Reumatoidartriit Haigus kujutab endast liigeste põletikku, mille tagajärjel liigeste töövõime häirub. Kuna nende haiguste diagnoosimiseks ei ole ühtegi spetsiaalset vahendit, kasutavad arstid n-ö välistamismeetodit, teevad vereanalüüse ning veel mitmeid uuringuid enne, kui diagnoosi panevad. Enamasti hakkavad valutama põlved, kuid valu võib välja lüüa ka puusades, pahkluudes või randmetes. Sellesse kasvab uusi veresooni ning koguneb mitmesuguseid põletikurakke. Kõige sagedamini haigestuvad 60—aastased naised ja kõige harvem noored mehed. Aastatega uurded laienevad ja ilmuvad üha uutesse liigestesse.

Kuna luu­pus on vä­ga eri­ne­va klii­ni­li­se väl­jen­du­se­ga, on ravi individuaalne. Paljudel naistel põhjustab sündroom ka munasarjade suurenemist, Punetus ja liigesevalu mitte kõigil. Samuti ei tähenda suurenenud munasarjad, et tegemist on kindlasti polütsüstiliste munasarjade sündroomiga.

PCOS-iga võib kaasneda ka liigne karvakasv. Kahtluse korral tehakse vereanalüüs, lõpliku diagnoosi kinnitab laparaskoopial võetud proovitükk munasarjast, mida uuritakse mikroskoobi all. Endometrioos Paljud täiesti terved naised kogevad menstruatsiooni ajal valu ja ebamugavustunnet, seega pole ime, et endometrioos on sageli valediagnoositud. Endometrioosi korral asetseb emaka limaskesta sarnane kude väljaspool emakat ja läbib sarnaselt emakale kõik menstruatsioonitsüklid.

Naised, kellel on endometrioos, kaebavad sageli vaagnavalu, krampide ja tavalisest märksa rohkema veritsuse üle. Vahel piisab diagnoosi panekuks juba günekoloogilisest läbivaatusest, kuid teistel juhtudel peab tegema ultraheliuuringud või laparoskoopia.

Apenditsiit ehk pimesoolepõletik Võib arvata, et põletiku ja valu tõttu on pimesoolepõletikku kerge diagnoosida. Sageli ongi, kuid mitte alati. Tüüpilisteks sümptomiteks on iiveldus, kõhuvalu ja väike palavik. Diagnostikat võib raskendada pimesoole ebatavaline paiknevus.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused «

Samuti tuntakse vahel küll valu, kuid pimesoole lõhkemise järel see leevendub ja arvatakse, et kõik on hästi. Väikelastel ja üle aastastel on sümptomid iseäralikumad, viidates sageli teistele haigustele.

Iseloomulike nähtudena ilmuvad kahjustunud liigestele kühmud ja sõlmed. Artroosi pole võimalik välja ravida. Olulisim on profülaktika ja keha toonuses hoidmine. Juhul kui haigusnähud on ilmnenud, ei tohi liigeseid enam liigselt koormata.

Haigust aitab pidurdada glükoosamiini tarbimine, ägedatel juhtudel tuleb tarbida nii põletiku- kui valuvastaseid ravimeid. Kaugele arenenud liigesekulumuse, sagedamini põlve- ja puusaliigese kahjustuste korral asendatakse kahjustunud liiges proteesi ehk tehisliigesega. ARTRIIDI ehk liigesepõletiku korral on tegu eeskätt liigese sisekesta põletikuga, mille korral esineb liigesepiirkonna valu, turse, mõnikord ka punetus või liigese funktsioonihäire.

Enamik liigesepõletikke kulgeb väheste sümptomitega ja kroonilisena, haaratud võib olla üks või mitu liigest. Tagajärjeks võib olla liigese funktsiooni püsiv häire, aga artriit võib ka täielikult paraneda. Infektsioosset mädast artriiti põhjustavad liigeses viirused, seened ja bakterid. Reaktiivsete liigesepõletike korral liigeses mädatekitajat ei ole, liigesepõletik tekib immuunsüsteemi vastusena nakkusele kusagil mujal organismis näiteks kuse-suguteedes või soolestikus.

Esmaabiks kasutatakse külmaprotseduure jääkott, külm mähis. Samuti tuleb haigele liigesele anda rahu. Enim esineb see noortel naistel.

Luupuse korral tekib näole punetav liblikakujuline lööve näol ning naha päikesetalumatus, lisaks võib esineda juuste väljalangemist, liigeste valu ja -turset, labakäte ja -jalgade külmetamist, peavalu, suu limaskesta haavandeid, hingamisraskuseid, mäluhäireid. See sugulisel teel leviv haigus ei mõjuta mitte Punetus ja liigesevalu suguelundeid, vaid võib saada hukatuslikuks ka liigestele.

Seda tõbe on põhjust kahtlustada, kui liigesed lähevad paiste ja hakkavad tulitama ning sellele lisaks esineb sul valulik urineerimine ning suurenenud tupevoolus. Reumatoidartriit on samuti autoimmuunhaigus, mille korral liigesed on hommikuti paistes ja jäigad. Reumatoidartriit on liigesekesta sisekihi põletikuline kasvajataoline vohamine.

Kui tekib liigesekesta põletik, hakkab liigesekest, mis tervena on õhuke, paksenema. Sellesse kasvab uusi veresooni ning koguneb mitmesuguseid põletikurakke. Ergastatud põletikurakud eritavad enda ümber põletiku virgatsaineid mh interleukiinid, prostaglandiinid, TNFmis verega levivad kõikjale ning põhjustavad üldisi põletikunähte.

Need on väsimus, palavik, isutus, üldine pahaolu. Põletiku korral kiireneb sete ja tõuseb CRP. Põletikuline kude kasvab ja levib piki liigesekõhre ja luu pinda, uuristades-söövitades oma teel kõhre, luud ja liigesesidemeid. Tagajärjeks on liigeseosiste hävimine, erosioonide e uurete teke ja liigese talitlushäire.

Virumaa Teataja Osteoporoosi puhul on halvim selle hiiliv iseloom, mistõttu saa­vad paljud haigusest teada alles pärast luumurdu. Pildil on Ida-Tallinna keskhaigla reumatoloog margus Pail.

Põletik kahjustab ka kõõluseid ning aastate jooksul kujunevad Punetus ja liigesevalu iseloomulikud deformatsioonid moonded. Liigesepõletiku nähtavaim tunnus on turse, mis on tingitud liigesesse öösel kogunevast tursevedelikust ja liigesekesta paksenemisest. Äge põletik põhjustab samuti naha paikse punetuse ja kuumenemise. Turset täheldatakse alguses peamiselt sõrmedes ja randmetes. Kõige iseloomulikumal juhul ongi reumatoidartriit varvaste ja labakäte liigeste haigus, kuid see võib levida kõigisse jäsemeliigestesse, aga ka lõualiigestesse ja lülisamba kaelaossa.

Alguses on üldine haiglane tunne, väsimus, hommikune liigesejäikus. Üldseisund halveneb sedamööda, mida rohkem liigeseid on haigestunud ja mida kiirem on sete. Sagedamini on reumatoidartriit siiski pikaajaline, isegi aastakümneid kestev haigus.

Kõhre ja luu uuristamine algab juba nädalate jooksul. Aastatega uurded laienevad ja ilmuvad üha uutesse liigestesse. Kauakestev põletik närtsitab kudesid: nahk õheneb, lihased kõhetuvad, luu hõreneb ja vere hemoglobiin langeb.

Kõige rohkem teevad tüli jäsemete suurte liigeste puusa, põlve, õla ja lülisamba kaelaosa kahjustused. Ka labakäte väikeste liigeste kahjustus segab tööd ja toimetulekut. Ehkki liikumine ja liigutused on suuresti häiritud, peab suurem osa haigetest — ehkki küll mitte kõik — suurimaks mureks valu. Vaevalt et haigel tuleb mõne muu haiguse korral kannatada valu peaaegu kõigis liigestes peaaegu iga päev peaaegu poolsada aastat.

Kauakestnud reumatoidartriidi puhul võib olla häireid ka teistes elundites. Silmade, suu ja suguelundite limaskesta kuivamine on tingitud Sjögreni ehk kuivuse sündroomist. Väikeveresoonte põletikust tingitud reumatoidsõlmed võivad kasvada küünarnukkide, sõrmede või istmiku ümbrusse. Valgesõrmsus ehk Raynaud´ tunnus on märk veresoontekahjustusest. Kopsudes võivad tekkida kopsukelmepõletik, reumatoidsõlmed, healoomuline armkude või raske ja kiiresti arenev alveoolide kopsusompude sidekoestumine.

Amüloidoos on pikaajalise aktiivse põletiku tagajärg, põletikuvalgu amüloidi ladestumine neerudesse ning teistesse elunditesse ja kudedesse.

Levinumad luu- ja liigesehaigused

Amüloidoosi sage tüsistus on neerupuudulikkus, mida reumatoidartriidi õige raviga on võimalik ära hoida. Olulised tunnused on liigesetursed eriti sõrmedes ja randmetes, kiirenenud sete, reumatoidfaktor ja CCP tsüklilise tsitrulleeritud peptiidi vastased antikehad veres.

Reumatoidartriidi äratundmise hõlbustamiseks kasutatakse klassifikatsioonikriteeriume liigitustunnuseid. Kui haigel esineb neli tunnust seitsmest, võib tema haigust pidada reumatoidartriidiks. Märgiks immuunvastuse häirest on reumatoidartriidihaigete veres sageli reumatoidfaktor, vahel ka teised autoantikehad, eriti anti-CCP. Ehkki reumatoidfaktor on saanud nime just reumatoidartriidilt, mille põdejatel see avastati, ei esine seda kõigil haigetel. Mõnedel reumatoidartriidihaigetel on reumatoidfaktor veres kogu aeg, teistel vahetevahel ja kolmandatel mitte kunagi.

Reumatodfaktorit leitakse vahel ka teiste haiguste põdejatelt ja mõnikord ka täiesti tervetelt. Seega reumatoidartriiti on võimalik diagnoosida ka ilma reumatoidfaktori olemasoluta.

RAVI Reumatoidartriiti ravitakse ravimite, lõikuste, füsioteraapia ja tegevusteraapiaga. Kuna haigus kestab aastakümneid, on tähtis, et haiged saaksid võimalikult palju teadmisi haigusest, selle ravist ja ravimite kõrvaltoimetest. Oma haigust tundva patsiendina võid pöörduda ravile õigel Punetus ja liigesevalu ja vajaduse korral soovitada arstile meetmeid, mis Sind on hästi aidanud.

Reumatoidartriidi ravimite seas on kõige tähtsamal kohal haiguskulgu parandavad kuluravimid e nn baasravimid kuld; hüdroksüklorokiin; sulfasalasiin; tsütostaatikumid e rakutõkestid, treksaan, asatiopriin, tüklofosfamiid, kloorambutsiil, tsüklosporiin jt.

Neid nimetatakse ka haigust modifitseerivateks ravimiteks HMR. Kuna reumatoidartriit on olemuselt põletikurakkude vohamine liigestes, kasutatakse pikaajaliseks raviks teiste seas ka kasvajavastaseid ravimeid, tsütostaatikume suhteliselt väikses annuses.

Kuluravimite toime avaldub aeglaselt ja neid ravimeid tarvitatakse kaua, aastaid. Kuluravimite mõju on seda suurem, mida varasemas haigusjärgus neid rakendatakse.

Iga päev mõjub meie liigestele koormus ja need saavad kahjustada.

Tänapäeval kasutatakse kohe haiguse alguses mitut kuluravimit korraga kombineeritud immuunmodifitseeriv ravi. Ravimitel võib olla kõrvaltoimeid, seetõttu tuleb mõnekuiste vaheaegadega korrapäraselt teha kontrollanalüüse ja kohtuda arstiga. Pikaajalist ravi talutakse üldiselt hästi. Haigus ise on mürgisem kui ravimid. Liigesepõletiku ravimite kasu on võimalikest kõrvaltoimetest kindlalt suurem.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Kiiretoimelised valu ja põletiku ravimid on neerupealiste steroidhormoonid prednisoloon, metüülprednisoloon ning mittehormonaalsed valu- ja põletikuravimid diklofenak, ibuprofeen jt. Erinevalt kuluravimitest tarvitatakse neid ravimeid lühiajaliste kuuridena, sest valesti palju ja Punetus ja liigesevalu kasutades on neil raskeid, isegi eluohtlikke kõrvaltoimeid maoverejooks jt.

Paljusid nendest ravimitest saab kasutada nii süstina, suu kaudu, välispidiselt kui ka pärasooleküünaldena. Kasutusele on tulnud ka seedetraktile vähem ohtlikud põletiku- ja valuvaigistid — koksiibid rofekoksiib, tselekoksiib, etorikoksiib jt.

Väga tugevate liigesevalude puhul saab arst määrata tugevatoimelisi, otse kesknärvisüsteemi toimivaid valuvaigisteid. Liigesesüstid steroidhormoonidega aitavad paremini siis, kui põletik liigeses on kestnud vaid vähe aega.

Üks tähtsamaid ravisoovitusi on, et pöörduksid sellise arsti poole, kes oskab ja soovib teha liigesesüste siis, kui selleks on vajadus.

Lõikusraviga võib eemaldada ravimitele allumatu põletikukoe ning parandada juba kahjustatud liigeseid. Tehisliigestega saab ära hoida raske puude. Füsioteraapia on osalt valuravi, osalt liikuvuse säilitamine liikumisravi abil, sealhulgas iseseisvate harjutuste õpetamine.

Tegevusteraapiaga õpetatakse liigeseid säästvaid tööasendeid.

Toimetas Einar Ellermaa Pexels.

Eriliste lahastega vähendatakse liigesevalu ning takistatakse liigeste väärasendite teket. Luude hõrenemist soodustavad kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, imendumishäire soolestikus, reumatoidartriit ja mõni ravim, näiteks prednisoloon ja epilepsiaravimid. Kui emal on olnud luuhõrenemisest tingitud murd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk. Samuti suurendab osteoporoosi ohtu suguhormoonide vähesus.

Kindel ohutegur on naistel ka lühike viljakusperiood. Tundemärgid Osteoporoos iseenesest ei põhjusta vaevusi. Vaevused on tingitud luumurdudest. Hõresusmurrud on tavaliselt lülisambas, mille tõttu keha pikkus lüheneb ja selga tekib küür. Kõige murettekitavamad on siiski reieluukaela murrud, sest need vajavad peaaegu alati lõikusravi. Ravi Osteoporoosi ravi on aeganõudev, sest luu kasvab aeglaselt.

Ravi peetakse siiski põhjendatuks neil, kellel on hõresusmurd, kel luutihedus pidevalt langeb või kel on täheldatud eriti kiiret luuhõrenemist näiteks steroidravi tõttu. Osteoporoosi ravi hulka kuulub D-vitamiini ja kaltsiumi ööpäevase vajaduse rahuldamine. Jäigastav lülisambapõletik ehk Bechterewi tõbi Iseloomustus Jäigastav lülisambapõletik on pikaajaline liigesepõletik lülisambas ja sageli ka jäsemete liigestes. Lisaks põhjustab see haigus põletikku kõõluste kinnituskohtades ja vahel ka silma eesmises osas, harvemini südames või aordi seinas.

Haiguse põhjust ei teata. Lülisambapõletikku esineb ühepalju nii meestel kui naistel, kuid haigus avaldub meestel märgatavalt raskemini kui naistel. Peaaegu keegi haigestunud naistest ei tea, et nad põevad lülisambapõletiku kerget vormi. Tundemärgid Tüüpiline haige on noor mees, harvemini naine, kes hakkab hommikupoole ööd üles ärkama ristluuvalu tõttu.

Valu võib kiirguda tuharatesse, kuid mitte jalgadesse nagu ishiase puhul. Ülestõusmine ja lühiaegne võimlemine peletavad valu.

Umbes pooltel haigetest tekib põletik käte ja jalgade liigestes.