Üldiselt soovitatakse 3 - 4 nädalat peale haigestumist vältida füüsilist koormust, kuna suurenenud põrna rebenemine võib osutuda eluohtlikuks. Ta ei teadnud, et selle põhjustas EBV, soovitades tal vältida stressi. Harilikult on mononukleoos kahjutu haigus, millest paranetakse mõne nädala jooksul. Mõnikord võivad peale mononukleoosi põdemist tekkida ka tüsistused. Mononukleoos levib inimeselt inimesele peamiselt sülje kaudu. Tundlikkus seni probleemitute toitude suhtes — kui ka EBV hakkab seda tarbima nt juustu , muutes selle millekski, mida keha ära ei tunne.

Väikelastel kulgeb see enamasti sümptomiteta, kuid noortel ja täiskasvanutel kujuneb välja mononukleoosi haiguspilt.

Pärast nakatumist jääb Epstein-Barri viirus kogu eluks organismi, elades neelus ja spetsiifilistes immuunsüsteemi rakkudes. Arvatakse, et seda kannab koguni kuni 90 protsenti elanikkonnast. Mononukleoos levib inimeselt inimesele peamiselt sülje kaudu.

Epstein Barr Virus and Infectious Mononucleosis (pathophysiology, investigations and treatment)

Nakatuda võib näiteks suudeldes, samuti teiste inimestega samast pudelist või tassist juues. Õhu kaudu piisknakkusena see tavaliselt ei levi.

Viiruse peiteaeg on kuu või kaks. Haigus taandub paari-kolme nädalaga, mille jooksul pole tõsised treeningud lubatud," rääkis Mardna. Nagu nohu puhul — mis kestab ravides või ravimata sama kaua — saame kinnise nina ravimiga lahti. Pean vaid jälgima, et seapraadi ja hapukapsast liiga himukalt ei sööks, sest lisakilod on kurjast.

Mononukleoos

Nüüd ootab viirus parajat aega, kuni tabab ära stressihormoonid, mis näitab, et olete haavatavas seisundis psüühilise ja füüisilise trauma tagajärjel. Olles valmis ründama, hakkab ta eritama neurotoksiini, mis lisab organismile koomust, mille juba on tekitanud EBV kõrvalproduktid või laibad. See käivitab immuunsuse, viies selle täielikku segadusse, sest sel pole ainugi, kust toksiinid tulevad. Tegelikult om see EBV — mitte keha - mis kilpnääret ründab.

Keha ei ründa kunagi iseennast! Ja ometigi on kilpnäärmel võime ennast taastada ja tervendada, kui talle antakse seda, mida ta vajab. Immuunsus püüab ümbritseda EBV-d kaltsiumist müüriga, tekitades sõlmekesi.

Epsteini-Barri viirus

Kuid viirus kas väldib seda või muudab selle endale mugavaks koduks. Või siis muutes selle lausa tsüstiks. See immuunrünnak võib teid kahjustada, kui te ei tarbi piisavalt kaltsiumi, põhjustades osteoporoosi. Mõned eriti haruldased agressiivsed EBV vormid tekitavad kilpnäärme vähi — mille juhtumite arv on USAs kiiresti tõusnud.

EBV tungib kilpnäärmesse strateegilistel põhjustel, et ajad segadusse ja survestada immuunsust. Surve neerupealistele tekitab rohkem adrenaliini, mis on EVB lemmiktoit, et koguda jõudu, ründamaks oma lõppsihtmärki — närvisüteemi. EVB eesmärgiks on lahkuda kilpnäärmest ja tekitada põletikku kesknärvispsteemis. Selleks ootab ta mõnd ränka emotsionaalset või füüsilist traumat, hakates seejärel tekitama kummalisi sümptomeid südamekloppimisest üldiste valude ja vaevuste ning närvivaludeni välja.

Vereuuringud, röntgen ja MRT ei avasta midagi, mistap arstid pole viiruslikust närvipõletikust teadlikud.

Haigus, mis täiskasvanuid tabab harva, aga rängalt

EBV avastab selle hormooni ja kiirustab kahjustatud närvide kallale. Närv sarnaneb lõngaga, millest harunevad väikesed närvijuured. Kahjustatud närvist aga kukuvad närvijuured närvikestast välja.

EBV otsib neid avausi ja haarab need endale. Sel puhul diagnoositakse sageli fibromüalgia, kroonilise väsimuse sündroom või reumatoidartriit niung patisentidele määratakse ebasobiv ravi.

Üks suurimaid eksisamme on nende sümptomide pidamine naistel perimenopausiks ja menopausiks: kuumahood, öine higistamine, südamekloppimine, peapööritus, juustekaotus, ärevus. Kolledžis õppivate noorte naiste saes on saanud tavaliseks semestri keskel koju tagasi pöörduda haigema, võimetuna tegema midagi muud kui voodis lamama. See on EBV. Mis võib lõpuks nõrgestada neerupealiseid ja seedeelundkonda ning tekitada tunde, et teie patareid on tühjad.

Haiged on siin väga kurnava rünnaku all, põdedes põletikku nii kesknärvisüsteemis kui ka närvides üle kogu keha, millest tulenevad pidev valu, puudutustundlikkus, ränk väsimus jms.

Kuid enamik juhtumeist on põhjustatud EBV neorotoksiinist, mis tekitab uitnärvi põletikku.

Haigused ja seisundid

Väikelastel kulgeb nakkus enamasti sümptomiteta, kuid noortel ja täiskasvanutel kujuneb välja mononukleoosi haiguspilt. Peale nakatumist jääb Epstein-Barr viirus vaikselt kogu eluks organismi, elades neelus ja spetsiifilistes immuunsüsteemi rakkudes. Mononukleoos esineb kõige sagedamini vanuses aastat.

Keskikka jõudes on enamus inimesi viirusega kokkupuutunud ning omab veres ringlevaid spetsiifilisi viirusevastaseid kaitsekehi. Epstein-Barr viirusega seostatakse ka mitmete pahaloomuliste kasvajate teket vanematel inimestel.

Mononukleoos on tavaliselt iseparanev viirushaigus, mille puhul ravi on harva vajalik. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Mononukleoos levib inimeselt inimesele peamiselt sülje kaudu. Haigustekitaja: Epstein-Barr'i viirus EBV kuulub herpesviiruste hulka ja on üks levinumaid viirusi inimesel. Viirus paljuneb suu- ja neelu limaskestal ning süljenäärmetes, sattudes edasi verre.

Nakkusallikas: Nakkusallikaks on viirust eritavad haiged või viirusekandjad. Haigestumisjärgselt võib viiruse eritamine sülje või uriiniga kesta aasta või enam. Levimine: Haigustekitaja levib inimeselt inimesele peamiselt sülje kaudu.