Kui liigesed annavad tunda, võta sügisest kevadeni D-vitamiini. Liigesepõletiku nähtavaim tunnus on turse, mis on tingitud liigesesse öösel kogunenud tursevedelikust ja liigesekesta paksenemisest.

Enamasti haigestuvad põlved, hüppeliigesed ja puusad. Mõnikord algabki haigus põlve- või mõne muu jäseme liigese põletikuga, harvemini silmapõletikuga. Ravi Põletik püüab lülisammast küüru jäigastada ning seetõttu peab igapäevasesse ellu kuuluma rühti ja lülisamba liikuvust säilitav ravivõimlemine. On soovitatav vähemalt kord päevas selg täiesti sirgeks ajada. Ka rindkereliigesed võivad jäigastuda, seetõttu on hea teha päeva jooksul süvahingamise harjutusi.

Kui üldseisund on hea ning puuduvad põletik ja valu, ei ole tingimata vaja ravimeid tarvitada. Kui aga põletik ägeneb, on vajalik hakata kasutama ravimeid, sest äge põletik jäigastab lülisammast ja kahjustab liigeseid. Noorte liigesepõletik ehk juveniilne artriit Iseloomustus Kui liigesepõletik algab nooremalt kui 16aastaselt, kestab vähemalt kuus nädalat ja põhjus on teadmata, nimetatakse haigust juveniilseks artriidiks.

See ei ole üksainus haigus, vaid mitu haigust, mille tunnuseks on liigesepõletik. Uue liigituse järgi jagatakse noorte liigesepõletik seitsmeks alatüübiks. Juveniilse artriidi põhjust ei teata. Eri haigusvormidel võib olla erinev põhjus ning pärilikud tegurid võivad suurendada haigestumise riski. Tundemärgid Noorte liigesepõletiku esimene tunnus on tavaliselt hommikune liigesejäikus.

Jäikus võib olla kas ainult haigestunud liigestes või üle kogu keha.

Liigesevalust tingitud lonkamine, muul viisil haige liigese säästmine või uinumisraskused võivad olla ilmsed. Lapsed ei oska oma valu sõnadesse panna, see väljendub sageli hoopis pahurusena või haigete liigeste säästmisena. Mõnikord tursub põlv või mõni muu liiges nii, et seda on kerge märgata. Ravi Noorte liigesepõletikku ravivad eriarstid. Ravi eesmärk on võimalikult palju vähendada lapse vaevusi ja parandada haiguse kulgu.

Mõnikord jõutakse hõlpsasti eesmärgile: nõrgatoimelised ravimid ja võib-olla ka mõni liigesesüst ning soovitused koduseks raviks on küllaldased. Mida raskem on haigus, seda rohkem tuleb kasutada tugevatoimelisi ravimeid ja muid vahendeid.

Podagra Iseloomustus Podagra tekib, kui raskesti lahustuvat kusihapet koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikureaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. Eestis on umbes podagrapõdejat, sagedam on haigus keskealiste meeste hulgas.

Podagra võib tekkida mitmel põhjusel: kõrgvererõhutõve ravis kasutatavate diureetikumide ehk kuseajatite kõrvaltoimena, ülesöömisest ja alkoholi, eriti õlle, joomisest, samuti üldise ainevahetushäire, suhkurtõve, vererasvade suure sisalduse ja kõrgvererõhutõve tõttu. Teisene ehk sekundaarne podagra on tingitud mõnest muust haigusest, näiteks neerutõvest, polütsüteemiast või psoriaasist.

Tundemärgid Umbes pooltel haigetest algab podagra suurvarba tüviliigesest, mis hakkab valutama ja paistetab üles, tavaliselt öösel. Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad. Podagra võib tabada mis tahes liigest, kuid peamiselt neid, mis on rohkem koormatud. Podagrahoog võib olla väga äge, kuid enamasti on see üsna kergekujuline. On iseloomulik, et hoog algab järsku ja vaid ühest liigesest.

Esimesed hood paranevad täiesti.

E-apteegi nõustamine

Ravita võib podagra levida mitmesse liigesesse ja lõpuks põhjustada paljude liigeste raske kahjustuse ning invaliidsuse. Ravimata podagra kahjustab ka neerusid. Ravi Äkilise podagrahoo raviks on liigese puhkus, jääkott ja valuvaigisti. Kõige tõhusamalt ravib podagrahoogu liigesesse süstitud seroidhormoon.

Haigestunul on põhjust juba esimese podagrahoo järel hakata pidama podagradieeti. Selles on kõige olulisem vältida toiduaineid, millest tekib kusihape.

Umbes pooltele kõigist podagrahaigetest piisab dieedist, ilma et oleks vaja võtta ravimeid. Reumatoidartriit Iseloomustus Reumatoidartriit on krooniline liigesepõletik.

Sellesse haigestub igal aastal umbes poolsada täiskasvanut Eestis. Kõige sagedamini haigestuvad aastased naised ja kõige harvemini noored mehed. Täiskasvanud reumatoidartriidihaigeid on Eestis umbes Reumatoidartriidi põhjust ei teata, kuid seda loetakse autoimmuunseks põletikuks, mille puhul keha immunoloogiline kaitse on vääralt suunatud keha enda kudede vastu. Reumatoidartriit on liigesekesta sisekihi põletikuline kasvajataoline vohamine.

Tundemärgid Algab tavaliselt väheväljendunud liigesevaluga, enamasti just hommikuse sõrmede või päkkade helluse ja jäikusena.

Liigesepõletiku nähtavaim tunnus on turse, mis on tingitud liigesesse öösel kogunenud tursevedelikust ja liigesekesta paksenemisest. Äge põletik põhjustab samuti naha paikse punetuse ja kuumenemise.

Samal teemal

Turset täheldatakse alguses peamiselt sõrmedes ja randmetes. Liigeste ragisemise kohta on erinevaid teooriaid, alates sellest, et liigeses on väikesed õhumullid, mis raginaga lõhkevad, kuni selleni, et kõhre teatud segmendid pehmenevad. Ragin võib olla märk ka sellest, et tõsisemad vaevused on ees. Mis võib olla liigesevalu taga? Ülekoormusvigastuse võib saada liiga suure koormusega treenides, kui üritatakse saavutada väga head tulemust väga kiiresti, samuti sobimatute jalanõude, valede treeninguvõtete, liiga üksluise treeningu või ka ekstreemsete toitumisharjumuste tõttu.

Muidugi võivad vigastuse taga olla ka geneetiline eelsoodumus ning anatoomilised iseärasused.

Levinumad luu- ja liigesehaigused

Kõhre ülekoormusvigastustest ligi kolmandik on põlvekedra ja reieluu vahelises liigeses. Ülekoormusvigastused on üldjuhul välditavad. Ägedad vigastused ehk traumad, näiteks kukkumine või väänamine.

Seda tüüpi vigastusi on raske vältida, aga tasub teada, et kõik liigesetraumad vajavad paranemiseks palju enam aega kui lihasevigastused ning kunagi saadud trauma võib aastaid või koguni terve elu endast aeg-ajalt märku anda. Kõhres puudub verevarustus ja seetõttu on selle taastumisvõime tagasihoidlik.

Kui kõhres on juba midagi ära rikutud, siis protsendiline taastumine on väga raske, et mitte öelda võimatu. Süsteemsed sidekoehaigused ehk rahvakeeli liigesereuma. Tänapäeval esineb liigese klassikalisi reumaatilisi kahjustusi suhteliselt harva. Süsteemsed sidekoehaigused mõjutavad liigesekapslit, kus tekib põletik, mis omakorda aktiveerib liigesekõhre kahjustavad fermendid.

Liiges on turses ja valulik ning need haigused võivad haarata kõigepealt just väikesi liigeseid sõrmeliigesed. Selle haigusega satub organismi spetsiifiline nakkus, mis võib kahjustada liigeseid sarnaselt süsteemsete sidekoehaigustega. Uudismoodustised ehk kasvajad. Kui mingi liigesepiirkond valutab, tuleb alati mõelda ka sellele variandile, eriti juhul, kui valuga kaasneb turse või on ebatavalises kohas märgata kühmukest.

Laste nn kasvuvalud. Lastel võivad liigesevalud tekkida kiire kasvu perioodil 12—15aastaseltkui nende füüsiline koormus on suur. Rahvakeeli nimetatakse seda nähtust kasvuvaluks, kuid tegelikult on tegemist kõhre ülekoormusvigastusega. Laste liigesed on palju koormustundlikumad ja eriti kiire kasvu perioodil tekib neil märksa kergemini ülekoormusvigastus kui täiskasvanud inimestel.

Saada e-kiri

Kui lapsel hakkavad liigesed valutama, on see märk valest koormusest. Ülekaal ja passiivne elustiil. Passiivse elustiiliga inimestel tekivad probleemid siis, kui tuleb äkki rohkem liikuda, näiteks võetakse ette pikem rattasõit või matk. Nende tugiliikumisstruktuur pole pingutuseks valmis.