Järgmine videokoosolek toimub Ent ka kõige tavalisemate inimestena saame kaasa aidata vaimse tervise jaoks parema keskkonna loomisel — nii noorte kui iseenda jaoks. Olles teadlik enda vaimsest tervisest, selle tugevustest ja nõrkustest ning arendades tervislikke toimetulekustrateegiaid, anname noortele võimaluse need oskused ajapikku ka enda kogemuspagasisse lisada.

Avaleht Eesti noorte vaimsest tervisest juuni Autor: Merle Purre Merle Purre on sotsioloogia doktorant Tartu Ülikoolis, uurides inimeste hoiakuid psüühikahäirete ja abi otsimise kohta. Artikkel noorte vaimsest tervisest tõukub autori Alates Aktivismi ja teadusarmastuse tuules on ta ellu kutsunud noorteorganisatsiooni Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine Noorus on aeg, millele õhkamisi tagasi vaadatakse.

Ent lapsekingadest täiskasvanurolli kasvamisega kaasnevad muutused ja kohanemine; aina kiiremas tempos areneva maailmaga silmitsi seismine loob ebakindlust.

Kui perekondlik toetus ei varusta noort võimalustega koguda oma pagasisse häid toimetulekuoskuseid, vaid jätab ta kaitsetuna ilmatuulte kätte, pole kaasa võetavad mälupildid sugugi roosilised, vaid kaetud okaste ja kriimudega.

Ning halvimatel juhtudel ei jõutagi ikka, kus võiks nooruse läbielamisi meenutada.

ENKi liikmed arutasid mobiilse noorsootöö üle eriolukorra ajal

TAI 77 Teeb rõõmu, et valdav osa noori hindab oma tervist positiivselt. Tuues valgusvihku vaimse tervise, pole pilt enam sugugi nii selge. Pahatihti käsitletakse vaimset ja füüsilist tervist eraldiseisvate nähtustena, mitte ühe mündi kahe poolena. Näib, et ka Eesti noorte puhul võib nõnda olla. Noorte vaimse tervise portaali Peaasi.

Murede esikolmiku moodustasid masendus, väsimus ja ärevus, neile järgnesid rahulolematus kehakaaluga, uinumisraskused, peavalu, liigne ärrituvus ja pikaajaline halb tuju. Noormeeste seas olid kõrgel kohal ka keskendumisraskused.

Peamiste muredena, millega eakaaslased kokku puutuvad, nähakse depressiooni, väsimust ja stressi.

Korduvalt mainiti ka järgmiseid muresid: keskendumisraskused, ülekoormus koolis või tööl, unehäired, suhteprobleemid, motivatsioonipuudus, ärevus, narkootikumide või alkoholiga seotud mured, läbipõlemine, paanika, probleemid kehakaalu ja toitumisega ning enesekindlusega, samuti rahalised probleemid ning mured tuleviku pärast. Rõhutati asjaolu, et koolis või tööl on väga suur pinge ning ühiskonnas võib tajuda stressitekitavat sundi olla edukas: Tänapäeva noored on väga aktiivsed ja tahavad palju teha ja jõuda.

Korraga käiakse koolis ja tööl ning sellest tulevad tihti üleväsimus ning tööde kuhjumine, ületöötamine ja pinged. Enda vastu ollakse ka väga nõudlik ja kriitiline, mis ei tule antud olukorras kasuks. N, 18 Paljud probleemid saavad alguse gümnaasiumis, kus on vaja suunata väga palju energiat asjadele, mis noorte jaoks on tegelikult väga tühised. Iseenda, hobide ning ka une jaoks ei jää tihtipeale päevas mitte ühtegi Pusivad probleemid noortel. See kulutab noort inimest Pusivad probleemid noortel palju.

N, 19 Oleme oma sõpradega seda korduvalt arutanud ja nõustunud, et sotsiaalne surve olla edukas tekitab palju stressi. N, 20 Diskursusanalüüsi eesmärgil viisin läbi grupiintervjuusid noortega põhi- kesk- ja ülikoolides, noortekeskustes ja huvialaringides üle Eesti. Lisaks sellele analüüsisin eluloointervjuusid noorte inimestega, kes on oma elus depressiooni kogenud.

Meie noored on küllalt teadlikud sellest, et vaimse tervise temaatika on ühiskonnas tihti tabuteema — ning vaidlevad sellele sageli vastu.

VAATA VIDEOT JA FOTOSID! Inspiratsioonipäev aitab noori püsida vaimse tervise juures

Vestlustes toodi välja, et vaimse tervise temaatika on niisama oluline kui füüsilise tervise eest hoolitsemine. Tõdeti sedagi, et niisama loogiline-loomulik kui perearsti nimekirjas olemine võiks olla ka enda psühholoogi olemasolu.

Esines mitmekesiseid arvamusi vaimse tervise spetsialistide, eeskätt kooli psühholoogide ning psühhiaatrite kohta, mille puhul lähtuti nii ekraani vahendusel kui isiklikus elus kogetust. Sama võib öelda ka Pusivad probleemid noortel kohta ravimite võtmise suhtes — lisaks hirmule kõrvaltoimete ees väljendati kartust, et nende võtmine või asjaolu, et arst Pusivad probleemid noortel need välja kirjutanud!

Vaimse tervise probleemide häbimärk ehk stigma on mu sügav erialane huvi ning sellele on käesolevas kirjatöös pühendatud alapeatükk. Üheks Pusivad probleemid noortel osaks oli välja selgitada, kas noorte vestlustes ilmneb keskseid metafoore.

Psühhiaatrid: noorte psühhiaatrilise abi eelnõu tekitab probleeme juurde

Huvitav oli aga see, kui läbivalt ja mitmekesiselt olid intervjuudes esindatud üksindus ja üksildus. Nii võidi üksinda jäämist näha probleemide põhjustajana: Ta oli liiga üksik, sellepärast tal oligi, kuulis hääli ja nii edasi.

Suurest töökoormusest ja lakkamatu väsimuse tsüklisse sattumisest tekkinud probleemidena nähti magamatust ja ülekoormatust, seda just vanemate inimeste seas.

Selle tagajärjel kannatavad sotsiaalsed suhted — üksindus on probleemide tagajärg: Ja nagu aega enam pole, siis. Ka häirete ravimata jätmisel on üksindus üks olulisemaid ähvardavaid ohte: Intervjueerija: Mis Kaarlist võiks saada, kui ta abi ei otsi?

Jääbki siukseks kurvaks ja üksikuks. Sellises tõlgenduses väljenduvad eelarvamused psüühikahäiretega inimeste ettearvamatuse ning vägivaldsuse kohta. Seda ilmestab lõik, kus arutleti sotsiaalfoobia all kannatava Jaagu üle: See näiteks, et kui sa ei julge kellegagi suhelda, see Jaak, see ongi Seevastu sügavale juurdunud hirm psüühikahäiretega inimeste ees toob endaga kaasa palju keerukama probleemistiku.

Noorte muredest ja hoiakutest ei saa rääkida vaakumis — need on ühiskondlikud nähtused. Siinkirjutajal on hea meel olla elanud oma teadliku elu vabas Eestis, ent varasemate põlvkondade saatus oli sootuks keerukam. Nende hoiakud kujunesid Nõukogude Liidu võimu all; ent toona kandis psühhiaatriline ravi endas hoopis teisi väärtusi nii praktikates kui kultuuriliselt; psüühikahäired kui sellised olid aga kõneldamatud tabuteemad.

Praegused noored on sel ajal sirgunud täiskasvanute lapsed ja lapselapsed ning hoiakute põrkumine võib tekitada perekondlikke pingeid, mõistmatust, häbi- ja süütunnet. Sellistest asjadest ei tohi ju rääkida! Kirjeldatud praktikad kuuluvad selgelt karistus- ja piinamismeetodite, mitte ravi alla.

Seda kuvandit näib kinnistavat Liigeste koor Noorte vaimsest tervisest numbrite keeles Tänapäevases maailmas räägivad numbrid tihti valjemini kui kogemustest lähtuvad vaatenurgad.

Vaimse tervise mured ei käi kellestki kaarega mööda ning seda toetab ka statistika.

Vaimse tervise probleemide põhjused | Terviseinfo

Tervise Arengu Instituudi Viieteistkümneaastaste poiste seas on osakaal tõusnud 24,2 protsendini, tüdrukute seas lausa 43,9 protsendini. TAI 93 Depressioon pole kaugeltki ainus psüühikahäire, ent on üks levinumaid ning võib kaasuda mitmete teiste probleemidega. Enesetapud on veelgi valusam teema, kuid valususest hoolimata — või ehk just selle Pusivad probleemid noortel Eesti ei eristu drastiliselt Euroopa keskmisest, kuid on murettekitav, et viiendik õpilastest tunneb, et elu ei ole elamist väärt ning tõsiseid surmamõtteid on kokku rohkem kui kolmandiku õpilaste hulgas Värnik et al Enesetapp on Eestis vanusegruppides 15—19, 20—24 ning 25—29 üks levinumaid surmapõhjuseid, olles võrreldav vaid õnnetusjuhtumites hukkunute arvuga TAI Värnik jt Need numbrid võivad mõjuda jahmatavalt, ent kindlasti ka kainestavalt.

Kahjuks on nii mõnigi noor kuulnud oma muredest rääkides vastust: Mis depressioon, sa oled liiga noor selleks! Samuti võib esineda probleemide eitamist lähedaste poolt, nagu tõi välja üks intervjueeritu: Ja siis ma mäletan, ma rääkisin emaga sellest mingil hetkel ja ema ütles kohe, et ei-ei-ei, mis asja, depressiooni sul küll ei ole. Sellised tõdemused toovad meid taas vaimse tervise probleemidega seotud hoiakuteni.

Pallimängude meistriliigad jäävad püsima, noored ja harrastajad treenigu õues

Psüühikahäirete stigma Psüühikahäirete stigma all võib esmalt silmas pidada ühiskondlikke stereotüüpe, mis vaimse tervise probleemide kohta käivad — näiteks uskumus, et psüühikahäiretega inimesed on ohtlikud. Kui stereotüübiga liitub emotsioon ma kardan vaimse tervise probleemidega inimesivõib selle kohta öelda eelarvamus. Ning kui sellele lisandub ka käitumuslik mõõde ärgem võtkem neid meie ettevõttesse tööleoleme jõudnud diskrimineerimiseni.

Kahjuks asetus Eesti — küll kümnenditaguse uurimuse põhjal — vaimse heaolu osas pigem madalate tulemustega riikide sekka ning stigmatiseerivate vaadete osas kõrgete tulemuste hulka. Special Eurobarometer 10, 44— Joonis 1.

Eesti noorte vaimsest tervisest

Enesestigma progressiivne mudel Corrigan, Rao Stigma mõju tasandeid võib vaadata lisaks ühiskondlikule tasandile ka indiviidi puhul. Nähtust, kus inimene rakendab ühiskondlikke stereotüüpe ja eelarvamusi endale, nimetatakse enesestigmaks Corrigan, Watson Inimene on teadlik stereotüübist — näiteks uskumusest, et psüühikahäirega inimesed on ohtlikud või ebakompetentsed. Sellest samm edasi on nõustumine, sest õnneks on võimalik negatiivsetest vaadetest teadlik olla, neid samal ajal aktsepteerimata.

Ent juhul, kui inimene nõustub stigmatiseerivate vaadetega ning tal endal on mõni psüühikahäire, võib ta rakendada neid stereotüüpe ja eelarvamusi enesele.

• Eesti Eestis on tekkinud olukord, kus aastane võib küll kohalikel valmistel otsustada, milline erakond saab näiteks Tallinnas võimule, aga söömishäirete või depressiooni puhul ei tohi ta ilma vanemate nõusolekuta psühhiaatrilt abi otsida.
• Nõmme Kultuurikeskuses toimus noorte inspiratsioonipäev "Minu vaimne tervis", kus oma ala eksperdid jagasid noortega vaimse heaolu retsepti, mis sisaldas nii isiklikke lugusid, nõuandeid ja nippe.

Ma olen täiesti ebakompetentne, ma ei saa mitte millegagi hakkama või Mul on hirm enda ees on näited enesestigmast kantud sisekõnest. Sellest võib omakorda võrsuda enese diskrimineerimine — kaaslastest eemale tõmbumine, kooli või töökohale kandideerimata jätmine. See kõik viib negatiivsete emotsionaalsete reaktsioonideni, näiteks langeb inimese enesehinnang ja nõrgeneb enesetõhusus, koos nendega eneseväärtus.

Vaimse tervisega seotud hoiakud on lähedalt seotud teiste stereotüüpidega — nendest üheks on soolised eelarvamused.

Avaleht Eesti noorte vaimsest tervisest juuni Autor: Merle Purre Merle Purre on sotsioloogia doktorant Tartu Ülikoolis, uurides inimeste hoiakuid psüühikahäirete ja abi otsimise kohta. Artikkel noorte vaimsest tervisest tõukub autori Alates

Olgugi, et enamiku psüühikahäirete levimus on nii naiste kui meeste seas küllalt sarnane, peetakse vaimse tervise probleeme — või vähemasti nende tunnistamist ja neist rääkimist — rohkem naiste teemaks. See suhtumine oli kuidagi hästi külm ja vastik nende inimeste poolt, kes seal [psühhiaatriahaiglas] olid. Ma sain aru tegelikult, miks. Selles suhtes, et ma olen meesterahvas ja võta ennast nagu kokku, ole nüüd inimene ja räägi, mis juhtus.

Olukorras, kus poiste kasvatamisel võib kuulda lauseid Poisid ei nuta või Emotsioonid on naiste värk, tekib olukord, kus meie meessugu ei saagi oma probleemidest rääkida.

Poisid ei õpi oma tundeid väljendama ega omanda tervislikke toimetulekuoskuseid. Alkoholi ja agressiooni abil elatakse end välja, need võivad sillutada teed enesetappudeni. Stigma mõju on seotud vaimse tervise probleemidest tervenemisega. Psüühikahäirete uurijad on Pusivad probleemid noortel toonud, et rohkem kui pooled inimesed, kes saaksid psühhiaatrilisest abist suure tõenäosusega kasu, kardavad häbimärgistamist näiteks seoses psühhiaatriakliiniku külastamisega ning ei pöördu isegi esmasele vastuvõtule Corrigan jt 1.

Psüühhilise probleemi puhul ravimite võtmist võidakse samuti näha ühiskondlikku stigmatiseerimist põhjustavana.

Seda illustreeris ka tõdemus intervjuust: Mingi märk jääb ikka inimesele külge, kui talle Pusivad probleemid noortel nagu mingi psühhiaatri poolt tabletid kirjutatud.

Ent miks peaks näiteks antidepressantide võtmine jätma kuidagi teistsuguse märgi kui antibiootikumikuur — terviseprobleemist paranemise nähtamatu märgi? Mida saaks teha? Kahtlemata on paljud lahendused suuremahulist ja süsteemset lähenemist Pusivad probleemid noortel — on selge, Lukusta Sustava poletiku nii haridus- kui meditsiinivaldkonnas loodavate muudatuste ning julgete investeeringute toel saaks aluse panna tervemale ja teadlikumale ühiskonnale.

Ent ka kõige tavalisemate inimestena saame kaasa aidata vaimse tervise jaoks parema keskkonna loomisel — nii noorte kui iseenda jaoks. Üks oluline samm on vaimse tervise probleemidest rääkimisega seonduva tabu järjekindel vähendamine.

Psüühikahäired väärivad adekvaatset tähelepanu ning diskussiooni nagu mistahes muu terviseprobleem. Vaimsest tervisest rääkimine või osaks saavate raskuste tunnistamine pole sugugi häbiväärne — pigem vastupidi. Kõneldes enda kogemustest ning abi otsimisest ja saamisest, võime julgustada neid, kes seni on vaikides kannatanud. Ehk on juba praegu kasvamas põlvkond, kes neil teemadel rääkida ei pelgagi?

Elame meediast läbi imbunud maailmas ning uudistel, filmidel, sarjadel ja ühiskondlikul diskussioonil on hoiakute kujundamisel suur roll. Pöörakem tähelepanu sõnadele, mida kasutatakse vaimse tervise probleemidest ning psüühikahäiretega inimestest rääkides ning neid kujutades.

Kas kinnistavad need mõnd eelarvamust või stereotüüpi?