Inimene saab elada oma igapäevaelu ilma valuta ja ta ei invaliidistu — see tähendab paremat elukvaliteeti ja püsimist töövõimelisena. Ravimitel võib olla kõrvaltoimeid, seetõttu tuleb mõnekuiste vaheaegadega korrapäraselt teha kontrollanalüüse ja kohtuda arstiga.

\

Sageli annab reumatoid-artriit endast märku sõrme- ja randmeliigeste valu ja tursega, haiguse algus võib olla äge, tähendades tugevat valu, liigesepunetust ja -turset, või alaäge, üksnes vaevumärgatava liigeseturse ja vähese valuga. Alaägedat haigusvormi on raskem diagnoosida, sest vaevust seostatakse külmetamise, venituse või äralöömisega.

Reumatoidartriit on üks paljudest autoimmuunhaigustest, mil organismi oma immuunsüsteem hakkab kahjustama kehaomaseid kudesid, liigese-membraani ja -kõhre, mistõttu tekibki liigesekahjustus. Haiguse diagnoosimiseks küsitleb arst patsienti, uurides hommikuse liigesejäikuse kohta, seejärel hindab liigeste seisundit. Järgnevad vereproovid, millega tehakse põletiku aktiivsus kindlaks üldisemate testidega: uuritakse C-reaktiivse valgu sisaldust ja settereaktsiooni.

Reumatoidartriiti aitavad analüüsides tuvastada reumatoidfaktor ja tsüklilise tsitrulleeritud peptiidi antikehad. Võib juhtuda, et analüüsid ja röntgenipildid liigestest on küll korras, kuid inimene põeb siiski reumatoid-artriiti, seetõttu ei tohi alahinnata haige hoolikat küsitlemist ja liigeste vahetut uurimist.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused «

Reumatoidartriidi ravi eesmärk on vähendada vaevusi, vältida või vähendada liigesekahjustuse süvenemist, parandada elukvaliteeti ja pikendada eluiga. Reumatoidartriidi ravi peab tänapäevaste seisukohtade järgi Kroonilised haigused liigeste võimalikult varajane ja agressiivne, üsna tugevate ravimitega.

Sääraseid ravimeid kasutatakse ka näiteks vähi ravis. See võib paljusid patsiente hirmutada ja nii loodetakse haiguse möödumist leebemate, rahvameditsiinis tuntud ravimite ja salvide abil.

Kurb, kuid sellele lootma jäädes riskitakse suurte liigesekahjustuste tekke ja elukvaliteedi märgatava halvenemisega tulevikus. Reumatoidartriidi diagnoos on halb, kuid tänapäevane ravi võimaldab kehvadest variantidest valida siiski parima.

ARTROOS, OSTEOPOROOS, REUMATOIDARTRIIT – ja muud kroonilised liigeste ja luude haigused

Podagra Selle haiguse esmakirjeldus ulatub meditsiini isa, Hippokratese aega umbes Kõige värskemad Tervise uudised otse sinu postkasti 5. See võrdlus on väga tabav, sest tegemist on ühe valusaima liigesehaigusega. Ei tea, kui lohutav see praegustele haigetele on, kuid sajandite vältel on podagrat peetud lordide ja kuningate haiguseks, seda on põdenud Aleksander Suur, Michelangelo, Cromwell, Goethe, Newton, Päts jt.

Liigesepõletikku tekitavad liigesesse ladestuvad kusihappesoolad, nende leidumine liigesevedelikus on haiguse diagnoosimise aluseks. Sagedamini on haaratud suure varba põhiliiges, harvem ka sõrmeliigesed. Äge põletik tugeva valu, turse ja punetusega tekib sageli öösel, kaasneda võib ka palavik.

Esineb nahaaluseid, nn podagrasõlmekesi, mille rebenemisel eritub valkjas Kroonilised haigused liigeste puderjas hambapastataoline mass. Sõlm ei puneta — see eristab podagrasõlme mädapaisest.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Haigestuvad sageli mehed vanuses üle 50 eluaasta, seda soodustab õlle, veini, šampanja ja mõnede liha- lihapuljong, noorloomaliha, lambaliha, suitsusink, maks, neerud, kopsud ja kalatoitude tursk, koha, haug, heeringas, sprotid liigne tarvitamine. Võib tõusta ka vererõhk. Laboritestides hinnatakse kusi-hape sisaldust veres ja kolesteroolitaset, haiguse ägedust näitab vastuvõtul tehtav lihtne analüüs: settereaktsioon. Podagra Kroonilised haigused liigeste kroonilise haigusena eluaegset ravi ja režiimi.

Suurenenud kusihappesisalduse normaliseerimiseks kasutatakse preparaati toimeainega allopurinool, sama oluline kui rohtu võtta on pidada dieeti, vältida nimetatud toiduaineid-jooke. Esmaabiks ägeda põletiku korral võib võtta paratsetamooli või ibuprofeeni lubatud kogusest suuremates annustes ning valusat ja kuumavat liigest jahutada külmageelikoti, jääkuubikute või lumega.

Arst määrab ägeda põletiku raviks mittesteroidseid valu- ja põletikuvastaseid ravimeid, tavaliselt diklofenakki või etorikoksiibi. Osteoartroos Osteoartroos on kõige levinum liigesehaigus, võib arvata, et see tabab peaaegu kõiki kesk- ja vanemaealisi. Haiguse tekke aluseks on eri põhjustel tekkinud liigeste kulumine ja sellest tulenev liikuvushäire, jäikus, raginad ja aeg-ajalt tekkiv põletik liigeseturse ja punetusega.

Kahjustub kogu liiges: liigesekõhr, Solvestab ravi rosinat, luud, liigesekapsel.

Juveniilne idiopaatiline artriit | linnaidee.ee

Haigus võib tabada üht või mitut liigest või piirkonda, täpsuse huvides kasutatakse vastavaid termineid: osteoartroos põlves — gonartroos, puusaliigeses — koksartroos, lülisambas — spondüloartroos, paljude liigeste haigestumine — polüartroos. Osteoartroos, nagu paljud kroonilised haigused, on astmelise kuluga, I staadiumit iseloomustab vähene valu koormuse järel, IV staadium tähendab aga juba rasket liikumishäiret, valu rahuolekus, abivahendite ja kõrvalabi vajadust.

Osteoartroosi ravi on mitmesuunaline. Valu ja põletikunähtude leevendamiseks kasutatakse medikamentoosset ravi. Liigesekõhre ainevahetust parandatakse glükoosamiini või kondroitiinsulfaatpreparaatidega.

Juveniilne idiopaatiline artriit

Uuem võimalus on viia liigesesse eeskätt põlveliigesesse liigesepindu määriva toimega preparaati viskosuplementatsioonravi. Kirurgilisest ravist on enam kasutusel liigesepindade lihvimine ja puhastamine ning liigese proteesimine.

Kõige selle kõrval on olulised patsiendi teadmised oma haigusest, et sellega paremini toime tulla, igapäevane taastusravi ja sobivate abi-vahendite ortoosid, kõnniabivahendid, jalatsid kasutamine. Ülioluline on vähendada haigestunud liigese koormust kehakaalu langetamisega ja tööalase või hobidest tuleneva koormuse piiramisega. Igapäevane ravivõimlemineja -liikumine vähendavad liigesevalu ja jäikust ning parandavad liigest ümbritsevate lihaste-sidemete jõudu ja liikuvust. Tänu sellele on paljudel juhtudel võimalik edasi lükata või hoopis vältida puusa- või põlveliigese proteesimist, mis võib omakorda põhjustada hoopis uusi probleeme.

Samal teemal.

Tänapäeval on reumatoloogia sisemeditsiini eriala, mis tegeleb reumaatiliste haigustega, sh liigeste, lihaste, pehmete kudede, luude ja sidekoe haigused. Selliseid haigusi on kirjeldatud üle Sõna reuma tunti küll juba vanakreeka keeles, kuid erialaspetsialisti tähenduses võeti sõna reumatoloog kasutusele