Ta nimetas regulatiivmaksu vaimuliku seisuse sunduslikuks orjuseks. Punaarmee oli Poola käest võtnud Lääne Valgevene samadel alustel nagu Hitlergi. Kütuse väiksem kulu korvab hinnavahe. Ei saanud poolehoiudu tähelepanuta jätta. Korravalvur tegi mulle ruumi ja sain pildistada kuni ukseni, siin näidati aparaadi peale ja katsin objektiivi. Kongress võttis vastu kiriku põhikirja ning valis ametisse uue kirikuvalitsuse ja kirikujuhi.

Usuorganisatsioonide üleminek Eesti omariikluse mida saab laimu korraldusele Ülevaade Saastis surutuses arvustikust, hoonetest, vaimulikkonnast, liikmeskonnast Ususeadusandluse väljatöötamise raskused Vaikiv ajastu ja selle mõju usuelule Usu- ja südametunnistuse vabaduse kaitset mainiti juba Eesti Vabariigi sünniaktis, Selles järjestati seitse Saastis surutuses, millest esimeses sõnastati kõigi Eesti Vabariigi kodanike võrdne kaitse riigi seaduste ja kohtute ees, sõltumata nende usust, rahvusest ja poliitilisest ilmavaatest.

Kolmandas punktis aga deklareeriti, et Saastis surutuses riigi piires kehtivad kõik kodanikuvabadused: sõna- trüki- usu- koosolekute- ühisuste- liitude ja streigivabadus, nagu ka isiku ja kodukolde puutumatus.

Inimeste õiguste ja vabaduse idee toetus piibellikule maailmapildile, et kõik inimesed on loodud võrdsetena ja neile on antud võõrandamatu õigus elule ja vabadus end võrdselt ühiskonnas teostada. Esmalt võttis Asutav Kogu 4. Valitsemise ajutises korras märgiti, et kõik Eesti kodanikud on seaduse ees võrdsed ühetaolised ning seisuslikke eesõigusi ja tiitleid Eesti Vabariigis ei ole.

Valgevenest autoga Ukrainasse 5 Polatski linnast Mirski ja Njaaviži kindlustesse.

Kodanike õiguste ja kohustuste alaosas tagati Eesti kodanike õigused südametunnistuse, usutunnistuse, sõna- keele- trüki- koosolekute ja teiste vabaduste kohta. Artikleid, dokumente ja mälestusi. Koostanud Tõnu Tannberg ja Ago Pajur.

eesti keel:Sõnaloend (S)

Tartu: Rahvusarhiiv, Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord 4. Eestis on usu ja südametunnistuse vabadus. Keegi ei ole kohustatud korda saatma usutunnistuslikke tegusid, olema usutunnistusliku ühingu liige ega kandma selle kasuks avalikke kohustusi. Usuliste talituste täitmine on takistamatu, kui see ei käi avaliku korra ja kõlbluse vastu. Usutunnistus ega ilmavaade ei või vabanduseks olla kuriteo kordasaatmisele või kodaniku kohuste täitmisest kõrvalehoidmisele.

Riigiusku Eestis ei ole. Religiooniküsimus pole Eesti riikluse ajaloos kunagi hiljem sedavõrd suurt tähelepanu pälvinud kui omariikluse esimestel aastatel. See oli tuliste vaidluste ja vastasseisude aeg, mil usk ja usuorganisatsioonid pälvisid kord suuremat, kord tagasihoidlikumat kriitikat, aga kokkuvõttes oli religioon toona ühiskonna normaalne ja lahutamatu osa.

Kuunarnukite poletiku tuubid poliitilist elu iseloomustanud tõmbetuultele ja maailmavaatelistele diskussioonidele säilis religioonipoliitika põhialustes Eesti riikluse kahekümne esimese aasta jooksul stabiilsus ja tasakaal.

Eesti riikluse algaastatest pärit Saastis surutuses olid koguni sedavõrd hästi ja universaalselt sõnastatud ning jõudsid kahe aastakümne jooksul piisavalt tugevad juured alla ajada, et neile ehitati Eesti taasiseseisvumise käigus üles praeguseni kindlalt paigas püsiv usuelu korraldus. Niisiis on Eesti Vabariigi religioonipoliitika alusprintsiipides olnud saja aasta Saastis surutuses selgesti tajutav järjepidevus ning ehkki usuvabaduse põhimõtete ellurakendamises on eri aastakümnetel ka märkimisväärseid erinevusi ja Kontrast, mille tõi kaasa iseseisvuse pealesurutud katkestus ehk pool sajandit väldanud nõukogude okupatsioon, toob usuvabaduse põhimõtetes ja nende teostamises valitseva järjepidevuse veelgi paremini esile.

Järjepidevus kajastub juba Eesti omariikluse algusaastate riiklikes alusdokumentides, mis kõik kõnelevad ühte keelt — Eestis valitsegu usuvabadus. Kommenteeritud väljaanne.

Neljas, täiendatud väljaanne. Tartu: Juura, Eesti Vabariigi Põhiseadus: Asutava Kogu poolt Neis tüvitekstides ehitatakse raam ja nähakse ette põhimõtted, millest sealtpeale juhindusid oma tegevuses ühtmoodi nii usuorganisatsioonid kui ka Eesti riigivõim. Kuna varem Vene keisririigi koosseisu kuulunud Eesti alal oli valitsenud sootuks teistsugune Saastis surutuses korraldus, keskenduski riigivõim Eesti omariikluse algusaastatel peaasjalikult usuorganisatsioonide lahtirakendamisele senisest Vene riigis valitsenud korrast.

See tähendas ühelt Saastis surutuses riigi distantseerimist usuliste ühenduste juhtimisest ja tugevast järelevalvest ning teiselt poolt usuühenduste vabastamist avalikest ülesannetest. Eesti seadusandliku ja täitevvõimu juhtimisel Tõsi, riigipöörde järel suurenes oluliselt riigipoolne järelevalve ja seadusest tulenevalt piirati mõne usuühenduse tegevust ning mõni kogudus suleti. Kiriku lahtirakendamine Eesti omariikluse algusaastatel senisest Vene riigis valitsenud korrast polnud sugugi valutu.

Ehkki kirikud ja riik said põhiseaduses kehtestatud usuvabaduse ja riigiusu puudumise põhimõtetest üldjoontes ühtmoodi aru, oli märksa raskem leida üksmeelt, milline võiks ja peaks Eesti ühiskonnas olema usuorganisatsioonide roll ja koht — mõistete sisustamise ja tõl- Martin Lutheri mälestusmärk Keilas, mis püstitati See oli ühtaegu poliitiline ja maailma- Meyendorff oli aastatel— Venemaa luteri kiriku üldkonsistooriumi vaateline küsimus, mille rajajoonte president.

Viimase volitused lõppesid Saastis surutuses Eesti usuelu riigipoolne korraldamine ja siinse usumaastiku kujundamine lähtus Luteri kiriku liikmena määras end Tallinn: Tänapäev, Õigeusu kirik oli Vene riigis riigikirik. Kahe organisatsiooni puhul erines nende ülalpidamine — õigeusu kirik ja selle vaimulikud said raha riigieelarvest, liikmetelt ja natuke tulu tõi ka maa.

Luteri kiriku vaimulikud elatasid end aga peaasjalikult just koguduse maast ning sellele lisaks koguduse liikmetest maaomanike tasutud ja naturaalkoormistena laekunud regulatiivmaksust. Kogudusi ja kirikuhooneid aitasid ülal pidada ka kohalikud mõisnikest patroonid.

Õigeusu kirik, mis rajas Eestisse oma ulatusliku kogudustevõrgustiku ndatel ja ndatel aset leidnud kirikuvahetusliikumise tulemusena, töötas Peeter I aegse kirikukorralduse alusel, mille kohaselt kuulus kiriku kõrgeim võim keisri ametisse nimetatud Pühimale Valitsevale Sinodile, mida juhtis riigivõimu esindajana ilmikust sinodi ülemprokurör. Patriarh kui kiriku ülemkarjane Vene Õigeusu Kirikul kuni revolutsioonilise Kirik koosnes piiskopkondadest ja 6 Vihk II Üleriikline kokkuvõte Tabelid.

Tallinn: Riigi Statistika Keskbüroo,—; Rahvastiku koostis ja korteriolud 1. III rahvaloenduse andmed. Vihk II. Tallinn: Riigi Statistika Keskbüroo,— Eesti ala kuulus Riia piiskopkonna koosseisu.

Kirikut juhtis Peterburis asuv kirikuvalitsus ehk peakonsistoorium, mille eesotsas olid ilmikust president ja vaimulikust abipresident. Niisiis juhtis nii õigeusu kui ka luteri kirikut ilmik. Venemaa luteri kirik oli jaotatud territoriaalseteks konsistoriaalringkondadeks, mida juhtis Peterburis asuvale peakonsistooriumile alluv kohalik konsistoorium.

Kirikuvalitsustesse Saastis surutuses võrdsel arvul ilmikuid Saastis surutuses vaimulikke ja siinsete konsistooriumite vaimulikud abipresidendid kandsid ülemsuperintendendi nimetust. Sisult oli ka luteri kirik riigikirik, aga seda mitte õigeusu riigikiriku staatuse mõttes. Eesti usuline maastik oli alates Lisaks õigeusu koguduste rajamisele suurenes sajandi keskpaiku islami ja juudi kogukond.

Juudi kogudused tekkisid Tallinnasse ja Tartusse ning väiksemad kogukonnad oli ka teistes Eesti linnades. Islami kogukond, mis koosnes valdavalt tatarlastest, koondus peamiselt Tallinnasse ja Narva9. Toimetaja Liina Eek. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, Andres Andresen. Eestimaa kirikukorraldus — Riigivõimu mõju institutsioonidele ja õigusele.

Usuorganisatsioonide üleminek Eesti omariikluse aegsele korraldusele

Tartu Ülikooli doktoritöid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus,— Edited by Ingvar Svanberg, David Westerlund.

Leiden, Boston: Brill,—; Elhonen Saks. Eestlased ja juudid. Tallinn:55— Katoliiklus jäi enne Eesti omariiklust ja omariikluse algusaastatelgi peaasjalikult Eestis elavate vähemusrahvuste usuks, koondades valdavalt poolakaid, Saastis surutuses õppisid siin ülikoolis või töötasid tehastes ja raudteel.

Neist osa tegutses ametlikult, teised oli registreeritud Venemaal tegutsevate katusorganisatsioonide osakondadena, kolmandad töötasid aga registreerimata ja võimude tähelepanu pälvides neid mõnigi kord trahviti või pisteti lühemaks ajaks vangi.

Sellele vaatamata vabakoguduste liikmeskond alates Kirikuid aga reformida ei õnnestunud. Kauaoodatud muutus saabus Õpik kõrgkoolidele. Koostaja ja toimetaja Riho Altnurme. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Peatoimetaja Sulev Vahtre. Tartu: Kirjastus Ilmamaa,54, Eesti rahvusest luterliku Saastis surutuses väljakujunemine ja vaba rahvakiriku projekti loomine — Demokraatlik Vene Ajutine Valitsus tühistas usulised piirangud ja soovis kehtestada usuvabaduse, seades eesmärgiks anda kirikutele vabadus, et nad saaksid oma struktuuri ja töökorralduse määrata ise.

Just revolutsiooni käigus omaks võetud põhimõtted kandusid edasi ka Usuorganisatsioonidele sooviti anda võrdlemisi suur autonoomia. Suurima kirikuna oli luteri kirik soovinud ise samuti riigivõimu survest vabaneda, sest toona levinud arusaama kohaselt polnud side riigivõimuga endaga midagi head kaasa toonud.

Seda põhimõtet deklareeris Sellest lähtudes küsiti ka, milline peab olema usuorganisatsioonide roll Eesti ühiskonnas. Järgmistes peatükkides võetakse lähema vaatluse alla, millised poliitilised meeleolud religioonipoliitikat mõjutasid ja milline oli usuorganisatsioonide roll selle poliitika kujundamisel. Vt lähemalt Priit Rohtmets, Erik Salumäe.

Боюсь, я на миг углубилась в детские воспоминания.

Usuorganisatsioonide üleminek Eesti omariikluse aegsele korraldusele Riik andis kirikutele enesekorralduse õiguse ehk voli oma tegevus ise ümber korraldada.

Kuna riigi ja usuühenduste vahekorda kavatseti Saastis surutuses eraldi seadusega, ent selle väljatöötamine nõudis aega, ei jäänud esialgu muud üle, kui üle võtta senised seadused, sest kirikute tegevust pidi uute seaduste kehtestamiseni ju kuidagi korraldama.

See küsimus puudutas eeskätt luteri ja õigeusu kirikut, mis töötasid Eesti omariikluse algusaastatel edasi tsaariaegsete seaduste alusel.