Ikka ja alati: cherchez la femme! Lisa tsiviilnõue Kui politsei algatab kriminaalmenetluse ja esitab süüdistatavale süüdistuse, võid süüdistatavalt kriminaalmenetluse jooksul rahalist hüvitust nõuda.

Liikluskaamerad

Laimamine mida saab laimu kellegi kohta väite esitamine, mis võib olla solvav või siis sisaldada valeväidet. Laimamine jaguneb õiguslikult kaheks: Ebaõigete faktiväidete avaldamiseks — tegemist on faktiga, mille tõelevastavust saab kontrollida; Ebakohaste väärtushinnangute avaldamiseks — tegemist ei ole faktiga, vaid hinnanguga inimese käitumisele.

Laimuga seonduv õiguslik regulatsioon on äärmiselt lihtne ning seda reguleerib Eesti õiguses üksnes kaks paragrahv — võlaõigusseaduse §-id jamis sätestavad järgmist: § Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasus 1 Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasus 1 Isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- mida saab laimu kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

Laimu olemasolu tuleb hinnata üksikjuhtumi kaupa. Oluline on tähele panna, et kui isik tunneb ennast kellegi sõnadest puudutatuna, siis see ei tähenda automaatselt, et tegemist on laimamisega. Laimamise puhul tekib alati põhiõiguslik konflikt isiku väljendusvabaduse ning isiku au ja hea nime kaitse vahel.

Põhiseaduse §-st 45 tuleneb, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks.

The PHENOMENON BRUNO GROENING – Documentary Film – PART 2

Üldiselt kohtupraktikas levinud seisukoht on siiski, et nimetatud väärtuste põrkumisel tuleks eelistada väljendusvabadust, vaba diskussiooni ja arvamusvabadust, kuna need väärtused on demokraatlikule ühiskonnale olulisemad vt Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 17 kommentaar 8.

Praktikas tekitab küsimust ka faktiväidete ning väärtushinnangute eristamine. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et vaidluse korral tuvastatakse mõistliku inimese arusaamast lähtudes, kas tegemist oli faktiväite või väärtushinnanguga.

Asjakohane ei ole see, mida avaldaja ise silmas pidas vt Riigikohtu otsusedp 11; ;p Eristamine on eelkõige oluline, kuna sellest sõltub, milline norm tuleb kohaldamisele ning millised on tagajärjed laimaja ja kannatanu jaoks.