Artikkel 66 Vangistuse lõppemisel sõjavangi vabastamise või repatrieerimise tõttu peab vangis hoidev riik andma talle selle riigi volitatud ohvitseri allkirjaga aruande, milles on näidatud talle sellel hetkel kuuluv krediitsaldo. Käte ja jalgade funktsioonide taastamiseks kasutatakse massaaži ja füsioteraapia harjutusi.

Ühisteks söögiaegadeks tuleb võimaldada sobivad ruumid. Toitu puudutavad kollektiivsed distsiplinaarmeetmed on keelatud. Artikkel 27 Vangis hoidev riik peab andma sõjavangidele küllaldaselt regiooni ilmastikuoludele vastavaid riideid, aluspesu ja jalanõusid.

Sõjavangide riietamiseks võib kasutada vangis hoidva riigi kätte sattunud vaenlase relvajõudude vormiriietust, kui see sobib ilmastikuoludega. Vangis hoidev riik peab tagama eelpoolnimetatud esemete regulaarse ümbervahetamise ja parandamise.

Lisaks peavad töötavad sõjavangid saama oma tööle kohase riietuse. Artikkel 28 Laagrites peavad olema kauplused, kust sõjavangid võivad hankida toiduaineid, seepi ja tubakat ning igapäevaseid tarbeesemeid. Hinnad ei või mingil juhul ületada kohalikke turuhindu. Laagrikaupluste kasum tuleb kulutada sõjavangide heaks; selleks tuleb luua erifond.

Sõjavangide esindajal Sex Hurt Spin õigus osaleda kaupluse ja fondi majandamisel. Kui laager suletakse, tuleb erifondi konto jääk üle anda mõnele rahvusvahelisele hoolekandeorganisatsioonile, et seda kasutataks samast kodakondsusest sõjavangide heaks, kes on fondi toetanud.

Üldise repatrieerimise korral jäävad need tulud vangis hoidvale riigile, kui asjaomased riigid ei lepi kokku teisiti.

III peatükk. Hügieen ja arstiabi Artikkel 29 Vangis hoidev riik peab tagama laagrite puhtuse ja tervislikkuse ning ära hoidma epideemiaid, kasutades selleks kõiki tervishoiuabinõusid. Sõjavangide kasutuses peavad olema nii päeval kui öösel hügieeninõuetele vastavad käimlad, mis hoitakse pidevalt puhtaina. Naissõjavangidele tuleb laagrites tagada eraldi käimlad.

Laagrites peavad olema vannid ja duŠiruumid; sõjavangidele tuleb võimaldada piisavalt vett ja seepi isiklikuks hügieeniks ja isikliku pesu pesemiseks, samuti selleks vajalikud seadmed, ruumid ja aeg. Artikkel 30 Igas laagris peab olema korralik haigla, kus Mis on haiguse nimi eest vajalikul määral hoolitsetakse ja neid kohaselt toitlustatakse.

Vajaduse korral tuleb luua isolatsioonipalatid, et eraldada nakkus- või vaimuhaiged. Sõjavange, kes põevad rasket haigust või kelle seisund nõuab eriravi, operatsiooni või haiglaravi, tuleb vastu võtta igas sellist ravi võimaldavas sõjaväe- või tsiviilmeditsiiniüksuses, seda ka juhul, kui kaalutakse nende repatrieerimist lähitulevikus.

Eritingimused tuleb võimaldada repatrieerimise ootel invaliidide, eriti pimedaksjäänute raviks ja taastusraviks. Eelistatavalt ravib sõjavange selle riigi meditsiinipersonal, kellest nad sõltuvad, ja võimaluse korral samast kodakondsusest isikud.

Sõjavangidel tuleb lubada pöörduda läbivaatuseks meditsiiniasutuste poole. Nõudmise korral peavad vangis hoidva riigi võimud väljastama igale ravitud sõjavangile ametliku tõendi tema haiguse või vigastuse laadi ning ravi pikkuse ja laadi kohta. Nimetatud tõendi dublikaat edastatakse sõjavangide keskagentuurile. Ravikulud, sealhulgas kulutused sõjavangide tervise hoidmiseks vajalikele seadmetele, eriti hamba- ja muudele proteesidele ning prillidele, kannab vangis hoidev riik.

Artikkel 31 Sõjavangide arstlikke läbivaatusi korraldatakse vähemalt kord kuus. Selle käigus kontrollitakse ja registreeritakse iga sõjavangi kehakaal. Esmajoones on nende läbivaatuste eesmärk jälgida sõjavangide üldist tervislikku seisundit, toitumust ja puhtust ning avastada nakkushaigusi, eriti tuberkuloosi, malaariat ja suguhaigusi.

Selleks tuleb kasutada kõige tõhusamaid tuntud meetodeid, näiteks perioodilist röntgenipildistust tuberkuloosi avastamiseks algstaadiumis. Artikkel 32 Vangis hoidev riik võib nõuda, et sõjavangid, kes küll ei kuulu oma relvajõudude meditsiiniteenistusse, kuid kes on üldarstid, kirurgid, hambaarstid, meditsiiniõed või sanitarid, täidaksid meditsiinilisi ülesandeid samast riigist sõltuvate sõjavangide huvides. Sellisel juhul on nad jätkuvalt sõjavangid, kuid neid tuleb kohelda samamoodi nagu meditsiinipersonali, keda vangis hoidev riik kinni peab.

Nad tuleb vabastada igasugusest muust artikli 49 alusel tehtavast tööst. IV peatükk. Sõjavangide abistamiseks kinni peetud meditsiinipersonal ja vaimulikud Artikkel 33 Sõjavangideks ei loeta meditsiinipersonali ega vaimulikke, keda vangis hoidev riik peab kinni sõjavangide abistamiseks.

Siiski tagatakse neile vähemalt käesoleva konventsiooniga ettenähtud soodustused ja kaitse, samuti kõik vajalikud tingimused, et anda sõjavangidele arstiabi ja usulist abi. Nad jätkavad kooskõlas oma eriala kutse-eetikaga meditsiiniliste ja religioossete kohustuste täitmist sõjavangide huvides, järgides vangis hoidva riigi sõjaalaseid seadusi ja eeskirju, ning on tema pädeva organi kontrolli all. Seejuures eelistatakse nendega samadest relvajõududest pärit sõjavange. Meditsiiniliste ja religioossete kohustuste täitmisel on neil järgmised soodustused: a Neil on õigus perioodiliselt külastada väljaspool laagrit tööüksustes või haiglates viibivaid sõjavange.

Taimede eeterlike õlide raviomadusi ning haistmisnärvide otsest ühendust peaaju limbilise süsteemiga ära kasutav massaaž, mis on suunatud nii lõõgastumisele kui ka kõige mitmekesisemate haiguste mõjutamisele vereringesse imenduvate eeterlike õlide molekulide kaudu. Sujuvad, silitavad-venitavad massaaživõtted aitavad aroomiõlidel imenduda, lõplik toime võib saabuda alles järgmisel või ülejärgmisel päeval. Tehakse massaažilaual paljale nahale. Massaaživõtted toniseerivad ja stimuleerivad neid piirkondi, võimendades kudede verevarustust ja aidates suurendada jääkainete eemaldumist lümfidrenaaži teel. Kauni tulemuse saavutamiseks on vajalik läbida pikem ravikuur.

Vangis hoidev riik annab nende käsutusse vajalikud transpordivahendid. Selleks lepivad konfliktiosalised kohe pärast sõjategevuse puhkemist kokku oma meditsiinipersonalide teenistuslike auastmete, sealhulgas Nimetatud vanemmeditsiiniohvitseril, samuti vaimulikel on õigus pöörduda otse laagri asjaomaste võimude poole kõigis oma kohustusi käsitlevates küsimustes.

Nimetatud võimud võimaldavad neil pidada nimetatud küsimustes kirjavahetust. Sõjategevuse ajal lepivad konfliktiosalised kokku kinnipeetud personali võimaliku vabastamise suhtes ja sätestavad sellekohase protseduuri.

Probleemi üldine kirjeldus

Ükski eelnevaist sätteist ei vabasta vangis hoidvat riiki tema kohustustest rahuldada sõjavangide meditsiinilised ja hingelised vajadused. V peatükk. Usuline, vaimne ja kehaline tegevus Artikkel 34 Sõjavangidel on täielik vabadus täita Mis on haiguse nimi religioosseid kohustusi, sealhulgas osaleda usutalitustel, tingimusel et nad järgivad sõjaväevõimude kehtestatud distsiplinaareeskirju. Usutalituste läbiviimiseks tagatakse selleks kohased hooned. Artikkel 35 Vaimulikel, kes langevad vaenlase kätte ja kes jäävad sõjavange abistama või keda peetakse sel eesmärgil kinni, lubatakse anda neile hingeabi ja viia vabalt läbi usutalitusi sama usku sõjavangide hulgas kooskõlas nende usutunnistusega.

Nad tuleb jaotada laagrite ja tööüksuste vahel, kus on samadesse relvajõududesse kuuluvad, sama keelt kõnelevad või sama usku tunnistavad sõjavangid. Neil tuleb võimaldada külastada väljaspool nende laagrit viibivaid sõjavange, sealhulgas kasutada artiklis 33 ette nähtud transpordivahendeid. Neil on õigus, arvestades tsensuuripiiranguid, pidada religioosseid kohustusi käsitlevates küsimustes kirjavahetust kinnipidava riigi kirikuvõimude ja rahvusvaheliste usuorganisatsioonidega.

Sel eesmärgil saadetud kirju ega kaarte ei arvestata artiklis 71 sätestatud kvoodi hulka. Artikkel 36 Sõjavangid, kes on vaimulikud, kuid ei ole tegutsenud oma relvajõudude vaimulikena, võivad usutunnistusest olenemata vabalt teenida oma usku vastava kogukonna liikmete hulgas. Sellisel juhul peab vangis hoidev riik neid kohtlema samuti kui vaimulikke. Nad ei pea tegema muud tööd. Artikkel 37 Kui sõjavange ei teeni kinnipeetud sõjaväevaimulik või sama usku sõjavangist vaimulik, tuleb asjaomaste sõjavangide nõudmise korral sellesse ametisse nimetada vangidega sama või lähedast usku vaimulik või sellise puudumisel pädev mittevaimulik, kui see on usutunnistuses lubatud.

Sellise ametissenimetamise peab heaks kiitma vangis hoidev riik ning see toimub kokkuleppel asjaomase sõjavangide kogukonnaga ja vajaduse korral sama usutunnistusega kohalike kirikuvõimude nõusolekul. Selliselt ametissenimetatud isik peab järgima kõiki vangis hoidva riigi korra- ja sõjalise julgeoleku eeskirju. Artikkel 38 Arvestades iga sõjavangi isiklikke eelistusi, soodustab vangis hoidev riik sõjavangide intellektuaalset, õppe- meelelahutuslikku ning sportlikku tegevust ja võimaldab selleks vajalikud hooned ja seadmed.

Sõjavangidele peab võimaldama sooritada kehalisi harjutusi, sealhulgas tegeleda spordiga ning viibida vabas õhus. Kõigis laagrites peab selleks olema piisavalt vaba ruumi.

VI peatükk. Distsipliin Artikkel 39 Iga sõjavangide laager peab vahetult alluma vangis hoidva riigi regulaarväe vastutavale ohvitserile. Sellel ohvitseril peab olema käesoleva konventsiooni tekst; ta peab tagama, et laagripersonal ja valvurid teaksid selles sätestatut ning ta vastutab selle rakendamise eest oma valitsuse juhtimisel.

Sõjavangid, välja arvatud ohvitserid, peavad kõiki vangis hoidva riigi ohvitsere tervitama ja osutama neile muid väliseid austusavaldusi, mida nähakse ette nende oma relvajõudude määrustikes. Ohvitseridest sõjavangid peavad tervitama ainult endast kõrgema auastmega Mis on haiguse nimi hoidva riigi ohvitsere; laagriülemat peavad nad siiski tervitama tema auastmest olenemata. Artikkel 40 Lubatakse kanda auastme- ja riigitunnuseid ning aumärke.

Artikkel 41 Igas laagris paigutatakse nähtavale kohale käesoleva konventsiooni ja selle lisade ning artiklis 6 ettenähtud erikokkuleppe tekstid sõjavangidele arusaadavas keeles, nii et kõik saaksid neid lugeda. Nõudmise korral tuleb sõjavangile, kel pole võimalik tutvuda ülespandud tekstidega, anda nende koopia.

Sõjavangide käitumist käsitlevad eeskirjad, korraldused, teated ja väljaanded tuleb sõjavangidele anda neile arusaadavas keeles. Sellised eeskirjad, korraldused ja väljaanded pannakse eelpool kirjeldatud viisil nähtavale kohale ning nende tekstide koopiad antakse sõjavangide esindajale. Individuaalsed käsud ja korraldused sõjavangile tuleb anda talle arusaadavas keeles. Artikkel 42 Sõjavangide, esmajoones põgenevate või põgeneda üritavate sõjavangide vastu kasutatakse relva ainult äärmisel juhul ja sellele peab alati eelnema olukorrakohane hoiatus.

VII peatükk. Sõjavangide auastmed Artikkel 43 Sõjategevuse puhkemisel teatavad konfliktiosalised üksteisele käesoleva konventsiooni artiklis 4 nimetatud isikute ametinimetused ja auastmed tagamaks auastmelt võrdsete sõjavangide võrdne kohtlemine. Samuti teatatakse hiljem loodud ametinimetustest ja auastmetest. Vangis hoidev riik peab tunnustama sõjavangi teenistusalaseid ülendamisi, millest on nõuetekohaselt teatanud riik, kellest need sõjavangid sõltuvad.

Artikkel 44 Ohvitsere ning nendega võrdses seisundis sõjavange tuleb kohelda nende auastmele ja vanusele kohase lugupidamisega. Ohvitseride laagrite teenindamiseks tuleb neisse määrata ohvitseride ning nendega võrdses seisundis sõjavangide auastet arvestades piisaval arvul samade relvajõudude sõdureid, kes võimaluse korral kõnelevad sama keelt.

Sellised isikud ei pea tegema muud tööd. Igati tuleb soodustada ohvitseride endi järelevalvet ühise toiduvalmistamise üle. Artikkel 45 Sõjavange, kes ei ole ohvitserid või nendega võrdses seisundis isikud, tuleb kohelda nende auastmele ja vanusele vastava lugupidamisega. Igati tuleb soodustada ohvitseride sõjavangide endi järelevalvet ühise toiduvalmistamise üle. VIII peatükk. Sõjavangide üleviimine pärast nende saabumist laagrisse Artikkel 46 Vangis hoidev riik peab sõjavangide üleviimise otsustamisel arvestama sõjavangide huve, pidades esmajoones silmas, et see ei raskendaks nende repatrieerimist.

Sõjavangide üleviimine peab alati toimuma inimlikult ja mitte halvemates tingimustes kui vangis hoidva riigi väeüksuste ümberpaigutamine. Alati tuleb arvestada ilmastikutingimusi, millega sõjavangid harjunud on, ning üleviimine ei või mingil juhul ohustada nende tervist. Üleviimise kui liigesed on Lomit peab vangis hoidev riik tagama sõjavangidele piisava hulga toitu ja joogivett, hoidmaks nad heas tervislikus seisundis, samuti vajaliku riietuse, peavarju ja arstiabi.

Vangis hoidev riik peab üleviimisel tagama sõjavangide ohutuse, esmajoones mere- või õhutranspordi korral, ning koostama kõigi üleviidavate sõjavangide Kohre kanga regenereerimine enne nende laagrist lahkumist.

Artikkel 47 Haigeid või haavatud sõjavange ei või üle viia, kui reis ohustab nende paranemist, välja arvatud juhul, kui üleviimine on vältimatu nende turvalisuse tagamiseks. Kuid piimhappe kogunemine lihastesse ei saa olla selliste pikaajaliste valulike aistingute põhjus, see lahustub mõne tunniga.

Kuid sellel probleemil on tõsisemad põhjused. On mitmeid patoloogiate kust ola liigend, mis võivad põhjustada jalgade ja käte valu. Need on moodustumise ja lokaliseerimise mehhanismi poolest erinevad. Kuid neil on üks ühine omadus: üks ilmingutest on valu jäsemetes. Millised haigused võivad põhjustada selle sümptomi ilmnemist: veresoonte ja veenide, tavaliselt alajäsemete patoloogia; nakkushaigused; mürgistus ja muud seisundid, mis põhjustavad keha mürgistust; liigeste, lihaste, närvikoe põletikulised patoloogiad; liigeste ja luude degeneratiivsed haigused; autoimmuunsed patoloogiad; kasvajad.

Vereringe häired Veresoonte ja veenide haigused on üsna tavalised. Neid leidub erinevas vanuses meestel ja naistel. Enamasti on see veenilaiendid.

Sel juhul valutavad jalad, on tunda raskust ja võivad ilmneda krambid. Järk-järgult muutuvad laienenud veenid naha kaudu nähtavaks. Vanusega on levinud ka tromboflebiit ja tromboos ning sümptomiteks võivad olla tugev pulseeriv valu ühes jalas või käes. Veresoonte ateroskleroos võib põhjustada ka nende ummistuse, mis on valulike aistingute, peamiselt surumise või pigistamise põhjus, mida liikumine raskendab. Haruldasemate vaskulaarsete patoloogiate hulka kuuluvad: endoarteriidi hävitamine; Raynaud tõbi; arteriovenoosne düsplaasia.

Häiritud vereringe korral ilmnevad lisaks käte ja jalgade valule sageli ka tuimus, hanemunade jooksmise tunne ja külmad jäsemed. Lihased nõrgenevad, sõrmed paisuvad, seda on raske liikuda ja asjad kukuvad kätelt. Kui see mõjutab jäsemete väikesi anumaid, võivad nahale ilmuda sinised või lillad laigud, küüned muutuvad siniseks. Vereringe häiretega seotud patoloogiate hulka kuulub pikaajaline immobilisatsioon. Pealegi ei juhtu seda mitte ainult pärast vigastusi sunnitud liikumatuse korral.

Vereringet võib kahjustada pikaajaline istumine ühes asendis, näiteks reisi ajal või istuva töö ajal. Infektsioonid Üsna sageli valutavad käed ja jalad viirushaigustega. Neid tundeid peetakse klassikaliseks gripisümptomiks. Need on tingitud asjaolust, et nakkuse vastu võitlemiseks kehas moodustuvad spetsiaalsed ained - prostaglandiinid. Need kutsuvad esile temperatuuri tõusu ja valulikkuse.

Lisaks võib sellist valu seostada mürgistuse ja palavikuga, mis kaasnevad nakkushaigustega.

Kõige sagedamini ilmneb jäsemevalu gripi, SARS-i, bronhiidi, kopsupõletiku, püelonefriidi, punetiste, tuulerõugete korral. Sellised aistingud võivad olla borrelioosi, botulismi, paratüüfipalaviku, salmonelloosi, koolera, paljude parasiithaiguste sümptomiteks. Joove Joove põhjustab sageli valu käte ja jalgade lihastes.

Selle põhjuseks on rakusurm, mis tekib siis, kui kehasse satuvad toksiinid või mürgid, näiteks suur kogus alkoholi, teatud ravimite üledoos. See juhtub sageli toidumürgituse korral. Jäsemete valulikud aistingud kaasnevad iivelduse, kõhuvalu, soolestiku häiretega.

Joovastust esineb ka puukide, mõnede teiste putukate ja madude hammustamisel. Sellisel juhul võivad tekkida krambid, allergilised ilmingud ja hingamispuudulikkus.

Ja puugid kannavad sageli nakkushaigusi, mille esimesed ilmingud on just jäsemete valu. Liigeste patoloogiad aastastel inimestel on käte ja jalgade liigestes sageli valu. Inimese jäsemed on pidevalt liikumises, nii et liigesed kuluvad. Ja vanusega aeglustuvad ainevahetusprotsessid, mis mõjutab negatiivselt liigesekõhre ja teiste kudede seisundit.

Seetõttu kohtuvad sageli sellised patoloogiad nagu artriit, artroos ja podagra. Need võivad mõjutada kõiki jäsemete liigeseid. Osteokondroosi või spondüloartroosiga võivad lisaks selgroole haiget teha ka käed või jalad.

Kõigi nende haiguste korral valutavad käte ja jalgade liigesed, valu võib levida lihastesse ja teistesse ümbritsevatesse kudedesse.

Näiteks mõjutab artroos peamiselt suuri liigeseid. Kuid valu on tunda nende luudes ja lihastes. Reumatoidartriit mõjutab tavaliselt sõrmede liigeseid. Sellisel juhul ei esine valu mitte ainult koormuse korral. Seda tuntakse isegi puhkeasendis ja see võib levida peopesadesse, randmetesse, käsivartesse. Luu patoloogiad Mõned haigused mõjutavad käte ja jalgade luid. Samal ajal kogeb inimene valusaid aistinguid, mis takistavad tal normaalset elu elada.

See juhtub osteomüeliidi, osteomalaatsia või osteoporoosiga. Need patoloogiad on seotud luukoe infektsiooniga või kaltsiumi puudumisega selles. Lihasvalu See on nende tunnete kõige levinum põhjus. Lihasvalu võib ilmneda ületöötamise korral, pärast vigastust, müosiidiga. Ebasoodsate välistegurite mõjul muutuvad lihased põletikuliseks, mõnikord tekib vereringehäirete tõttu isheemia.

Sellisel juhul ilmnevad nn "päästikupunktid", see tähendab suurenenud valu piirkonnad. Valu võib olla valutav, nõrk või Mis on haiguse nimi, piinav. See on lokaliseeritud ühes kohas või võib levida kõikidesse jäsemetesse.

Lihasnõrkus on tavaline. Seda seisundit nimetatakse müofastsiaalse valu sündroomiks. See võib ilmneda pärast suurenenud füüsilist koormust, samal ajal kui parem jalg või käsi valutab tavaliselt tugevamalt. Valu põhjus võib olla ebamugavate kingade kandmine, luustiku anomaaliad, skolioos, pikaajaline liikumisvõimetus pärast vigastusi või haigusi.

Lisaks kaasneb see tingimus sageli teatud elukutsete inimestega. Näiteks kontoritöötajatel, rätsepadel, juuksuritel on parem käsi valus.

Kui lihasvalu tekib hüpotermia või infektsiooni tõttu, on see müosiit.

Teenused & Hinnad

Patoloogiaga kaasneb üsna tugev valulikkus. Sellisel juhul võib temperatuur tõusta, jäsem paisub. Polümüosiidiga kaasneb valulik nõrkus, suurenenud väsimus. Muud haigused Sellised valulikud aistingud võivad olla paljude teiste patoloogiate sümptomiks.

I peatükk. Üldsätted Artikkel 21 Vangis hoidev riik võib sõjavangid interneerida.

Jäsemete nõrkus ja valud tekivad sageli vererõhu tõusu, unehäirete ja vegetatiivse-vaskulaarse düstoonia korral. Valu põhjuseks võivad olla verehaigused, endokriinsed patoloogiad, pahaloomuliste kasvajate kasv. Tegu on kaasaegse ravimassaažiga, mis on mõeldud keha blokeeringute avamiseks, liigeste korrigeerimiseks ja vaagna tasakaalustamiseks. Surve ja venitustega töödeldakse läbi kogu keha, kasutades Jaapani rahvameditsiinist pärit massaažitehnikaid ja kiropraktilisi võtteid.

Massaaži tulemusena paraneb rüht, vähenevad lihaspinged ja valud seljas ning jalgades, paraneb siseorganite talitlus ja kiireneb ainevahetus.

Sobib eriti hästi neile, kes naudivad tugevamapoolset massaaži ja on füüsiliselt aktiivsed. Profülaktiliselt oleks igal inimesel soovitav paar korda aastas seda massaaži saada. Tehakse matil läbi riiete.