Kodusünnituse loomulikkus ja iseenda ja oma lapse usaldamine tundusid mulle järjest õigemad. Pihlap Sisestas Pille Parder , kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva Siga tapetakse siis, kui kuu kolme päeva vanune on, siis olevat liha kõige maitsvam. Ei tulnud teine pärast enam tagasi. Vaen tappis panejad ja nõnda seisab kell sõnade kütkes igaveste. Imestagem ikka!

Laupäev: Koondatud staar naudib Letipea rahu Uue tööotsa otsimisega ta ei kiirusta ja Eesti Päevaleht on ta laual endiselt. Foto: Tairo LutterÜhel augusti alguse päeval ilmub Eesti Päevalehe töötajate kuvarisse siselisti kaudu meil: täna on Enno Tammeri viimane tööpäev, sest uueneva ajalehega ei lähe tema mõtted kokku. Ametlik nupp järgmise päeva ajalehes teatab, et tegevtoimetaja Enno Tammeri 42 koht jäi seoses ajalehe reformimisega lihtsalt üle.

Mõned põletavad selle koha, kuhu ta hakkab kust ihu valutama hakkab ära, siis enam ei hakka. Seda põletatakse järgmiselt: Aetakse toores lepapult tules kuumaks ja siis sellega põletatakse nii kaua, kui arvatakse, et küll saab. Mõned ajavad ka kive kuumaks, millega siis põletavad. Nüüd on hakatud ka kange rohtudega nagu saltsari õliga põletama.

Aga Tammer ei kuku põlvili, ta on piisavalt karastunud, et mitte selle pärast masendusse langeda. Omapärase saatusega tippajakirjanik, kes on kaks korda elus päevapealt lahti lastud, naudib Letipeal oma suvilas rahu ega võta asja eriti traagiliselt.

Vähemalt näib nii.

Ja Eesti Päevaleht lebab koos kõikide teiste neljapäevaste ajalehtedega tema verandalaual. Seda ütleb Tammer Kiirusta valutab polvili, et nädala eest, kui head kolleegid Eesti Päevalehest tal külas käisid, oli tunne, nagu viibiks omaenda matustel.

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

Seda sellepärast, et nii palju häid sõnu enda kohta korraga pole ta veel kuulnud. Tammer ei kiirusta uue töökoha otsimisega: kõigepealt on vaja valmis kirjutada kolmas ja vägagi töömahukas Kiirusta valutab polvili, tema “pensionikindlustus” “Kes?

Need on piisavalt suured tegemised, et mitte liigselt “tagasivaatelistesse mõtetesse laskuda”. Aga arvata on, et seda meest kauaks ripakile ei jäeta. Taheti lahti saada Enno Tammer on nõus oma taaskordsest lahkumisest rääkima, kuigi tunnistab, et on järginud põhimõtet: mida vähem intervjuusid, seda parem. Ta lihtsalt ei pea õigeks oma tööst rääkida, sest töö ise peab olema näitaja.

Praegu on ta töötu. Tammer nautis sel kuumal suvel Letipeal enda kätega korda tehtud kaunis suvemajas täiel rinnal puhkust.

Seal ta käib igal vabal hetkel, ehkki vahemaa on päriskodust üsna suur.

• Nägid mängu?
• Uhise haiguse test
• Eesti Sünnitoetajate Ühendus
• Laupäev: Koondatud staar naudib Letipea rahu - Arhiiv - Virumaa Teataja
• Hapu tagasi huumor
• Randori sünd Kuidas jõudsin otsuseni kodus sünnitada Esimese lapsega ei olnud mul mõtetki kodus sünnitada ja ka praegu oleksin esmaraseduse puhul haiglas end turvalisemalt tundnud.

Reede õhtul, enne puhkuse lõppu, helistas ta peatoimetaja Priit Hõbemäele, uurides, kas on miskit uudist, sest pidi omakorda Hõbemäe puhkusele minekul asjad üle võtma. Hõbemägi ütles, et kõik on okei, Tammeri poolt välja töötatud suvise lehe mudel töötab ja probleeme pole.

Selle teadmisega panigi Tammer küpse pihlaka all auto käima ja sõitis esmaspäeva varahommikul Letipealt Tallinna poole, peas värsked ideed, mida ranna äärest ammutas. Toimetusse jõudes suunas Hõbemägi ta kohe peadirektor Aavo Koka poole. Tammer: “Kokk pani paberid lauale: kas tahad lahkuda poolte kokkuleppel või lahkud koondamise alusel.

Randori sünd

Ma ei näinud nagu seda võimalust, et mina olen milleski kokku leppinud. Tulin ju ikkagi täielikus teadmises, et jätkan tööd. Tammer leiab, et koondamine kätkeb endas peale majanduslike põhjenduste ikkagi ka seda sõnumit, et ühest või teisest inimesest tahetakse lahti saada.

Miks taheti tippajakirjanikust, kes löödi alles mõne aasta eest Postimehest üle, päevapealt lahti saada, jääb ka peakangelasele endale lõpuni selgusetuks. Kui mõelda liiga palju minevikule, ei tarvitse olla tulevikku.

Karune, kuid siiras On ütlemata selge, et Tammeri Kiirusta valutab polvili rabas nii Eesti Päevalehe toimetuse rahvast kui ka lehelugejaid. Ülemuste pakutud pidulikust ärasaatmisest ta mõistagi keeldus ning kutsus oma paremad kolleegid hoopis läinud reedeks Letipeale.

Oma paarkümmend inimest tuli. Ja nii palju head korraga polnud ta enda kohta veel kuulnud. Kuigi see palang ei pruugi ta mõnetise sõnaahtruse juures alati välja paista, on sisemine tuli seda tugevam,” kiidab Eesti Päevalehe kogenud reporter Rein Sikk, “ta tahab teha kõike üksnes väga hästi ja loodab seda teisteltki. Kas Tammeril endal jätkus teiste jaoks häid sõnu? Tunnistab sedagi, et eks elus ole teistele liiga tehtud küll. Aeg-ajalt on sõimanud mitte just valitud sõnadega. Sõimamist ei tulnud siiski palju ette: “Mu juhiks olemise üks deviise on, et õigeid inimesi tuleb osata hoida.

Püüan näidata, kus on viga, siis inimene ise areneb sinuga kaasa. Rein Sikk: “Ta hindab ja peksab reporterit üle kõige, selline on tema armastus. Natuke karune, aga selle eest lakkamatu ja siiras. Ta näitas, kuidas reaalne ajakirjandus käib ja õpetas mulle väga palju sellest, mida ma tean,” räägib Roonemaa.

Mõnigi nooremapoolne ajakirjanik nimetab Enno Tammerit oma teiseks isaks. See ei ole sõnakõlks. Tammer ise pole küll õppejõuna esinenud.

Rõhutab, et kui ta on suutnud midagi noortele anda, siis see on käinud igapäevase töö kaudu. Rein Sikk tähendab, et just Tammeri poolt Hommikulehes lapsajakirjanikest kasvatatud korralike reporterite koolkond loob täna Eesti meedia ajalugu.

Sirge seljaga läbi elu On arvatud ka, Kiirusta valutab polvili Enno Tammeri Lasnamäe korteri köögis sündinud Hommikuleht üldse muutis Eesti ajakirjanduspilti.

Näiteks uudised läksid Jala liigese salvi ja lehekarikatuur tuli käiku just Hommikulehe arvamusküljelt. Seetõttu oli Hommikulehest lahkumine tõesti valus ja seda põdes Tammer veel tükk aega.

Ometi on ajakirjandus ja publitsistika Tammeri kindel kutsumus, millele raske “ei” öelda, kuigi vahel tahaks. Ta tunnistab, et teda paeluvad praegugi uued mõtted, suuremad projektid, mida võiks ära teha, kuid millest veel vara rääkida.

Vaatamata vapustustele on Tammeri ajakirjanduslik karjäär käinud siiski üsna loogilist rada mööda. Igasugused käiguvahetused on talle headeks väljakutseteks. Omaette õppetunni andis ka Enno Tammeri kohtuvaidlus Vilja Savisaarega, kui ta nimetas Savisaart rongaemaks.

Asi läbis Eestis kaks korda kõik kohtuastmed ja jõudis ka Euroopa kohtusse välja. Lõpuks mõisteti Tammer kriminaalkorras süüdi solvamise eest.

Tammer põhjendab nii kaugele minekut põhimõttega, et teha enda ja kogu Eesti ajakirjanduse jaoks selgeks, kus on piir, mida võib kirjutada ja mida mitte. Selgeks sai see, et sõnu tuleb osata valida, kuid tänagi ütleb Tammer, et ta jääb selles asjas oma sõnade Kuidas eemaldada veiderite poletik koos ravimitega ka tulevikus.

Nagu muudegi ütlemiste puhul, sest need tulevad siirast südamest. Võib-olla just tema kiidetud ausus ja otsekohesus on asjad, mis teda ikka ja jälle kohalt kangutavad. Sellele Tammer vastata ei oska.