Tekivad raskused tuttavate inimeste, esemete ja kohtade äratundmisega. Patsiendijuhendit sobib hästi kasutada kirjalikku teavet ja individuaalseid juhiseid andva materjalina nii patsiendile kui tema lähedastele. Inimene tõlgendab situatsiooni ohtlikumana, kui see tegelikult on näiteks teiste inimeste jaoks.
Materjali reprodutseerimine levitamise eesmärgil ei ole ilma Eesti Haigekassa nõusolekuta lubatud.
Soovituslik viitamine: Generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire agorafoobiaga või ilma käsitlus perearstiabis. Ravijuhendi soovitused on koostatud tõenduspõhise kirjanduse analüüsi tulemusena, arvestades Eesti vajadusi ja tervishoiu võimalusi eelkõige esmatasandi arstiabis. Ärevushäirete varasema diagnoosimisega esmatasandi arstiabis ning adekvaatse raviga paraneb ülemäärase ärevusega patsiendi tervis ja igapäevane toimetulek. Patsiendijuhendi eesmärk on aidata patsiendil haigusega toime tulla, selgitada ärevushäire olemust, erinevaid riskitegureid, anda nõu eluviiside ja eneseabi osas, mis toetavad haigusega toimetulekut, julgustada pöörduma perearsti vastuvõtule, selgitada ärevushäirete ravi eripära, erinevate ravimigruppide ja psühhoteraapia toimet ning pideva ravi olulisust.
Eesmärk on tagada haige teadlikkus oma haigusest ja võimalikult sujuv koostöö perearstiga. Patsiendijuhendit sobib hästi kasutada kirjalikku teavet ja individuaalseid juhiseid andva materjalina nii patsiendile kui tema lähedastele. Patsiendijuhendi koostajad on psühhiaatriavaldkonnas töötavad õed, kes igapäevaselt tegelevad ärevushäiretega patsientide nõustamise ja raviga.
Juhendi on üle vaadanud psühhiaatrid ja perearstid, kes osalesid meditsiinitöötajatele mõeldud ravijuhendi koostamisel, samuti patsientide esindajad, kes andsid käesolevale juhendile ka omapoolsed soovitused. Peamised soovitused Pöörduge perearsti või —õe poole, kui teil on tekkinud ilma nähtava põhjuseta tugevad, kauakestvad ärevuse sümptomid, mis on kontrollimatud ning takistavad teie igapäevaelu, sealhulgas suhteid teistega.
Rääkige oma perearstile või —õele igapäevaelu häirivatest probleemidest, sest see on ravi osa. Kasutage eneseabiharjutusi pingete või ärevuse ilmnemisel. Viimased on võrdselt Eemaldage valu uhendite salvi teie ravis. Kognitiiv-käitumisteraapia on tõenduspõhine enamlevinud tõhus meetod ärevushäirete ravis, mis kestab 12 — 20 seanssi ning millel on võrreldes ravimitega vähem kõrvaltoimeid.
Kui arst soovitab teil kasutada antidepressanti, tuleb seda seisundi paranemisest hoolimata tarvitada edasi pool aastat kuni aasta. Kui lisaks antidepressandile on teile määratud ka uinuti, kasutage seda sõltuvuse vältimiseks lühikest aega mitte üle ühe kuu. Kui lisaks antidepressandile on teile tugeva ärevuse leevendamiseks määratud ka rahusti bensodiasepiinkasutage seda sõltuvuse vältimiseks lühikest aega mitte üle kuue nädala alates ajast, mil tunnete oma seisundi tuntavat paranemist.
Ärevushäirete olemus, esinemissagedus, sümptomid Mis on ärevus? Ärevus on tänapäeval elu paratamatu osa. Igapäevaelus tekib tihti olukordi, kus on mõistlik tunda teatavat ärevust.
Kui inimene ei tunneks mingit ärevust üheski olukorras, mis võib olla ohtlik või tuua kaasa läbikukkumise näiteks eksamoleks midagi korrast ära.
Evolutsiooniliselt on ärevusel olnud täita oluline roll — panna inimest end ohuolukorras kokku võtma, et valmistuda põgenemiseks. See on aidanud ellu jääda, sest käsilolev ebaoluline tegevus peatati ja tähelepanu koondati olukorrast väljapääsu otsimisele.
Organism aktiveerus põgenemiseks, tardumiseks või valmistus võitluseks. Ärevust on võimelised tundma reaktsioonina stressile kõik inimesed. Mõnel eluperioodil, mõnes olukorras või kohas tuntakse seda rohkem või vähem. Näiteks mõningane ärevus enne eksamit, spordivõistlust, reisi või sünnipäeva on enam-vähem igaühe jaoks tuttav tunne. Ärevustunne võib olla tajutav erineval viisil — näiteks kripeldustundena kõhus, pingena mõnes kehaosas Uhiste probleemide ravi peas, iiveldusena, südamekloppimisena, muremõtetena, hirmuna kaotada enda üle kontroll, surmahirmuna.
Ärevusest saab ärevushäire siis, kui see hakkab igapäevaelu häirima. Ärevushäire erineb tavalisest, normaalsest ärevusest selle poolest, et sellega kaasnev ärevus on väga tugev või kestab kauem mitmeid kuid, ei vaibu pärast pingelise olukorra möödumist ja võib viia foobiateni, mis segavad Uhiste probleemide ravi elu.
Näiteks ei suuda Uhiste probleemide ravi muremõtete tõttu uinuda või hakkab ärevust tekitavaid tavaolukordi koolis või tööl käimine, söömine täielikult vältima. Inimene tõlgendab situatsiooni ohtlikumana, kui see tegelikult on näiteks teiste inimeste jaoks. Ärevushäire peamised sümptomid on: vt joonis 1 Psüühilised sümptomid: tugev, põhjendamatu hirm mingi situatsiooni või objekti ees.
- Kuhu liigub meie ühine ravikindlustus? | Eesti Haigekassa
- Eesti Haigekassa Juhendi rekvisiidid, võtmesõnad Otsingusõnad: patsiendijuhend, Alzheimeri tõbi, Alzheimeri tõve diagnostika, Alzheimeri tõve ravi, mäluhäire, dementsus, mis on dementsus, dementsuse tunnused, dementsuse diagnostika, dementsuse ravi, dementse hooldamine, dementse hooldus.
Kehalised sümptomid: hingeldamine, südamepekslemine, vererõhu tõus, värinad või vappumine, higistamine, lämbumistunne, iiveldus, ebameeldiv tunne kõhus, peapööritus, tuimus, kuuma- ja külmahood. Surmahirm, hirm kaotada kontrolli või minna hulluks, reaalsustajuhäire või eemalolekutunne. Joonis 1. Ärevushäire enamlevinud kehalised sümptomid Mis on paanikahäire? Paanikahäiret iseloomustavad äkki tekkivad hirmuhood, millega kaasnevad sageli südamepekslemine, higistamine, nõrkus, jõuetus, minestustunne, peapööritus, vererõhu tõus.
Paanikahoo ajal võib inimene tunda külma- ja kuumahoogusid, punastada, käed võivad suriseda, torkida või tunduda tuimana.
Samuti võib inimene kogeda iiveldust, valu rindkeres, lämbumistunnet. Paanikahäire üks tunnuseid on ka hirm oma seletamatute kehaliste sümptomite pärast. Paanikahood võivad sageli tekitada ebareaalsustunnet, kartust läheneva surma ees või kartust kaotada kontrolli. Inimesed, kellel on paanikahäire, usuvad vahel, et nad võivad saada südameataki, kaotada mõistuse või olla elu ja surma piiril.
Nad ei suuda ennustada, millal ja kus paanikahoog võib esineda, paanikaepisoodide vahel muretsevad nad tugevalt ja tunnevad hirmu uue hoo ees.
Info Alzheimeri tõvega inimestele ja nende lähedastele (PJ-G/24.1-2018)
Paanikahood võivad esineda igal ajal, isegi magades. Hoog jõuab tavaliselt haripunkti 10 minuti jooksul, kuid mõned sümptomid võivad kesta palju kauem. Paanikahoog on ebameeldiv, kuid see pole eluohtlik.
Paanikahood algavad sageli hilises noorukieas või varajases täiskasvanueas. Mitte kõigil, kes kogevad paanikahoogu, ei arene välja paanikahäire. Paljud inimesed kogevad ühte hoogu ja mitte kunagi teist. Inimesed võivad korduvate paanikahoogude tõttu muutuda tegutsemisvõimetuks ja peaksid otsima ravi, enne kui nad hakkavad vältima kohti ja situatsioone, kus paanikahood on esinenud.
Näiteks kui paanikahoog oli liftis, võib mõnel paanikahäirega inimesel välja areneda hirm liftide ees. See võib mõjutada tema töö- ja elukohavalikut ning piirata võimalusi meelelahutuse nautimiseks.
Samuti võib hirm liftide ees piirata meditsiinilise abi otsimise võimalust, kui abini jõudmiseks tuleks lifti kasutada. Mõnede inimeste elu võib Uhiste probleemide ravi nii piiratuks, et nad väldivad normaalseid tegevusi, näiteks toidupoes käimist või autojuhtimist. Umbes kolmandik sellistest inimestest jääb kas koduseks või on nad suutelised hirmutavale situatsioonile vastu astuma ainult siis, kui neid saadab kas abikaasa või mõni teine usaldusväärne inimene.
Kui seisund areneb nii kaugele, kutsutakse seda agorafoobiaks ehk hirmuks avatud koha ees.
Paanikahäire on haigus, mida saab edukalt ravida. Mis on agorafoobia? Sõna agorafoobia tuleb kreeka keelest ja tähendab väljaku- või avarusekartust. Psühholoogias on agorafoobia põhiolemus hirm paanikahoogude ees Bourne Agorafoobiaga inimene kardab ja väldib olukordi, kust väljapääs võib olla raskendatud või kus paanikahoo korral pole võimalik abi saada.
Agorafoobia all kannatavad inimesed enamasti naised igast eluvaldkonnast ja sotsiaalsest kihist. Agorafoobia levinumad väljendumispaigad on: rahvarohked avalikud kohad, näiteks toidupoed, kaubamajad, restoranid suletud või piiratud kohad, näiteks sillad, tunnelid ühistransport buss, rong, lennuk üksi kodust lahkumine Oluline on märkida, et inimesed ei karda neid kohti mitte niivõrd nende tunnuste pärast, vaid ka sellepärast, et need on kohad, kust paanikahoo puhul võib välja pääsemine olla raskendatud ja tekitada piinlikkust.
Agorafoobiaga inimene ei karda mitte ainult paanikahoogude tekkimist, vaid võib Uhiste probleemide ravi ka seda, Uhiste probleemide ravi teised inimesed mõtlevad, kui tema paanikahoogu näevad.
Agorafoobia kõige tavalisem tunnus on hirm selle ees, et ärevaks tegevast olukorrast pääsemiseks pole kohest võimalust, samuti hirm kodust või turvalisest inimesest abikaasa, elukaaslane, vanem lahkumise ees. Raskematel juhtudel ei suuda inimene minna kodust Osteomueliidi uhise ravi kui mõni meeter või ei suuda sealt üldse lahkuda.
Agorafoobiaga inimene on suurema osa ajast ärevuses: ta ei karda mitte ainult võimalikke ebakindlaid olukordi, vaid temas tekitab ärevust ka aimdus, et ta võib sellisesse olukorda sattuda.
Tihti kaasneb agorafoobiaga inimesel nende piirangute tõttu ka depressioon, kuna ta tunneb, et olukorra üle pole mingit kontrolli ja ta ei suuda seda mingil viisil muuta.
Mis on generaliseerunud ehk üldistunud ärevushäire? Üldistunud ärevushäirele on iseloomulik pidev, krooniline ärevus, muretsemine ja pingetunne. See kestab vähemalt kuus kuud, kuid sellega ei kaasne paanikahooge, foobiad või sundmõtteid. Häirele on omane, et inimesel on palju muresid, ta veedab enamiku ajast muretsedes ning ei suuda muretsemist kontrolli alla saada.
Muretsemise tugevus on suurem kui tõenäosus, et kardetavad sündmused päriselt juhtuvad.