Järgmine peatus on uudiskirjanduse riiuli ees. Nagunii teen kõike valesti, ja siis nad ei tule, rahustasin ennast. Ning nüüd viimasest valikust jäid 2 raamatu kahjuks pooleli. See sinu jutt on kõik väga tore, mis sa kirjutasid aga mul pole neid võilillelehti siin kuskilt võtta , elan ühismajas ja ei hakka ju korjama maja eest neid Kui need vanemad, kelle lastel on olnud õnn sündida, oskaksid oma maimukesi sellise sügavuse ja süvenemisega kirjeldada, nagu seda väikese klaasneiu kes midagi ei aimanud ja ema etteheitva näoga ei vaadanud ema seda suudab.

Mälestused Harvaesinevalt ehe enesesse vaatamine, lõikavalt valus isikliku traagika kujutamine, lootused ja lootusetus saatuse kaalukausil, arutlused surmast.

Palju verd — nii Maidanil kui palatis. Isiklik tragöödia saab avarama mõõte. Vahet pole, mis on valu allikas.

Tasuta püsikliendiks registreerumine

Valu on valu. Peaaegu ema valu on ikka ema valu. Kui need vanemad, kelle lastel on olnud õnn sündida, oskaksid oma maimukesi sellise sügavuse ja süvenemisega kirjeldada, nagu seda väikese klaasneiu kes midagi ei aimanud ja ema etteheitva näoga ei vaadanud ema seda suudab.

Sisimas emaks saanu mõttevestlused oma sündimata jäänud lapsega kraabivad lugeja tõsiselt marraskile.

Anni-raamatud saavad uue osa juurde

Asetleidnuga leppimatus ja saatusele alistumine pääsevad võidule vaheldumisi, heitlike-meeleheitlike tundepursete ja kaine arutluse-vaatluse vahel haigutab kuristik. Nii hästi kirjutatud raamat, et valutad kogu hingega kaasa. Ja kui juba loost lahti lasta ja avaramalt mõelda suudad, siis suudad ehk ka maailma teritatud tunnetega tajuda. Ise ma oma kurbust selliselt maailmale ei kuulutaks, aga kui peategelane sellest oma murele leevendust saab, siis miks mitte.

Väga dramaatilisi, isiklikke läbielamisi edasi andev raamat. Sobib neile, kes ei karda detailset lähenemist nii öelda tabuteemadele, nagu viljatus, kehaväline viljastamine, väärarengud ning abort. Raamatut ei soovitaks lugeda inimestel, kes tahavad elada edasi illusioonis, et Eestis ei ole narkomaaniaga probleeme, mis sest, et 10 süstivat fentanüülisõltlast meie hulgas elavad.

Tema teekonna ohtlikkusest, elamisest erinevate nimede ja pideva hirmu all, kus kedagi ei võinud usaldada, muretsemisest koju jäänud ema ja venna pärast, tema teekonnast tagasi nende päästmiseks. Hyeonseo Lee jutustab oma elust lapsepõlves, oma kujunemisest, oma perekonnast. Raamat annab aimu Põhja-Koreas valitsevast isikukultusest, režiimi kontrolli ja hirmu all elamisest.

Meenub seik, kus isa päästis põlevast majast ainsana riigijuhi portree, kuna selle rikkumine võis kaasa tuua karistuse. Masendav ja mõtlemapanev raamat. Kaks nii erinevat raamatut ühest suurest geeniusest.

Klienditugi

Picasso on pühendunud noorele muusale. Helge ja soe raamat. Aga Marina Picasso on raamatuks kirjutanud oma lapselapse mälestused vanaisast, mis tekitasid lapsele trauma armastuse puudumine pikaks ajaks. Hoolimatu ja despootlik suhtumine lastesse ja lastelastesse, kõik lapse pilgu läbi. Südamlik ja ilus raamat. Ma imetlen selle aja inimesi, nende vaprust. Need on südantliigutavad lood vapratest naistest, kes vaatamata raskustele leiavad endas ikka jõudu uskuda ja loota paremale tulevikule.

Mina ja raamatud

Raud tituleerib raamatut kui eluloolist eneseabiraamatut, kus ta tutvustab nippe, mida kasutas, nagu raamatu pealkirigi ütleb, selleks, et jõuda sinna, kus ta praegu on. Minu jaoks oli raamat humoorikas ja ladus lugemine Raamat valutab tagasi Raud on enese kriitiline, vahetu, aus ja otsekohene ning oskab kirjutada nii, et nõustud sa temaga mingis küsimuses või mitte, raamatut käest ära ikka ei pane : Raamat valutab tagasi leidsin raamatust mitmeid viiteid järgmisele raamatutele, mille lugemisnimekirja panin.

Raamatule on viidatud kui eluloolisele eneseabiraamatule, sealt võib leida nii mõtteid väga erinevatel teemadel kui ka näiteid ja seiku autori elust.

Soovitaksin lugeda neil, kellele Mihkel Raud inimesena sümpatiseerib.

Seotud tooted

Kuigi autor ise raamatut elulooromaaniks ei pea, samas seda ka kusagile teise kategooriasse ei anna samuti paigutada. Mulle meeldis raamatus ka põhjalik Lasnamäe-elu kirjeldus, kuna olen ka ise Lasnamäel üles kasvanud, siis oli tuttavaid hetki ja kohti päris palju. Raamat räägibki selle huvi tekkimisest, süvenemisest, on täis meenutusi kohtumistest erinevate eesti kultuuritegelastega ja kõik see on väga huvitavalt kirja pandud.

Siiras nägemus maailmast tema silme läbi ning hakkama saamine igapäevase eluga. Asjad ja emotsioonidest arusaamine, mis meie jaoks on lihtsalt ja iseenesest mõistetavad, pakuvad talle tihti väljakutset. Tegemist on naistevanglaga ja siin puudub otsene vägivald, režiimgi tundub leebem olevat. Kindlasti on vangil kergem karistust kanda, kui on palju heasoovlikke sõpru ning armastav kihlatu.