Tervis ja liikumine käivad käsikäes. Sa pead teadma erinevas vanuses laste arusaamu ja kriisireaktsioone ning märkama, kui laps vajab enam abi, kui sina õpetajana suudad anda. Tavaliselt on kriisiajad üsna tundeküllased perioodid inimese elus. Kui juba tundub, et korteris olemine on piinav ning on võimalus väikese tasu eest abikäsi palgata, oleks see päris hea võimalus. Viimasel ajal on tervis hüppeliselt halvenenud.

Erinevad kriisid puudutavad inimese eksistentsi erineval määral. Tulvavees läbiligunenud põrand erineb hukkunutega bussiõnnetuses osalemisest. Üldine tähelepanek on, et mida enam puu- 9 dutab kriis inimese eksistentsi, seda suurem on tõenäosus, et mõtestamine puudutab igavikulisi ja eksistentsiaalseid mõisteid. Seepärast omandavad paljud tõsised kriisid religioosse seletuse, kuna usk ja Jumala poole pöördumine on raskete löökidega toimetuleku viisideks.

Kriisi isiklikkus tähendab seda, et erinevad sündmused puudutavad meid erineval määral. Mida isiklikumalt mingi kriis meid tabab, seda enam vajame toimunu mõtestamist.

Vägivalla jälgimine massimeedias ei kohusta meid eriti millekski. Kui see puudutab meid isiklikult või meie lähedasi, oleme sunnitud toimuvaga tegelema. Näiteks sõjakeerises osalenute puhul on täheldatud, et kõige rohkem on toimunust puudutatud just ise haavata saanud. Kriiside mõtestamine on aeganõudev protsess. See ei puuduta ainult konkreetset kogemust, vaid tõstatab laialdase probleemide ahela. Toime tuleb tulla tunnetega, nagu viha, lein, pettumus, reedetus või abitus.

Enda jaoks tuleb leida seletus kurjuse ja kannatuse probleemile. Võidelda tuleb süütundega, et kui ma oleksin midagi Rady luu valutab harja teinud. Samas on kriisidest võimalik välja tulla, nendele on võimalik mõte anda.

Koostöös Heino Noorega uurisime, kuidas küüditatud ja asumisele saadetud tulid toimunuga toime. Oluliseks peeti lähedaste toetust, oma veendumustele kindlaksjäämist, usku Rady luu valutab harja võidusse, usku Jumalasse, oma olukorra kainet hindamist läbi huumoriprisma. Suhteliselt vähemolulised Hakkas kaed haiget tegema inimeste oskused ja võimed.

Ka teiste kannatusest on võimalik õppida. See tähendab, et lähedased, veendumused, usk, lootus ja võime tegelikkust jaatada aitavad kriisidega toime tulla ning kunagisi kannatusi hinnata tagasivaatavalt kui õppimise, kujunemise ja iseendaks saamise teekonna ühte etappi. Vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele peab igal koolil olema hädaolukorra lahendamise plaan kriisikava, kriisiplaan.

Hädaolukorra lahendamise plaani kehtestab direktor. Nii tagatakse ühtne tegevusstrateegia, kus kõik teavad oma rolli, ja kriisiolukorras paratamatult tekkida võivat segadust saab ennetada. Eelloetu korraldamiseks on hea kutsuda kokku kriisimeeskond, kuhu võiksid kuuluda juhtkonna esindaja, haldusjuht, kantselei 11 personal, kooli meditsiinitöötaja, koolipsühholoog või sotsiaalpedagoog ja keegi õpetajaskonnast.

Kooli kriisimeeskond peaks saama psühholoogilist ettevalmistust, teadmisi kriisipsühholoogiast, inimeste reageeringutest traumaatilistele sündmustele, stressist ja massimeediast. Samuti on vajalik realistlike stsenaariumide abil praktiliste õppuste korraldamine. Õpetaja jaoks on oluline teada, kes kuulub kooli kriisimeeskonda ja kelle poole pöörduda, kui midagi juhtub.

Kriisimeeskonna eesmärk on valitseda kriisisituatsioonis olukorda nii, et inimeste psüühilised ja füüsilised vigastused, vara ja keskkonna kahjustused oleksid minimaalsed.

Kriisikavast on vähe abi, kui see on vaid sahtlisse kirjutatud formaalne dokument. Kokkulepped peavad olema kooliperele teada. Lisaks on kindlasti vajalikud koolitused ja praktilised õppused. Sellised õppused on just need, mida läbi mängides on võimalik õppida ja leida üles kõik puudujäägid.

Oli kolmas tund, on toimus teadlikult ja kiiresti.

Rady luu valutab harja Kasi paisub kuunarnukiga

Nad tul skohta. Kooliriided olid ujumisriietusruumi ning sealt kogunemiaga häire korral pole ju mahti õpetaja käsul küll selga tõmmatud juukseid föönitada. Nii nad siis korralikult kuivatada, liiati veel poolpaljad. Ujula juures kogunemiskohta kiirustama termotekid nende jaoks, kes peavad isilm, aga mis oleks võinud basseinist.

Õppuste ajal oli jahe süg re ja väljas 20 kraadi külma? Kuri ei karda jumalat ega inimesi. Rünnak pannakse toime ohvreid valides või ka valimata.

Välismaa kogemus näitab, et viimased rünnakud õppeasutustes on korraldatud ettevalmistatult ning enamik surmaga lõppenud vigastusi on tekitatud esimeste minutite jooksul. Taolised rünnakud on õnneks harvad, kuid nende tagajärjed on väga tõsised. Rünnak kestab nii kaua, kuni kurjategija leiab ohvreid või tema tegevust takistatakse. Politsei saabumiseks võib olla hullem juba toime pandud, seetõttu on turvalisuse jaoks eriti oluline, et koolil oleks läbimõeldud tegevuskava äkkrünnaku puhul toimimiseks ja koolipoolseid tegevusi alustataks viivitamatult.

On võimalik, et rünnak pannakse toime eelnevalt hoiatamata, kuid maailmapraktika on näidanud, et tavaliselt annab ründaja oma plaanidest ühel või teisel viisil teada. On neid, kes teevad seda kuid või isegi aastaid varem, ja ka neid, kes räägivad kavatsusest alles mõni tund enne rünnakut. Tavaliselt edastatakse ähvardus internetikeskkonnas või kaaslaseid ähvardades.

Uurides aset leidnud juhtumeid, on püütud leida vastust sellele, miks inimesed, kes rünnakuähvardusest kuulsid, midagi ette ei võtnud. Leiti, et nad ei rääkinud kuuldud plaanidest, sest arvasid, et neid ei usutaks; nad satuks ise pahandustesse; kartsid konfidentsiaalsuse puudumist ja naerualuseks sattumist.

Mitterääkimise põhjuseks oli veel, et ähvardusest teadja ei uskunud, et selline asi võiks tegelikult toimuda — ähvardust esitati kordu-valt läbi aja; ähvardus ei tundunud olevat tõsine, pigem nali; ähvardus tundus liiga ekstreemne, et olla tõsi jms.

Nende hulgas, kes kuuldust teada andsid, oli neid, kes edastasid info avatult ise, ja ka neid, keda tuli selleks julgustada. Informatsiooni edastamist soosis positiivne emotsionaalne kontakt kooli töötajatega. Seega on väga oluline, et üldine õhkkond koolis oleks usalduslik ja avatud.

Ohumärke tähele pannes on suudetud mitmed rünnakud ära hoida. Seepärast tuleb kahtluste korral alati politseisse pöörduda ja viivitamatult abi otsida, kui tegemist on konkreetse ähvardusega. Kui äkkrünnakust või selle otsesest ohust laekub teavet, nt kooliõpilaste seas ringlevad kuulujutud, loovtöödes ilmnevad ohumärgid vmt, ei tohi seda jätta tähelepanuta. Kui oled kindel, et tegemist on alusetu ähvarduse või naljaga, teavita siiski kooli direktorit.

Kui ähvardaja kavatseb rünnata kohe, anna viivitamatult häire ja teavita kohe politseid. Sõnad viha vastu: Mis saab tuul meresta, sii saad sina minusta! Mis saab kirp kivista, Rady luu valutab harja saad sina minusta!

Ilmselt mõtleski ta seda juba alguses naljana. Kuid maailmakogemust arvesse võttes ei saanud siis ega saa ka edaspidi niisugust avaldust naljana võtta. Järgnes sündmuste Harja valutab nerv üks õpilane, kes märkas ähva rdavat postitust, rääkis sellest oma isale, isa omakorda teata s juhtunust politseile.

Politsei võttis kooli juhtkonnaga ühendusttoimus politseiesindajate ja kooli juhtkonna öine nõupidamine. Kuigi kõik käis kui ühe hingetõmbe jooksul, oli siiski palju, millele tagantjärele mõelda ning millest õppid a.

Kui sain öise telefonikõne ja teate juhtunu kohta, mõtl esin viivuks, et see oli nüüd küll tobe nali minu kolleegilt… Seejä rel tuli mõte, et ma olen veidi haige - kurk kipitas, nohu ja väike pala vik vist ka, et äkki ma ikka ei peaks tööle minema.

Rady luu valutab harja Kuunarnuki liigese ja selle ravi puudumine kodus

Eks ole need ju taval ised reaktsioonid kriisiolukorras- eiramine ja soov peitu pugeda. Õnneks oli mul võimalus kodus need etapid kiiresti turvaliselt läbida ja ennast tegutsema sundida. Tõrju sin oma emot- 19 oli vaadata koolimaja, mis sioonid eemale ja sõitsin kooli. Päris kõhe politseinikega.

Oi, kuidas neid teavitada juhtunust ja otsusest koolipäe umbreid valisin! Kuid käed kippusid algul värisema, kui telefonin rahulikul toonil.

Nii omast arust suutsin teate edastada kindlal, a üle öelda - varane hommitmelgi korral oli tarvis infot mitu kord mik ja ootamatu telefonikõne ikkagi! Milline on meie tagantjärele tarkus? Mida valesti tegime, õigemini - mille peale me sel hetkel ei osanud tulla? Teisalt - ka meediakanalite kaudu hakati infot jagama - need töötajad, kes kuulsid juhtunust meedia vahendusel, helistasid ise ja uurisid, mis juhtunud.

Kuna ütlust ei kontrollitud, siis oleks olnud võimalus majja siseneda ka mõnel halbade kavatsustega inimesel. Õnneks seda siiski ei juhtunud. Millele veel oskame nüüd tähelepanu pöörata? Eriti hea, kui nad on ühes kohas, kuhu vajadusel ka ligi pääseb mitte nii, et teatud ruumide võtmed 21 asuvad ühes ja teised teises paigas.

Mida me hästi tegime? Lisaks helistamisele pandi teated juhtunu kohta üles ka kooli kodulehele ja e-kooli. Asjalik info rahustas ja andis turvatunnet. Tänu kiir loogilist esmaabi Rady luu valutab harja koolipäeva ärajätmisele vajasid psühho maha võetud juba väga vähesed. Täiskasvanute pinged said koosolekute käigus. Rahulikuks on äärmiselt oluline iga ebameeldiva oluk mõtlemisvõime ning kaitsta jäädes suudame säilitada tasakaalu ja ja eest.

See toimib aga ainult sellisel juhul, kui kooli ehituslik olustik seda võimaldab. Kui hoones on Artroosi ravi Jaapanis klaaspindu, ruume ei saa seest lukustada, hoonel on avatud põhimõte vms, tuleb kasutada ohtlikumat varianti ja evakueeruda. Otsuse, kas rünnaku korral antud kooli käitumisstrateegia sõltuvalt kooli arhitektuurist on varjumine või evakueerumine, teeb kooli direktor koos kontaktisikuga politseiprefektuurist.

Kuuldes varjumishäiret, pea seda tõeseks ja tegutse kohe.

Telaga, Abdi Suryadinata; Hartanto, Indra Dwi; Audina, Debby Rizky; Prabowo, Fransiscus Dimas Environmental awareness, stringent regulation and soaring energy costs, together make energy efficiency as an important pillar for every company.

Ust ei tohi olla võimalik väljast avada, vastasel juhul võib klass varjumise asemel hoopis lõksuks kujuneda. Kui ust lukustada ei õnnestu, püüa võimalikult turvaliselt koos lastega evakueeruda.

Ust tohib avada ainult siis, kui oled kindel, et avamist palub politsei või kooli juhtkond. Kui näed esmaabi vajadust, helistakirjelda olukorda ja abivajaja täpset asukohta koolimajas. Kui rünnakuga kaasneb süütamine või plahvatus ja käivitub evakuatsioonihäire, pead sina ise ohumärkide põhjal otsustama, kas turvalisem on varjuda või evakueeruda. Mida väiksemad on lapsed, seda mängulisem võiks tegevus olla. Anna õpilastele teada, et varjumine võib kesta mitu tundi, see ei pruugi olla seotud rünnaku tagajärgede ulatusega, evakueerumisluba antakse alles siis, kui on kindel täielik turvalisus.

Oluline on, et õpilased lülitaksid telefonid välja, et vältida võrgu ülekoormust, sest muidu ei saa politsei ja päästjad omavahel sidet pidada.

Kui su enda telefon ei ole klassis, kasuta helistamiseks õpilase telefoni, mis jääb hääletul režiimil sinu kätte. Juhul, kui ei ole võimalik varjuda lukustatavasse ruumi, tuleb kiiresti evakueeruda. Evakuatsiooniteel ohu avastamise korral liigu kiiresti ohust eemale ning kasuta mõnda muud evakuatsiooniteed vajadusel improviseeri ja mõtle evakuatsioonitee ise välja.

Enne õppust peaksin. Hakkasin pole tegelikult õrna aimugi, mida ma tegema kurjategija tuleb vaheoma peas läbi ketrama erinevaid võimalusi ; olen tunnis ja kuulen tunnis ja minu ümber on algklasside õpilased shäire, aga minu laske; ajan õpetajate toas juttu ja kõlab varjumi nii edasi. Mingil hetkel klassi lapsed on teisel korrusel ja nii edasi ja lda ja olukord hakkas tundus kõik nii jube, et ei jaksanud enam mõe hoopis naerma ajama - distantseerusin.

Mulle ei käituma peame. Hirm ja ärevus olid sellegipoet seda oli vaja - mu meeldinud see õppus, see oli hirmus, aga tean iumid, kuidas ennast peas on nüüd erinevad läbi mõeldud stsenaar ja oma õpilasi kaitsta. Meediapäringutele vastab ainult politsei kõneisik ja kooli direktor või tema poolt määratud isik, kes annab politseiga kooskõlastatud infot. Sellise korralduse eesmärk on vältida kriminaalmenetluse ja delikaatsete isikuandmete ekslikku väljastamist ning vigu, mis tekivad mitme infoallika olemasolu korral.

Kooli edasist tegevust vahendab meediale koolipoolne kõneisik. Võimalusel 27 anna kontaktnumber või juhata, kust kõneisikuid võib leida. Kõigil täiskasvanutel on kohustus kaitsta õpilasi meedia ning uudishimuliku üldsuse eest. On tõenäoline, et säärase juhtumi puhul jõuab meedia sündmuskohale väga kiiresti ja püüab infot saada kõikvõimalikest allikatest. Õpilased ei pea andma meediale ühtki kommentaari.

Räägi õpilastele, kuidas ajakirjanikke viisakalt, kuid otsusekindlalt kooli direktori poole suunata. Äkkrünnaku järgselt võib koolmaja olla pikka aega suletud. Asendusruumides toimuvad infotunnid lapsevanematega suhtlemiseks, kogunemised õpilastele, vajadusel luuakse kriisiabikeskus, kus ööpäevaringselt vastavad telefonile ja toetavad inimesi psühholoogid. Esimesel võimalusel jätkuvad tunnid, sest kooliskäimine on üks osa Rady luu valutab harja tekitavast rutiinist.

Olenevalt sündmuste tõsidusest võivad lapsed tähelepanu ja tuge vajada väga pikka aega. Õpilaste kõrval tuleb hoolt kanda ka enda ja kolleegide eest. Koolidest tehakse päästeametile keskmiselt 30 väljakutset aastas. See arv ei ole küll tohutult suur, kuid siiski mõtlemapanev. Korduvad väljakutsete põhjused on hooletus lahtise tulega ja rikked elektriseadmetes. Igal aastal on ka vähemalt paar väljakutset laste tulega mängimise tagajärjel.

Rocki Brahma härja tätoveering on läinud

Tulekahju on kogu kooli haarav ajakriitiline olukord — kiirest ja adekvaatsest käitumisest sõltub inimeste elu ja tervis. Kas sa tead, milline on sinu kooli evakuatsioonihäire? Millist teed pidi pead evakuatsiooni korral liikuma, väljudes oma klassist? Aga väljudes mõnest teisest klassist? Millised kooli välisuksed on iga päev avatud või seestpoolt avatavad? Kuhu evakueerutakse? Kuhu evakueerutakse, kui tavapärane kogunemiskoht ei ole turvaline? Läbipaistmatu suitsu korral jää klassi.

Valmis tuleb olla siiski ka olukordadeks, kui tavapärane evakuatsioonitee on ohtlik, klassist ei saa suitsu tõttu väljuda, tulekahju puhkeb vahetunnis või pärast tunde. Sel- lised olukorrad on kindlasti keerulisemad ja segaduse vältimiseks tuleks säärased olukorrad ise hoolikalt läbi mõelda ning õpilastega kord aastas läbi rääkida. On oluline, et õpilased teaksid, kuhu ja kuidas tuleb liikuda, kui evakuatsiooni pole juhtimas õpetaja ja tegutseda tuleb iseseisvalt.

Väiksematele tuleb kindlasti rõhutada, et mitte mingil juhul ei tohi häiresignaali kuuldes peitu pugeda.

Emotsionaalne väärkohtlemine Vaimne väärkohtlemine Füüsiline väärkohtlemine

Kui suits on läbipaistmatu või tulekolle võib jääda evakuatsiooni teele, jää klassi! Vajadusel 31 kasuta selleks õpilase telefoni.

Eesti Tere / Tere Jälle / EnE / KnK / KS: A0-B2

Õpetaja edastab info, igas koolis on kokku lepitud inimene, kes kogub infot kohalolijate ja puudujate kohta. Vastavalt vanusele tuleks leida meetodid, kuidas tuleohutuse teemat kõigis klassides kooliaasta vältel käsitleda. Teema käsitlemisel õpilastega on abiks internetilehed www. Et võimlas jäid need pallimängude ja muude taoliste tegevuste puhul segama, ehitasime mattide jaoks hoidla võimla lähedale I korruse koridori otsa.

See oli suur puitkiudplaadist kapp, mille välis- ja vaheseinad olid valmis, lagi peal, matid sisse toodud, üksnes uksed olid veel ette panemata. Sel korral olid mängimisel aga tagajärjed - säde jäi hõõguma ja matid võtsid tuld.

Ignore words

For that reason, companies in Indonesia have to comply with the emission target. However, there is trade-off between company's productivity and carbon emission. Therefore, the companies' productivity must be weighed against the environmental effect such as carbon emission.

Nowadays, distinguish excessive energy in a company is still challenging. The company rarely has skilled person that capable to audit energy consumed in the company. Kuidas oleks mõistlik edasi? Kas peaks tooma ohvri lastele?

Müts maha Veiko ja Rita ees.

  1. Artrohi meetodid maitsetaimede ravi
  2. Kasi kinni liikumisel kuunarnukis
  3. Когда языки пламени разом охватили основание огромного костра, Николь вскочила вместе с толпой.
  4. Kasi liigesed vigastused
  5. Salvestage salvi ja valu nime
  6. У меня есть работа в Узле.
  7. Pildi liigeste poletik
  8. Solvestab haiget koikjal

See on lahenduse esimene eeldus, et inimesed teadvustavad probleemi ette. Kuidas peaks laste vahel raha jagama, pole küll mina õige inimene ütlema. Ilma, et nad peaksid millestki loobuma, on neil ressursse nii lapsi aidata kui ka iseendale väärikas vanaduspõlv kindlustada. See on aga küsimus vanematele endile, kas ja kuidas nad tahavad oma järeltulevat põlve toetada. Elama peab küll tulevikku silmas pidades, aga ennekõike tänastest võimalustest lähtudes.

Kõige mõistlikum näib Pärnu korteri müük ning sellest saadava raha eest osta Tallinna eeslinna üks väiksem korter. Otepää suvekodu võiks jääda, tasub mõelda selle võimalikule väljaüürimisele, et perele lisaraha teenida. Urmas 75 on 45 aastat elanud üksiktalus, mis on lähimast linnast 30 kilomeetri kaugusel. Naine suri 6 aastat tagasi, lapsed jäid linna kohe pärast keskkooli lõpetamist.

Urmas küsib üha sagedamini, mis saab siis, kui enam ei jaksa? Et tausta on vähe, siis on jutt hüpoteetiline. Ma eeldan kogu kirjeldusest, et see talu pole maasikas turul. Tegemist võib olla amortiseerunud majaga, sest 75aastane mees ei jõua oma maja läikiva ja probleemideta hoida. Püsikulud võivad olla madalamad kui korteris. Tõenäoliselt on seal pliit ja ahjud. Kui on võimalik see talu lähedal asuvas asulas korteri vastu vahetada, oleks see parim lahendus. Aga et ta on 45 aastat metsaveerel talus elanud, siis võiks seda lahendust pidada olukorraks, kus metsas elanud loom pannakse puuri.

  • Olla olemas: käsiraamat kriisidest õpetajatele koolides ja lasteaedades by Argo Kerb - Issuu
  • Allalastava kõvakatusega neljarattalisse armus inseneriharidusega ning elu jooksul mitmeid tõsiseid sportautosid omanud Martin-Leake siis, kui tema tütar endale sellise ostis ja üheskoos masinale järele mindi.
  • Olaliigese valus ilm
  • Millised on tallede liigesed
  • astra projekti uurimistulemusi: Topics by linnaidee.ee
  • Макс, мне только что приснился удивительный сон, - объявила Николь.

Praegu kasutatakse tihti hooldaja võtmise võimalust. Hooldaja käib kas korra või kaks nädalas, toob süüa, lõhub puud ja inimene tunneb, et tal on tugi olemas. Linna kolimine on emotsionaalne otsus, mis tuleb ära teha siis, kui veel iseseisvalt hakkama saadakse. Iseenesest ei ole 30 kilomeetrit liiga pikk vahemaa, kui lapsed selles linnas elavad ning saavad kord või paar nädalas abiks käia. Abi võib paluda ka valla sotsiaaltöötajalt. Kalev 82 ja Silvi 79 elavad väikelinnas oma majas, lapsed paarisaja kilomeetri kaugusel.

Talvel lükkab lund väikese tasu eest naaber. Aia eest hoolitsevad veel ise, kuigi aiamaa jääb iga aastaga väikemaks. Soojuspumbale lisaks tuleb talvel ahju kütta. Nad on mõelnud vahetada maja korteri vastu, kuid siis mööduksid kõik päevad toas. Igav hakkab ja kui üldse ennast ei liiguta, kas tervis jääks viletsamaks? Kui sa ei liiguta, siis tervis jääb viletsamaks, kõik teavad seda. Kui asi on selles, tuleb iga päev tund aega koos jalutada ja asi ongi korras.

Asi on ilmselt keerulisem: kui inimesed oma majast korterisse kolivad, on küsimus emotsionaalselt hakkama saamises. Siin on üks suur pluss, nad on kahekesi.

Rob Hopkins: Transition to a world without oil

Ja ka raskustest on kahekesi parem üle saada. Siiski elavad nad linnakeskkonnas ja korterisse kolimine poleks nii drastiline muutus kui maalt linna kolimine.

Siin tuleks oma harjumused ja elustiil üle vaadata ja igavuse peletamiseks muid tegevusi leida, mida polegi nii vähe, aga millest majaomanikud suurt ei tea, sest nad on olnud majaga tegevuses. Kindlasti on väikelinnas igasuguseid pensionäride klubisid ja ühendusi, kus tantsitakse, tegeldakse loovate asjadega ja osaletakse igat masti töötubades. Ehk ongi aeg näpud mullast võtta ja rohkem omavanuste inimestega aktiivsemalt suhtlema hakata.

Tervis ja liikumine käivad käsikäes. Kui juba tundub, et korteris olemine on piinav ning on võimalus väikese tasu eest abikäsi palgata, oleks see päris hea võimalus.

Rady luu valutab harja Kuidas luua liigesevalu

Aiamaa suurus peaks sõltuma sealt tuleva saagi sööjatest. Seega kui osa maast jääb murulapiks, mida suvel nooremate abil hooldada, pole justkui põhjust suurt muret tunda. Vanaduspõlvest tuleb ikka rõõmu tunda. Alla 80 elab üksi alevikeskuse korrusmajas 2toalises korteris.

Viimasel ajal on tervis hüppeliselt halvenenud. Tütre pere juurde kolida ei taha. Hooldekodule on mõelnud, kuid otsustamine hirmutab. Siin on mitu halba valikut. Ta kas neelab alla oma uhkuse ja laseb enda eest hoolitseda, aga see võib teatud inimsuhete puhul olla kurb, alandav ja rusuv.

Tema otsus tütre pere juurde mitte kolida võib inimlikult arusaadav olla. Kui hooldekodule on mõeldud, aga otsustamine hirmutab, siis ma saan aru, et rahalisi piiranguid pole.

Hooldekodu tasu on tihtipeale nii kõrge, et inimesed ei saa endale seda lubada. Aga ma arvan, et ka hooldekoduga on võimalik enne otsustamist tutvumas käia.

Lõpuks, hooldekodu pole ju vangla, kust pääseb välja siis, kui keegi seda lubab. Ehk on võimalik ka mõne hooldajaga kokku leppida. Paljudes linnades on inimesi, kes on hooldeteenusele või inimeste aitamisele spetsialiseerunud. Hooldekodu on elukoht, kus abi käe-jala juures. Kui tütre juurde minek on vastumeelt ning tervis ei võimalda üksi toime tulla, siis palju alternatiive edasiseks kahjuks ei ole.

Võimalik on elada ikka ka oma kodus edasi ja paluda aleviku sotsiaaltöötajal end abistada. Jaan 55 ja Mari 54 elavad üksi ruutmeetrises majas, kus nad varem olid 5liikmelise perekonnana. Maja on juba täna liiga suur ja kulud kasvavad. Pensionile jäädes on seda võimatu üleval pidada. Kas otsuse peaks vastu võtma juba täna või on mõistlik uut kodu hakata otsima pensionile jäädes? Väga tubli, kui juba selles vanuses oma pensionieale mõtlema hakatakse. Praegu nad elavad oma pisikeses lossis, kisub ebamõistlikuks.

Ühelt poolt on kinnisvara väga hea investeering, kui see maja asub mõnes suuremas linnas. Siin tuleks äriliselt kaalutleda, mis on kasulik. Kui tervisega on korras, siis pole surve kinnisvaraga tegelda väga suur. Kui lapsed elavad iseseisvat elu ja saavad hakkama, siis pole vaja laste vahel raha kohe ära jagada. Soovitan suure kõrgete kuludega maja maha müüa, osta selle asemele väiksema madalate kuludega kolmetoalise maja.

Rady luu valutab harja on vaja, siis saadud raha eest uuele majale efektiivsust lisada ehk püsikulud võimalikult madalaks muuta. Sellega ei kaota nad midagi peale selle, et tube on vähem: neil on maja, aed ja madalamad kulud.

Lisaks sellele ka hulk vaba raha, mis jäi suure maja müügist üle. Kui seda pole väga palju, on see mõistlik mustadeks päevadeks jätta ja käia ära oma unistuste reisil.

Kui raha on rohkem, ostku samasse linna korter ja andku see üürile. Seal hakkab vastavalt korteri seisukorrale ja asukohale Rady luu valutab harja lisatulu. Elada tuleb vastavalt võimalustele. Kui kodu on väga suureks jäänud, siis selle vahetamine väiksema elamise vastu pakub justkui uue nooruse.

See annab ehk võimaluse teha just endale sobiv kodu ja õu, mis suuruse ja mugavusega täpselt nii hea, kui hing ihaldab. Vilma 85 elab linnas uues ühetoalises laenuta korteris. Üksi enam hakkama ei saa. Ise otsust vastu võtta ei suuda. Poja perel vaba tuba oleks, kuid hooldada ei saa, sest kõik käivad tööl. Otsuse peab vastu võtma poeg. Kas ema hooldekodusse panemine on eetiline?

Kui ema ise on vastu, kuid teist lahendust välja ei paku? Kas ema hooldekodusse panek on eetiline? Küsiksin vastu, millised on alternatiivid?

Palgata hooldaja? Küsimus on selles, kui kõbus inimene on ja kui palju ta hooldamist vajab. Kui ta pere tööajal üksi hakkama ei saa, on tal vaja pidevat hooldust. Sel juhul läheb hooldaja töö ja aeg liiga mahukaks ning kulukaks ja sel pole mõtet. Kui poeg ja minia tööl käivad, on sel oma põhjused. Kas peaks üks neist oma tööst loobuma? Astuda konkurentsist ja ühiskonnast kõrvale ja jätta oma enda lapsed teatud võimalustest ilma? Valikute küsimus.

Kui inimene vajab pideva hoolduse kõrval ka asjatundlikku meditsiinilist abi, siis tuleb ilmselt hooldekodu kasuks otsustada. Neidki on ju eri tasemel. Nii jõhkralt, kui see ka ei kõla, tuleb otsustada, sest vahel pole päeva lõpuks eetilis-moraalsete küsimustega enam midagi peale hakata. Inimene tundub olevat loodud nii, et kui lapsed saavad kasvades ja arenedes vanemate abile loota, siis tuleb kord aeg, mil lapsed peavad vanemaid aitama.

Ei ole häbiasi lastelt abi paluda. Vanemate abistamine on nende kohus. Tundub üsna mõistlik poja juurde kolida ning võimalusel abiline palgata, kes päeval abiks ja toeks käib. Eriti, kui emal on korter, millel laenukoormust pole. See võimaldab väljaüürimisel saada raha, mis aitab ülejäänud elupäevad hakkama saada.