Ägedad vigastused ehk traumad, näiteks kukkumine või väänamine. Kui see on digiloos sees, siis on kõik. Keskendumisvõime kadus, iga pisim toimetus oli väga keeruline.

Päeva jooksul tuleb võtta endale aega istuda ja puhata. See leevendab valu, võtab liigestelt koormuse ja võimaldab neil kosuda. Ravi Raviks on vaja kasutada põletikuvastaseid valuvaigisteid, et liigest oleks võimalik liigutada, vältimaks selle jäigastumist. Kindlasti tuleb minna arsti juurde, et valida ühiselt patsiendile sobiv preparaat. Kõhre kaitsmiseks määratakse haigele pika aja vältel glükosamiini ja kondroitiinsulfaati.

Need on praegu ainukesed vahendid, mis loodetavasti pidurdavad tõve arengut. Kui artroosiga kaasnevad reaktiivne sünoviit ja turse, on võimalik süstida haigesse liigesesse põletikuvastast hormooni, glükokortikosteroidi.

Selle protseduuri määrab ja teeb enamasti reumatoloog.

Viimaseks jäävad kirurgilised meetodid. Artroskoopilised lõikused olid populaarsed Kõige edukam on liigese vahetamine ehk endoproteesimine. Esmalt hakati Eestis paigaldama puusa- ja põlveliigeseproteese, kuid nüüd asendatakse kunstliigesega juba ka sõrme- labakäe- labajala- õla- ja küünarliigeseid. Enamik liigeseproteesidega inimesi on liikuvuse tagasi saanud ning elab valuvaba ja täisväärtuslikku elu. Kuidas vältida?

Liigeste kulumise vastu aitab kõige paremini igapäevane võimlemine

Vali sobiv sportlik tegevus. Kui oled ülekaaluline, ära mine jooksma ega palli mängima korvpall, võrkpall jne. Liigeste seisukohalt on parimad alad sellised, kus ei ole tegemist hüpete ega järskude pööretega, vaid toimub dünaamiline liikumine — näiteks ujumine, sõudmine, rattasõit, kõndimine.

Treeninguplaani koostamisel tuleb arvesse võtta ka muud igapäevast liikumist. Igasse päeva peaks mahtuma vähemalt tund füüsilist aktiivsust. Arvesse ei lähe mitte ainult tund trennisaalis, vaid kogu päevane liikumine — olgu selleks siis jala poodiminek, aiatööd või muruniitmine.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Liigu ja treeni mitmekülgselt. Kui täna käisid jooksmas, siis homme mine rattaga sõitma. Kui liigesed annavad tunda, võta sügisest kevadeni D-vitamiini. Anna liigestele puhkust. Tervisesportlasele ei ole vaja mingeid toidulisandeid, puhta vee tarbimisest piisab täiesti.

Millal pöörduda arsti poole? Ühel hetkel nad hakkasid vaatama, et ajan mingit jama,» rääkis Indrek. Lõpuks tekkis Indrekul lisaks muudele vaevustele põlve vedelik. Ta käis Soomes arstide juures üheksa kuu jooksul pidevalt seda välja võtmas.

Lõpuks ei pidanud põlv siiski vastu, tekkis Bakeri tsüst. Sealt valgus vedelik naha alt jalalabale ning see paisus suureks. Valud olid meeletud,» rääkis Annika. Vaatas analüüse, mitukümmend A4-lehekülge. Siis ütles, et «kuule, sümptomid viitavad väga borrelioosile».

Kuna varasemate vereanalüüside tulemused olid negatiivsed, otsustas ta teha lisaks PCR-testi see tuvastab bakteri DNA — toim.

• Artriidi artroosi kasiravi
• Vanemad inimesed on traumadele vastuvõtlikumad ning ülekoormusvigastused kipuvad neil kergemini tekkima.

Tehti PCR-test põlvevedelikust ja plaks — diagnoos oli olemas! Antibiootikumid käsimüügis Oma kogemuste tõttu on inimesed hakanud end ise oma parema äranägemise järgi ravima. Indrek ostab oma antibiootikumid Taist, kus need on käsimüügis. Samas rõhutab ta, et ei võta neid kergel käel, vaid selleni on viinud viimane häda. Kuigi esimene ravikuur tegi olemise tunduvalt paremaks, tulid sümptomid poole aasta pärast nõrgemana tagasi. Teise kuuri tegi Indrek ise ja sümptomid kadusid taas.

Antibiootikumid on ainuke asi, mis aitasid. Arstidest olen loobunud, see on kasutu. Mul on antibiootikume oma tarbeks varutud. Poolteist kuud tagasi tegin uue kuuri ise ja sümptomid taandusid taas üsna kiiresti.

Samal teemal

Käima õppida on lihtne. Olen seda mitu korda teinud. Ma ei tea, miks borrelioosi ei ravita. Need olid kõik negatiivsed. Seda nimetatakse seronegatiivseks borrelioosiks, kui ei ole antikehi. Kui sümptomid viitavad borrelioosile ja vereproov on negatiivne, ei saa haigust välistada.

Pead lisaproove tegema. Nagu PCR-test. Üks põhjus, miks haigus on krooniliseks läinud, ka minu puhul, on see, et arstid on võtnud seda proovi kui sajaprotsendilist tõde. Osa patsiente muretsema panev silt ühel Eesti perearstipraksise uksel ütleb, et borrelioosi ei pea kartma.

FOTO: Erakogu Kuigi ametlik meditsiin neid heaks ei kiida, on välismaal, näiteks Saksamaal ja Poolas, olema spetsiaalsed borrelioosikliinikud, kus kombineeritakse ravis mitmesuguseid antibiootikume.

Seal käivad ka eestlased. Näiteks Saksamaal Augsburgis asuv BCA-Clinic märgib, et pakub antibiootikumravi, looduslikku ravi ja ka nende kahe kombinatsiooni. Osa 2. Arstid arvavad teisiti Valus teema Suur osa eelnevatest kirjeldustest on sellised, mida meedikute ametliku seisukoha järgi borrelioos põhjustada ei saa.

Lääne-Tallinna keskhaigla infektsioonhaiguste arsti Kerstin Kase sõnul on tegemist arstidele valusa teemaga. Osa uuringuid¹,²,³, mis Kase sõnul samas saanud teistelt teadlastelt negatiivset tagasisidet, on biokile moodustumist ka kinnitanud. Meditsiinis levinud seisukoht lükkab kroonilise borrelioosi olemasolu aga ümber: «Kroonilist puukborrelioosi, mida saaks antibiootikumidega ravida, ei ole olemas,» vastati Tartu Ülikooli kliinikumi infektsioonikontrolliteenistusest.

On pakutud, et sümptomite kestmist põhjustab organismi immuunsüsteemi kestev aktiivsus ka pärast haigustekitajate kadumist. Eestis täidab borrelioosi ravijuhendi rolli ajakirjas Eesti Arst Seal viitavad autorid uuringutele toetudes, et mitme topeltpimekatse ja platseeboga kontrollitud uuringu alusel ei ole neil juhtudel siiani näidatud borreeliainfektsiooni kestmist. Vaja leida tõeline põhjus Antibiootikumikuuri jätkamine pärast esialgset kuni kuu aega kestvat ravi Tartu ülikooli kliinikumi esindajate sõnul efekti ei too.

Ka eelmainitud Eesti Arsti artikkel ütleb, et pikaajalise antibakteriaalse ravi soodsat mõju haiguse lõppemisele ei ole tõestatud. Kerstin Kase täiendas, et pikkus peaks olema 14—28 päeva.

Kase sõnul ei saa haigus pärast antibiootikumikuuri tagasi tulla ning ravi toimib protsenti. Kui mitte, on tegu mõne muu haigusega.

Spordimehest sai juurvili

Ta ei eita, et inimestel on vaevused, aga nende põhjus peab tema sõnul sel juhul peituma mujal. Samuti rõhutas Kase, et borrelioosi kinni jäädes võib mõni muu tõsine haigus märkamata jääda. Või siis antibiootikumi efekt on platseebo nähtus, kui organism terveneb mõjutu ravi tagajärjel — toim. Platseebo on väga tugev mõjutaja, inimese psüühika on tugev asi. Välja arvatud juhul, kui keegi on saanud uue infektsiooni.

Haigus ei anna immuunsust.

Borrelioosi vastu ei leidu hetkel vaktsiini. Ei teata ka naha ja liigeste haigestumise seost. Psoriaasi haigestumist mõjutavad pärilikud, immunoloogilised ja keskkonnategurid. Pärilik kalduvus haigestuda nahapsoriaasi on sama tugev kui psoriaatilise lülisambapõletiku korral, kuid jäsemeliigeste psoriaasi seos pärilikkusega on nõrgem.

Mõned nakkushaigused võivad psoriaasi vallandada. Psoriaasi immunoloogilisi tagamaid tuntakse halvasti. Tavaliselt tekivad esmalt nahamuutused ja liigesevaevused lisanduvad aastate pärast. Kõige sagedam on põlve või mõne muu liigese turse, millele võib lisanduda jalakanna või Achilleuse kõõluse põletik, vahel ka terve sõrme või varba turse viinersõrm, viinervarvas. On võimalik ka reumatoidartriidi-sarnane kõigi liigeste põletik.

Häiriv suhtumine

Kui haigel on pärilik lülisambapõletiku ohutegur HLA-B27, võib liigesepsoriaas areneda lülisambapõletikuks. Kõige iseloomulikum on otsmiste sõrmelülivaheliigeste põletik nendel sõrmedel ja varvastel, mille küüntel on psoriaas.

Mõnikord on psoriaatilist nahalöövet nii vähe, et haige ei ole sellest üldse teadlik. Põletiku märgiks kiireneb sete ja tõuseb CRP, kuid veres puudub reumatoidfaktor. Siiski on põhjust tähele panna, et üks inimene st põeb üheaegselt nii psoriaasi kui reumatoidartriiti. Siis võib haige veres olla ka reumatoidfaktor.

Liigeste röntgenipiltidel nähakse umbes samasuguseid liigeseuurdeid erosioone nagu reumatoidartriidi puhul. Liigesepsoriaasile on iseloomulikud sõrmede ja varvaste otsmiste lülivaheliigeste suured kahjustused. RAVI Oluline on nahapsoriaasi õige ravi, sest koos nahalööbe paranemisega paranevad sageli ka liigesed. Päiksevalgus ravib nahapsoriaasi ja ühtlasi leevendab ka liigesevaevusi. Kerged liigesevalud ei vaja muud kui valuvaigistit.

Reiki master meets Jesus

Kui liigesepsoriaas venib pikale, kasutatakse samu liigeseravimeid, mida ka reumatoidartriidi korral. Liigeseravimid ei ägesta psoriaasi, välja arvatud mõnikord hüdroksüklorokiin Plaquenil. Metotreksaati on psoriaasi raviks kasutatud tunduvalt kauem kui liigesepõletike raviks. See ravib mitte ainult liigeseid, vaid ka nahapsoriaasi. Raske nahalööbe korral kasutatakse retinoide ja tsüklosporiini ning need leevendavad ka kui valu liigestes ei liigu rohkem kui kuu aega.

Turses liigeseid võib ravida kortikosteroidisüstidega ning hävinud liigeseid saab parandada lõikustega nagu ka reumatoidartriidi puhul. Mõnikord on psoriartriit siiski raske haigus ja võib tuua kaasa liigeste suured kahjustused või lülisamba jäigastumise.

Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb. Selle tagajärjena võib luu hõlpsasti murduda. Luuhõresus on levinum vanainimestel, kellel vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised suurendavad luumurdude ohtu. Luumurrud sagenevad selgesti vanuse kasvades. Kuna üha rohkem inimesi elab kõrge eani, suureneb jätkuvalt hõresusmurdude sagedus.

Osteoporoosi on sagedamini naistel kui meestel. Vananedes hakkavad siiski kõigil luud hõrenema. Kui emal on olnud hõresusmurd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk.

Suguhormoonide vähesus suurendab luuhõresuse ohtu. Kindel ohutegur on naistel ka lühike viljakusperiood kuupuhastused algavad hilja ja lõpevad vara.

Luude hõrenemist soodustavad ka kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, imendumishäire soolestikus, reumatoidartriit ja mõned ravimid, näiteks prednisoloon ja epilepsiaravimid. Vaevused on tingitud luumurdudest. Hõresusmurrud on tavaliselt lülisambas, mille tõttu kehapikkus lüheneb ja selga tekib küür. Kõige raskemaks mureks on siiski reieluukaela murrud, kuna need vajavad peaaegu alati lõikusravi.

Eestiski on reieluukaelamurdude sagedus suurenemas. Kui pikkus on lühenenud viis või enam sentimeetrit ja selg on küüru vajunud, on diagnoos peaaegu kindel ilma muude uuringuteta. Luukoe mineraalisisaldust mõõtvaid seadeldisi leidub mõnedes keskhaiglates ja tervisekeskustes. Saadud tulemust võrreldakse noorte täiskasvanute keskmise luutiheduse vastavate väärtustega. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et luutiheduse vähenemine 2,5 standardhälvet alla noorte täiskasvanute keskmise tähendab naistel osteoporoosi standardhälve e standarddeviatsioon SD on statistika mõiste.

Meestel on piiriks, mis määrab ravi alguse, kolm standardhälvet ja pidevalt steroidhormoone tarvitajatel poolteist standardhälvet. Ka tavalistelt luude röntgenipiltidelt võib hinnata osteoporoosi, kui see on kaugele arenenud. Lülisambamurrud on röntgenipiltidel hästi näha. Pikkade luude välimise kihi — plinkolluse — läbimõõdu mõõtmine on samuti hea, kuid töömahukas menetlus. Kandluus võib luutihedust mõõta ultraheliga.

RAVI Luuhõresuse ravi on aeganõudev, sest luu kasvab aeglaselt. Ravi peetakse siiski põhjendatuks neil, kellel on hõresusmurd; kel luutihedus jätkuvalt langeb või kel on täheldatud eriti kiiret luuhõrenemist näiteks steroidravi tõttu.

Osteoporoosi ravisse kuulub ööpäevase D-vitamiini- ja kaltsiumivajaduse rahuldamine. Kaltsiumivajadus on umbes mg päevas; selle koguse saab kolmest klaasist piimast või hapupiimast keefirist. Ka juustu- ja kalatoidud on heaks kaltsiumiallikaks. D-vitamiini saab nii päiksevalgusest kui toidust. Kala ning väljas kasvanud seened on parimad D-vitamiini allikad. Viimastel aastatel on suurendatud vanuritele soovitatavat D-vitamiini ööpäevast annust, mis praegu on üle seitsmekümneaastastele ühikut päevas.

Seda annust ei ole võimalik saada igapäevasest toidust, mistõttu vanuritele soovitatakse päevas lusikatäis kalamaksaõli või muid D-vitamiini sisaldavaid ravimeid. Osteoporoosi ravimiseks on töötatud välja ravimid, mida peab tarvitama pikka aega. Need on ohutud, kuid suhteliselt kallid. On tähtis, et noored tüdrukud kasvataksid endale küllalt tihedad luud, millest vananedes on võimalik osa ilma Mida teha loovutada.

Meetmed luuhõresuse ennetamiseks on järgmised:! Liigu korrapäraselt. Kõige mõjusam on luustikku koormav tegevus. Ära liialt kõhnu. Priskete luud on tugevamad. Ole väljas päikse käes, nii saad rohkem D-vitamiini. Söö metsaseeni ja kala.

Söö piima ja juustu. Ära suitseta, kasuta kasinalt keedusoola. Joo kohvi asemel hästitõmmanud teed, saad luid tugevdavat fluoriidi. Östrogeenid naissuguhormoonid tõrjuvad hästi luuhõresust naistel pärast üleminekuaastaid. Kui oled aastane või vanem, võta iga päev vähemalt sügisest kevadeni teelusikatäkalamaksaõli või D-vitamiini muul kujul.

Vanuritele on võibolla kõige tähtsam: ära kuku! Kasuta puusakaitsmeid luumurdude vältimiseks. PODAGRA Podagra tekib, kui raskestilahustuvat kusihapet uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikureaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks.