Vanemas eas leitakse artroosi peaaegu kõigil, kuid vaid väiksele osale põhjustab see raskeid vaevusi. Ka labakäte väikeste liigeste kahjustus segab tööd ja toimetulekut. Mõnedes maades jõutakse diagnoosini alles 10 aastat pärast haiguse algust. Sageli vähendavad need valud jäsemete liikuvust, lihased nõrgenevad ja liigesed kaotavad oma elastsuse. Tavaliselt kasutatakse valu- ja põletikuvaigisteid ning sulfasalasiini. Kuid inimesed, kes on valusid kogenud, on tõenäoliselt täiesti nõus, et tunne on valu.
Probleemi üldine kirjeldus
Virumaa Teataja Osteoporoosi puhul on halvim selle hiiliv iseloom, mistõttu saavad paljud haigusest teada alles pärast luumurdu. Pildil on Ida-Tallinna keskhaigla reumatoloog margus Pail.
Teadlased on kindlaks teinud, et mikroelementide defitsiit on esmaseks mineraalse ainevahetuse häirumise põhjuseks ja ka süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetuse häirumise põhjustajaks. Venemaa Meditsiiniakade emia juures asuv Inimmorfoloogia instituut ja Jena ülikooli Shilleri instituut uurisid loomi, kellel tekitati kunstlik ühe mikroelemendi defitsiit ja tegid kindlaks, et mikroelementide defitsiit tekitab skeleti luude düstroofilisi haigusi, kroonilisi põletikke, loote väärarenguid, arengupeetust jne. Immuunsüsteemi nõrgenemine soodustab parasiitide sissetungi näiteks ainuraksed vere parasiidid trihhomonaadidklamüüdia, toksoplasma ja helmindid moodustavad suuri kolooniaid ning on suudavad vallutada kogu organismi. Nad tarbivad organismist väärtuslikke toitaineid, eritades asemele verd mürgitavat piimhapet, peroksiide ja toksiine.
FOTO: Postimees Levinumad luu- ja liigesehaigused on Eestis liigesekulumus ehk artroos, luuhõrenemine ehk osteoporoos, jäigastav lülisambapõletik ehk Bechterewi tõbi, noorte liigesepõletik ehk juveniilne artriit, podagra, reumatoidartriit.
Virumaa Teataja tutvustab lähemalt nende haiguste tundemärke ja ravivõimalusi. Liigesekulumus ehk artroos Iseloomustus Liigesekulumus ehk osteo artroos on inimese kõige tavalisem liigesehaigus. Kõige sagedamini esineb see suurvarvaste tüviliigestes, sõrmede lülivaheliigestes ja lülisambaliigestes, kuid suuremaid tervisemuresid põhjustab osteoartroos puusaliigeses ja põlveliigeses.
Vanemas eas leitakse artroosi peaaegu kõigil, kuid vaid väikesele osale põhjustab see raskeid vaevusi.
Miks tekib? Liigesekulumuse ohutegurid on kõrge iga, raske töö või liigeseid raskelt koormav sport, liigne kehakaal, liigeste vigastused ja pärilik soodumus. Tundemärgid Osteoartroosi tavaline sümptom on liigesevalu, mis tekib ja tugevneb kohe pärast liikuma hakkamist ning pärast suuremat koormust.
Põlvevalu on tunda esmalt trepist laskumisel, hiljem ka tõusmisel. Põlved võivad vajuda väljapoole, mistõttu kujunevad rangjalad.
Sõrmeliigeste kohale tekivad suured artroosisõlmed. Puusade ja põlvede artroos häirib käimist ja teeb vahel suurt valu. Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ning liigutustel valuhellaks.
Ravi Osteoartroosi ei ole võimalik välja ravida.
Valu leevendatakse valu- ja põletikuravimitega. Koduste vahenditega saab liigesekulumust ravida nii, et tuleb vältida haige liigese liigset koormamist. Luuhõrenemine ehk osteoporoos Iseloomustus Osteoporoos tähendab luu hõrenemist ja hapramaks muutumist.
Samal teemal
Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb. Selle tagajärjel võib luu hõlpsasti murduda.
Luuhõrenemine on levinum vanainimestel, kellel suurendavad luumurdude ohtu vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised. Et üha rohkem inimesi elab kõrge eani, suureneb hõresusmurdude sagedus pidevalt.
Luude hõrenemist soodustavad kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, imendumishäire soolestikus, reumatoidartriit ja mõni ravim, näiteks prednisoloon ja epilepsiaravimid.
Kui emal on olnud luuhõrenemisest tingitud murd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk.