, eriti eakad, ei joo meie kliimas piisavalt vedelikku. Kuidas on see liigestega seotud? Seos on otsene!

Kui aga piisavalt juua, väljuvad need organismist koos vedelikuga. Organismi lakmuspaber Liigeste seisundit mõjutavad pea kõik haigused.

Liigesed iseenesest ei pruugigi valu allikas olla, valu võib olla hoopis muude terviseprobleem ide tagajärg. Üks levinumaid diagnoose on näiteks reaktiivne artriit.

Sel juhul on liigesepõletiku põhjuseks mingi muu infektsioon, näiteks klamüüdia, mükoplasma jne. Kõige sagedamini esineb see suurvarvaste tüviliigestes, sõrmede lülivaheliigest es ja lülisambaliiges tes, kuid suuremaid tervisemuresid põhjustab osteoartroos puusaliigeses ja põlveliigeses.

Vanemas eas leitakse artroosi peaaegu kõigil, kuid vaid väiksele osale põhjustab see raskeid vaevusi.

Kui elanikkonna keskmine vanus suureneb, suureneb ka artroosihaigete arv. Liigesekulumuse ohutegurid on kõrge iga, raske töö või liigeseid raskelt koormav sport, liigne kehakaal, liigeste vigastused ja pärilik soodumus. Liigese kulumine algab liigestuvat luupinda katva sileda kõhre vigastustest suure koormuse tagajärjel.

01 hüppeliigese testimine

Liigesekõhr hakkab aegamööda narmendama, lagunema ja õhenema, haigestunud liigese kõhre alla ja kõrvale hakkab liigese kühme liigeste ümber ning vähendab liigese liikuvust, põhjustades ühtlasi valu. Kui kahjustatud liigest liigutatakse ja koormatakse, tekib liigest ümbritseva kesta ärritus ja mehhaanilisele ärritusele järgneb põletikureaktsi oon.

• Hüpermobiilsus – Vikipeedia
• Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.
• Urina ja liigeste haigused
• Kate liigeste haigus kutsutakse
• Uhise turse poletik
• Liigesekulumus ehk osteo artroos on inimese kõige tavalisem liigesehaigus.