Muidu raisatakse aega. Veepall - väga intensiivne ja võistlussport, kus on palju strateegiaid ja tehnikaid.
Soome murdmaasuusatajad peavad suviseid jooksutreeninguid oluliseks.
Hinnavaatlus
Jooksutreener Harry Lemberg tutvustab põhjanaabrite seisukohti. Tekst: Harry Lemberg Fotod: Scanpix P eaaegu poolteist aastat tegelesin suusatüdrukust jooksutüdrukuga ja see sundis pidevalt mõtlema, kui palju suusatajad treeningutel jooksevad ja kuidas jooksevad.
Seda eriti noorteklassis. Muide, see koht oli omal ajal Pavel Loskutovi peamisi talviseid keskmäestiku treeningupaiku. Suusatajal on juba noorteklassis kasulik teha ka jooksutreeninguid, et lihased ja liigesed oleksid valmis tugevateks treeninguteks täiskasvanuna. Teemat arendan Soome suusatamise ajakirjas Hiihto avaldatud artikli põhjal, kus käsitleti põhjanaabrite suusatajate treeninguid.
Leidsin sealt palju häid mõtteid, mida saab rakendada ka teistel vastupidavusaladel.
Teen nendest ülevaate. Varasematel aastatel osalesid suusatajad Soome murdmaajooksu meistrivõistlustel, ja esinesid edukalt. Liigutuste ulatus ja tõuke tugevus vähenesid. Aeglastel suusarolleritel võib küll arendada jalgade ja ülakeha jõuvastupidavust, kuid mitte ülemäära.
Noorena kasutas Jauhojärvi suvel ainult jooksu- ja jõutreeningut. Kui jooks kulges hästi, olid ka tulemused talvel head.
Jauhojärvi järgib eelolevaks hooajaks valmistumisel järgmisi põhimõtteid: treeningu selgelt jaotamine intensiivsuse ja sellest taastumise osaks; suurendada Andrus Veerpalu jookseb Otepää suverullil.
Jooks oli kahekordse olümpiavõitja suviste treeningute kavas, kuni põlvevigastus sundis teda jooksust loobuma. Miks on kasulik joosta? Tegevus on lõdvestatud ja dünaamiline ning võimalikult suur on vere tagasivool südamesse.
Paraneb südame löögimaht. Jalgade ja puusavöö lihased saavad mitmekülgse mõjustuse. Kiire jooks tihedal liivapinnasel või asfaldil parandab lihaste aktiivsust ja elastsust, mida nõuab ka efektiivne tõuge.
Maastikujooks meenutab suusatamise rütmi ja intervallilist tegevust. Tõusudel on loomulik pingutus ja allamäe osal tempokas minek. Ära lase riietusel piirata oma ambitsioone! Püüa saavutada maksimum ilmast ja oma sportlikust vormist hoolimata. Anna endast parim! Eesti suusasprinterite treener Christoph Schmid kasutab samuti palju jooksutreeninguid. Suusasprinter Mattias Strandvalli lemmikharjutused on täie võimsusega VO2 max tehtavad keppidega mäkkehüpped, mis sobivad ka enne jõutreeningut.
Hea treening on minutiline tempovastupidavuse jooks, millele järgneb rullsuusatamine. Juuniorina tegi Strandvall tempovastupidavuse treeninguid palju, kuid pärast Soome koondisesse saamist jättis need kavast välja. Pärast Ei pea pingutama pidevalt täisjõuga. Õppige kuulama oma keha. Juhul kui olete teinud piisavalt rahulikke treeninguid, ei tasu tugevat pingutamist karta. Jooks läheb kergemaks Jalalihased on suured lihasrühmad ja neid on vaja arendada mitmekülgselt.
Riitta—Liisa Roponen peab suviseid jooksutreeninguid seepärast väga kasulikeks.
Prostatiidi ravi rahva abinõu video
Jooks muutub järk-järgult kergemaks ja treeningu efektiivsus suureneb. Sageli jääb aga jooksu osa alustreeningu etapil väheseks, sest kavas on palju rolleritel suusatamist, keppidega mäkketõuse ja pikki rännakuid. Suvel on maksimaalse hapniku tarbimisvõime suurendamiseks kasulik joosta pehmel pinnasel metsas või põlluteedel.
Sügisel võiks suureneda rullsuusatamise ja Leevendada valu artriidi sormedes osa.
Krista Lähteenmäki treeningutes on suur tähtsus hüppe- ja hüplemisharjutustel, mis arendavad olenevalt erinevatest hüpetest ja seeriate arvust lihasvastupidavust, kiirust, jõudu ja lihaselastsust. Aeg-ajalt hüppab Lähteenmäki ka tagurpidi.
Sageli ühendab ta hüppeid koordinatsiooniharjutustega, mis pakuvad meeldivat vaheldust.
Jalgade lihasvastupidavus paraneb igasugusel jooksutreeningul, sest kasutatakse eri maastikke, mis nõuab sammu Surbing liigese poidla kaes muutmist.
Suvised jooksuvõistlused aitavad hoida kiirusja võistlustunnet. Kiired jooksulõigud staadionirajal suurendavad anaeroobset võimekust ja sammu teravust.
Peab arvestama, et tempokas jooks kõval pinnasel väsitab lihaseid ja liigeseid ning nõuab küllaldast taastumist. Muidugi tuleb arvestada ka suusataja individuaalseid võimeid, et leida igaühele sobiv tempo ja treeningupaik. Aeglane ja pikk jooks asfaldil ei ole suusatajale hea. Eelistada tuleb metsaradu, aeg-ajalt teha lühikesi kiirendusi.
Tugevdada südant Treener Ilkka Heinoneni soovitused suusatajale optimaalseks vastupidavustreeninguks. Kasuta harjutusi, mis koormavad suuri lihasrühmi. Juhul kui peaaegu kõik keha lihased teevad tööd samal ajal, on südamesse tagasivoolava vere hulk suurim ka väikese intensiivsusega treeningu Surbing liigese poidla kaes. Sel moel kasvab südamelöögi maht kõige paremini. Treeni põhiliselt mägisel ja Surbing liigese poidla kaes maastikul. See koormab lihaskonda mitmekülgselt ja tugevdab südant sel moel, et toimub südame koormusaegne nii-öelda venimine ja taastumine.
See parandab südame töövõimet. Kiiruste ja harjutuste vaheldumine. Suur kiiruste skaala harjutuste ajal Surbing liigese poidla kaes nende vahel õpetab südant pumpama verd eri kiirusega. Tee kõiki harjutusi võimalikult lõdvestatult ning kergelt.
Isegi maksimaalse vastupidavuse VO2 max arendamise ajal ei tohi liialt kangutada. Kangutades sooritatud harjutused suurendavad südame tööpinget ja põhjustavad selle seinte paksenemise.
Põletavad kaloreid treeningu ajal. Lauaviljad tunnis: cardio, kükid, kõndimise sörkjooks, ujumine
Lõtv ja rütmiline, suuri lihasrühmi koormav kestev treening maksimeerib südamesse tagasivoolava vere hulka, kasutades selleks lihaspumba abi. Sel moel kasvab vastupidavustreeninguga südame maht õõnte laienemise arvel.
Eriti ohtlikud on noorena liigse pingega tehtud harjutused, mis võivad olla takistuseks südame optimaalsele arendamisele täiskasvanuna. Paaristõuke treening on suusatamises tähtis, kuid see ei arenda südame-veresoonkonna võimsust ja mahutavust.
Tähtsündmused
Selgituseks: südame-veresoonkonna võimsust näitab maksimaalne hapniku tarbimisvõime VO2 max aeroobne võimsus ja mahutavust VO2 max säilitamise aeg. Viimase peal GPS kerges ja õhukeses kestas; eriomadused jooksmiseks, rattasõiduks, ujumiseks ja enamakski veel.
Kinda kudumine linnaidee.ee
Saavuta parim tulemus - iga kord, igal pool. Hoia end kursis: www. Nüüd sõitsin Rõugesse sooviga imetleda Meelisest mõne sammu kaugusel suvise Eestimaa ilu. Peegelsile sillerdav järvepind, mesilaste sumisemine, soojendav päike pisut jahedas suvehommikus, aurav kohv ja maitsev puder. Võrratu koht, kus jooksujalu sajandat korda 42, kilomeetrit läbida.
Hubane ümbrus, sõbralikud inimesed ja lahe õhkkond. Haanjamaa rahvas sportlikku meelsust ja eluviisi külvav Holden alias Ain-Ivar Tupp tõmbas Rõuge maratoni nii hoogsalt käima, et peale Atoneni saabusid esimest jooksu õnnistama ka kirja- ja jooksumees Contra alias Margus Konnula, eestlastest kõige rohkem maratone lõpetanud Rein Maratoonar Atonen Sajas maraton: 8. Esimene lõpetatud maraton: 9.
Esimese maratoni katkestas: 8.
Koerte kurgutamise tervislikud eelised
Kiireim maraton: 7. Aeglaseim maraton: Seitse korda alla kolme tunni. Möödunud aastal 20 maratoni. Vt www. Kõik maratonile või poolmaratonile startinud jooksusõbrad tajusid, kui tähtsa üritusega tegu. Hubane oleng Uusi maratone tuleb nagu Vändrast saelaudu ja see on vesi nende kogujate veskile.
Ei pea istuma laevale või lennukile ning oma elust mitu päeva välismaal veetma, kui toredam on kodumaise maastiku omapära avastada.
Viimati Blog Post
Rõuge maratoni tõusude ja langustega pikitud 21,1-kilomeetrine ring polnud hõlbus, ja Holden tunnistas koguni, et valis ümbruskonnast vähem jõudu nõudvad teed. Teekond kulges nii kivikõval maanteel kui ka pehmel metsarajal, puändiks terav tõus ringi viimastel kilomeetritel orust mäkke.
Lõpetasin poolel maal, aitas küll.
Meelis rühkis reipalt edasi. Teise 21,1-kilomeetrise ringi jooksis ta esimesest nobedamini, see näitas taas, et mees teab hästi, mida suudab. Holden autasustas mõlema distantsi paremaid jooksjaid, võidupärjaga läks koju Allan-Peeter Jaaska Meelis korraldas kohalolijaile ja jooksuseltsilistele hubase olengu šampanja ja õluga. Muidugi plaksutasime tugevasti, kui oma Ent juhul kui jätkab maratonide kollektsioneerimist samas rütmis ja saab sel aastal nagu mullugi kakskümmend korda kirja, võib ta peagi Eesti rekordimeheks tõusta.
Ta juhendas triatloniklubis 21 CC nii lapsi kui ka harrastajaid, õpetas Levadia jalgpalluritele jooksutehnikat ja andis Mustamäel Männikese lasteaias mudilaste üldkehalise ettevalmistuse tunde. Ometi jaksas ta tööde kõrvalt ka edukalt kehalist vormi timmida. Juuni lõpus püstitas Tšernov võistkondlikel Euroopa meistrivõistlustel Dublinis m jooksus isikliku rekordi 2. Tšernov ründas seejärel mitu korda m jooksu Eesti rekordit, ikka jäi veidi puudu. Juuli alguses Prantsusmaal Sottevilles võisteldes osutus konkurentide tempo tema jaoks veidi kiireks, kirja läks aeg 4.