Kui soovite arutada võimalikku müüki, palun kirjutage: laurihillar gmail. Ja siis astus kantslisse pastor Jüri Puusaag, et oma viimast ametlikku sõnumit edastada kogudusele. Kaasaegne Kasahstani riik on oma arengut seadnud balans­ seerides Lääne tsivilisatsiooni Euroopa ning Suure stepi ajalooliste traditsioonide vahel.

Mais otsustas apellatsiooni­ kohus, et ekstraditsiooni pro­ t­ seduur on legaalne. Järgnevalt kasvas jubagi Ottawale survet avaldanud liikumine niinime­ tatud kahe Michaeli vabaduse nõudmise suunas. Peaminister Justin Trudeau lausus möödu­ nud nädalal, et Wanzhou vabas­ tamine ohustaks kõiki kanadala­ si, kes reisivad väljapoole riigi piire.

Kuidas palun? Ehk vaid neid, kes rumalasti valivad Hiina lõppsihiks. Ei kujuta ette, et ükski teine riik nii teeks. Päevikupidaja pole kunagi aru saanud, miks vabaduses sündinud, ka punase terrori eest põgenenud inimesed, kas rei­ sides või muu äritegevusega toetavad inimõigusi eiravaid režiime. Odav ­tuusik Kuubale on vaid Havan­ na võimumeestele lukususte või­ maldamine. Seal toimus rii­ gipööre, Eesti aga annekteeriti iga rahvusvahelise seaduse vas­ taselt.

Okupeeritud kodumaa külastamine tähendas küll pu­ nastele tähtsa valuuta ise ei osanud end majandada and­ Rahulike meeleavalduste kultuurist Cure Slanderi poletik globaalses maailmas Kasahstani Vabariigi rahulike meeleavalduste organiseerimise ja läbiviimise uue seaduse foonil dr. Peeter Järvelaid on kõike muud kui rahulik aasta Kui Kasahstani kolleegid palu­ sid avaldada arvamust nende rii­ gis planeeritavast reformist, mis peaks suurendama Urea ja liigesevalu dialoogi rahulike meetoditega, olin veidi segaduses.

Arves­ tades, mis sel aastal maailmas on toimumas, siis end demok­ raatia etaloniks lugevates Lääne ühiskondades on tänased aren­ gud paraku läinud suunas, mis hoopis suurendavad dialoogi vägivaldsust ning vähendavad seda, mida aastaid teistele rah­ vastele eeskujuks pakutud — et arenenud ühiskond peab suutma keerulised küsimused lahendada rahulikus dialoogis.

Veidi järele mõeldes on mul hea meel — et Suure stepi üks keskseid riike Kasahstan liigub oma ühiskonna arengus suunas, kuhu mingi aja pärast peaks ­tagasi tulema ka teised riigid ja Cure Slanderi poletik. Vägivald on väga ­salakaval. Ajalugu on näidanud, et igale dialoogi lõhkumisele järgneb teise poole vastus räiguse suu­ nas ja nii viiakse ühiskond ühel hetkel seisu, kus toimub suurem vägivaldne konflikt sõda, ko­ dusõda, genotsiid, riigipoolne vägivald jnemis sunnib mingil hetkel ühiskonda tagasi tulema ühiskonna rahustamise teele.

Kuid see kõik toimub paljude ohvrite hinnaga ja on kindlasti ühiskonna kui terviku arengule kaotatud aeg. Kasahstan — suur riik Euroopas ja Aasias Kasahstani eriline positsioon tänases maailmas on seotud sel­ lega, et tegemist on nii loodus­ varade poolest väga rikka riigi­ ga kui ka asjaoluga, et see on territooriumilt maailma üheksas riik, mille läänepiir ulatub Uraali ja Volga jõe vahel Euroopasse.

Samas on ta aja­ loolises seotuses Suures stepis asuvate hõimudega, mis oma mist, kuid patriootiliselt, sü­ damest ei Cure Slanderi poletik ju teist valikut. Lehe eesmärgiks on avada mugavusriikide koda­ nike silmad. Erinumbri esileheküljel ilutseb suurelt pealkiri, kuidas CCP ohustab Kanadat. Liberaalid on kaua soosinud Pekingi turgu, Jean Chrétieni valitsus sidus majandussilla ole­ masolu vajadusele Asd3 liigeste raviks kella.

Aga kas keskmine kanukk on teadlik, kuivõrd see on ühe­ poolne? Jah, just need, kes dol­ laripoest ostavad rämpsu vaid hinna tõttu, ei uuri, kas odav hilp on Hiinas või Vietnamis, kus ka totalitaarsus valitseb selles uues kuues, peites hüb­ riidnime taha kapkommunism tehtud. Mõni põhimõtteline ei osta sellist kaupa. Paraku on sellised suures vähemuses. ET toonitab, ei rõhutab, et Kanada aastane väliskauba defitsiit, mis oli Ei mingi sanktsioon Ottawast avaldaks Pekingile mõju.

Võtkem lisaks kanadalase, rikkuri ja antreprenöör Jim Balsillie arvamust kuulda. Balsillie pole paberil enam miljardär tänu börsilangusele.

Kuid siiski peaaegu Kanada Bill Gates, kui Sidemete ja liigeste poletiku pohjused. Möödunud nädala teleesinemi­ ses, vahetult enne Trudeau tea­ det, et ei mingit diplomaatilist kompromissi punahiinaga kas pole möödaniku hõng sel juures? Siin oli olemas Nortel, maail­ ma juhtiv telefoni- kom­ munikatsioonitehnoloogia firma.

Mis läks pankrotti. Kuna Huaweile, teistele lubati inves­ teerimise meelitamise huvides liberaalide valitsuste aegu juur­ depääsu. Informatsioon ei ole nagu maja, vundamendil paigal. Seda saab vaid nupule vajutades tänapäeval saata tuhandeid kilo­ meetreid füüsilistest piiridest eemale. Kuidas Huawei gigan­ diks saigi? Peking on konkreetselt õõnestanud Kanada majandussüsteemi. Maksumaksja raha­ kott on ülikoolini sajaprotsen­ diliselt toetanud nende haridust. Ka kõrghariduse lõviosa, isegi kui see on õppurile maksuline.

Eelnev ei olnud, see oli peide­ tud kinnisvara- maa- ja ostu­ maksudesse. Waterloo — kuhu Balsillie asutas just selle mõtte­ fondi külluse tõttu RIMi, on magnetiks andekatele info- ­arvutiteaduse- kommunikat­ sioonihuvidega noortele.

Ha­ rime Kanadas, lähevad mujale. Ajude drenaaž missugune. Meie ülikoolid sõltuvad mitte ainult kohalikest maksudest, vaid võõrõpilaste omadest. Õppemaksud on muidugi palju kõrgemad. Raha paneb rattad käima… …kuid hiinlastel pais­ tab jüaane olevat. Poliitiliselt korrektselt ei tohi aga küsida — kellelt saadud? ET järgi mõjutab CCP väga tugevalt siinseid ülikoole vastu võtma hiina päritoluga üliõpila­ si.

Ei kõik neist pärast õpinguid naase sünnimaale. Siia jäänud muidugi tugevdavad kohalikku majandust, tahaks loota, seda Vancouveri ja Toronto linna­ pildiga arvestades. Ent Balsillie vihjas, et infotehnoloogia — mõtetel pole ju hinda, kuidas ­isegi avastuste väärtusele sellist saab andagi — voolamine siit sinna on tohutu Koore valu liigeste ja lihaste valu sihilik.

Ning Ottawa peab, Norteli näitega, meetmeid rakendama, et selline katastroof ei korduks. Sotsialismi võikam nähtus kommunism kuritarvitab indi­ viidi. Siinsed sinisilmsed seda lubavad. Palju neid näiteid, fakte on vaja esitada, enne kui ärga­ takse üles, aru saadakse? Kaasaegne Kasahstani riik on oma arengut seadnud balans­ seerides Lääne tsivilisatsiooni Euroopa ning Suure stepi ajalooliste traditsioonide vahel.

Kasahstanil on ambitsioon saa­ vutada arengus sama tase, mis Euroopa arenenud riikidel. Selleks on poliitiline eliit soo­ vinud riigis läbi viia euroopa­ likku traditsiooni toetavaid re­ forme.

Kõrvalt vaadates paistab, et neid tuleks läbi viia elanik­ konna jaoks selgemalt märgista­ des — milliseks peaks pärast reformide läbiviimist jääma ­ ühiskonnas kokkulepitud tradit­ sioonide tasakaal.

Kasahstani suurlinnad toovad riiki välismaalasi, sest riik tahab olla rahvusvahelises äris tegija. Kasahstani ajalugu on olnud keeruline, siinses stepis on ol­ nud kõrgelt arenenud haldusük­ susi, kuid kasahhi hõimud said oma riigi alles ndatel aastatel.

Vahepealsed aastad ei ­ soosinud vaba arutelu, mida kohalikud inimesed ise tahaks, ­ et lahendada konfliktseid tee­ masid rahulikul teel, sest oli ikka võõras võim, mis kirjutas konfliktide lahendamise teed ette ja need ei pidanud kokku langema kohalike rahvaste enda ajalooliste traditsioonidega.

Suure stepi kultuuri dialoogi traditsioon Rahulike meeleavalduste regulatsioon Suure stepi kultuuriline tra­ ditsioon lähtub sageli siin toimi­ vast elukeskkonnast. Praegu, kui Kasahstanis toimub ühis­ konna ülikiire linnastumine tekkinud on moodsad miljoni­ linnadon selles stepi jaoks ­erinevas keskkonnas tõusetunud uute seaduslike raamide loo­ mise vajadus, sest uus multikul­ tuursust rõhutav linnakeskkond vajab reegleid, mis tagaksid lin­ nakogukonnas kogukonna sisese dialoogi.

Suures stepis oli ini­ mestel palju ruumi, suurlin­ nades on endiste stepipoegade jaoks ruumi ikkagi häbematult vähe. Oleme Eestis uhked, et l­aulev revolutsioon möödus meil veretult. Almatõs tekitasid võimude ma­ hitusel korraldatud veresaun ja kohtulik arveteklaarimine rahu­ like meeleavaldajatega olukorra, kus poliitiline eliit võttis vastu seadusedmis pigem tegid rahulike meeleavalduste ­ läbiviimise keerukaks1.

Seadu­ ses puudusid mitmed vajalikud definitsioonid ja meeleavalduste organiseerijatele olid pandud kohustused, mis oleks õigus­ tatud suurte meeleavalduste puhul, kuid olid liigseks takis­ tuseks näiteks inimese piketile. Samuti loeti aastal õigustatuks, et rahulikud protestid ja meeleavaldused ei toimuks valitsusasutuste juures. Aastad on näida­ nud, et Kasahstani on rahvusvahelisel tasandil kriti­ seeritud inimõiguste organisat­ sioonidet riik võiks täpsemalt reguleerida seaduse tasandil rahulike meeleavalduste korral­ ­ damise õigust ja muuta seda väiksemate pikettide puhul pal­ ju lihtsamaks.

Uue seaduse järgi peaksid politsei ja potentsiaal­ sed meeleavaldajad oma õigusi teadma nii täpselt, et poleks halle alasid, kus mõlemad pooled Cure Slanderi poletik enda õigusi laiendatult interpreteerida.

Väga oluline uuendus on meeleaval­ duste ala laiendamine, kusjuu­ res meeleavaldusteks mittesobi­ vad kohad on väga täpselt sea­ duses määratletud. See­ tõttu tuleb selgeks teha riigi praeguse presidendi isiksus, sel­ leta on keeruline mõista riigis Järgneb lk. Üks selliseid on kindlasti oma­­aegsest Tartumaa Venseri vallast Oja talust pärit Cure Slanderi poletik Aleksander Juht, kes tuli esiklapsena Juhtide peres il­ male Muusi­ kalembene taluperemees isa Kaarel lõi aktiiv­ selt kaasa kuulsas Väägvere pasunakooris, musikaalsed olid ka pere nooremad lapsed — nii õde Marta —?

Väikese Ludvigi jõudmine muusika juurde ei kulgenud just kõige sirgemat ja siledamat teed mööda — 8-aastaselt kooliteed alustanud poisi aukartus ja hirm auväärse David Otto Wirkhausi ees sundis teda suud nii kõvasti kinni pigistama, et sealt ei tul­ nud välja isegi mitte lauluhäält, pilli puhumisest rääkimata.

Noorest mehest pidi saama õpetatud agronoom, kes võtab vanemate talu üle ja haritud ­mehena tegeleb hobi korras ka puhkpillimuusikaga. Saatus tah­ tis aga teisiti. Ajad ja olud olid heitlikud ning Ludvig Juhti soov Cure Slanderi poletik pro­ fessionaalse kontrabassimängi­ jana tõestada Cure Slanderi poletik pillimänguga elatada viis teda mõneks ajaks nii Peterburi, Helsingisse, Ber­ liini, Londonisse kui Riiga ja tõi lühemateks või pikemateks vahe peatusteks tagasi Eestisse.

Juht püüdis tähelepanu võita ka sooloesinemistega, ent kontra­ bassikontserdid olid tollal üsna haruldased. Ta asutas Juhti telli­ musel kirjutas Nõukogude oku­ patsiooni eest Stockholmi siir­ dunud helilooja Eduard Tubin Ludvig Juht sai rahvusvaheli­ selt tuntud kontrabassivirtuoo­ siks ennekõike tänu oma visa­ dusele, töökusele ja tahtejõule.

Juhti kontsertide kavas oli alati ka eesti muusika, sealhulgas tema enda komponeeritud palad. Elu lõpus oli tal vaid kaks soovi: et tema põrm ja kontra­ bass saaksid Nõukogude oku­ patsioonist vabanenud Eestisse.

Esimene soov täitus Teine soov on seni veel täitumata. Koostöös Oja talu praeguste omanike, perekond Mändsaare, Tartu valla ning Tartu valla muusikakooliga sai mälestustah­ vel, kust saab lühiülevaate Juhti elu ja töö kohta nii eesti kui ing­ lise keeles, juba möödunud sügisel paika. Iga suurkuju sünnikohas fil­ mitakse ka tema loomingut või saavutusi iseloomustav 30—40 sekundiline videoklipp, millest koostatakse Eesti Rahva Muu­ seumis suurkujude virtuaalnäi­ tus, mis omakorda varustatakse QR-koodiga, et ka kohapeal oleks võimalik seda klippi vaadata.

Sama pala samas esituses oli võimalik videosilla ­ vahendusel kuulata Oja talu õuel ka Mälestustahvlilt eemaldasid pidulikult katte Tallinna Muusikakeskkooli kontrabassi eriala õpilased Ott Villems ning Alise Tepp. Kõivupuu Arstid päästavad elusid, kui olu­ korrad võimaldavad Koronerid määravad kindlaks kahtlaste surmade põhjuse ja ­viisi. Solvunud mehed mõrvavad mõnikord.

Mis juhtub, kui neid kolm rolli mängib sama inimene? Ta kaht­ lustab Pusivad probleemid noortel afääris. Armuke sureb olukorras, mis näib olevat lavastatud enesetapp. Järgmi­ sena kaob kirurg.

Matt Cure Slanderi poletik vas­ tutab nende sündmuste eest või soovis neid piisavalt kõvasti. Peeter Tinits on Kanada arst, kes on tegutsenud kiirabiarsti, anestesioloogi ja koronerina. A Cause and Manner on tema debüütromaan.

Ta elab koos oma naisega Ontario provintsis. Külastage veebisaiti www. Kokku pakuti üle laulu, misjärel said kuulajad sajale kõige rohkem nimetatud laulule oma hääle anda. Naha puudutamine peaks olema õrn, kerge, libisev, tugev hõõrdumine ja pinged on täiesti vastuvõetamatud!.

Näo massaaž hügieeniline kosmeetiline 40 min Kosmeetilised maskid on professionaalsetes näohooldusprogrammides kesksel kohal. Neile antakse väga oluline ülesanne - väljendada naha taastamist ja lahendada konkreetseid probleeme.

Professionaalsetel maskidel on laia toimespektriga, nad võivad valgendada, niisutada, toita nahka, puhastada ja stimuleerida, noorendada, leevendada stressi ja põletikku, pingutada poorid ja omada koperoosivastast ja immunomoduleerivat toimet.

Tähelepanuväärne on, et üks mask suudab korraga lahendada mitmeid probleeme, kõik sõltub selle koostisosade koostisest. Mask naha tüübi järgi Ilusalongid Mitte ainult meie käed vajavad korrapärast hoolt. Jalad vajavad ka aega täiuslikuks vaatamiseks. Jalgade hooldus vabaneb kontsade ja jalgade karastatud nahast, jalgade koorimisest, maisist. Meil on meie jalgadele raske koormus, eriti kui me kanname sageli kõrged kontsad.

Nahk jalgadel on karm, kui te ei hooli sellest. Varbad, kuigi nad kasvavad aeglasemalt kui käed, vajavad regulaarset pediküüri. Kui sa ei ole salongis kunagi pediküüri teinud, soovitame teil seda protseduuri vähemalt üks kord proovida, et vaadata kogu hooldusprotsessi ja seejärel seda koju korrata. Kui hoolitsete regulaarselt oma jalgade eest, võtab nende ilu säilitamine aega. Umbes üks kord iga kahe nädala tagant peate kasutama jalgade jaoks spetsiaalset küüneviili, pärast ööpäeva kreemi pealekandmist saab ka kord kuus teha suu vannid.

Pediküüri kapten annab küünele ilusa kuju, mille tõttu näivad sõrmed õhem ja õhemad, leevendavad teid sarvedest, maisi ja lihtsalt väsimusest. Te tunnete end tõesti mugavana, sest teie jalgu koheldakse nagu kuningat.

Maniküüri stuudio VESNA Profsoyuznaya tänaval

Teil palutakse, millises järjekorras naha puhastamiseks korni, mida suu koor on parem kasutada. Kaasaegsed jalgade hooldusvahendid võimaldavad hoida jalad korras. Kui varem oli tavaline teha küünte ehitamise ja tugevdamise protseduure ainult käte jaoks, siis nüüd saab neid teha jalgade jaoks.

Sageli on küüned vigastatud või täielikult puuduvad - küünte pikendused on sellistel Cure Slanderi poletik ideaalsed. Kui te ei soovi pidevalt tähelepanu pöörata jalgade hooldamisele, saate teha küünte geelkatte. Geel kestab reeglina kaks kuni kolm nädalat ega lakka nagu lakk ja annab küüneplaadile ilusa kuju. Eriti kehtib see siis, kui lähete puhkusele, kus teil ei ole aega ja tingimusi oma küünte eest hoolitsemiseks, kuid samal ajal näevad nad välja nagu just salongist lahkunud.

Kui te ei soovi laiendit teha, saate küüned katta värvitu lakiga või valida oma värvi. Lakile spetsiaalne kuivatamine annab talle kiiresti kuivamise ja peate pediküüri lõppu kaua ootama. Pärast pediküüri ilmumist näevad jalad puhas ja meelitavad veelgi rohkem tähelepanu.

Lisaks tavapärastele kahele meetodile kärbitud ja lõikamata võib pediküüri teha spetsiaalse düüsidega aparaadi abil. Naiste jalad on alati meeste tähelepanu pälvinud, nii et naised soovivad valida uusi kingi ja värvida oma varbaküüned heleda lakiga.

Jalgade ilu sõltub sellest, kuidas neid hooldate. Aeg-ajalt peate jalad korrastama, sest see on nii oluline, et nad on puhtad, korras ja palun silma oma hoolitsetud. Pediküür on oluline nii suvel, kui meie jalad on avatud kõigile nähtavaks ja talvel, kui me kanname raskeid ja karedaid kingi. Suvel tahad, et teie varbad näeksid täiuslikena, sest me läheme sageli rannale. Talvel ei tohiks ka jalgade hooldust alustada.

Kui te seda regulaarselt teete, ei pea te enne jalatsite hooaja algust pikka aega jalgu paigutama. Masendusse enda võimete ja Jumala suhtes. Sest alati pole inimest, kelle olemasolu tagab, et Jumal võtab vaevaks näha. See kõlab umbes nõnda: "Samm, mille astusin neil aastail, oli taip, et usu läbi õigeksmõistu printsiip ei kehti ainult usulis-eetilises, vaid ka usulis-intellektuaalses elus. Usu läbi ei mõisteta õigeks mitte ainult seda, kes on patus, vaid seegi, kes on kahtluses.

• Pusiv valu pohjustab
• Eesti Elu / Estonian Life No. 26 | July 3, by Eesti Elu / Estonian Life - Issuu
• Maniküüri stuudio VESNA Profsoyuznaya tänaval - Koor
• Ravi harja kaed artroosi ajal
• Puhastage mugavustellimus.
• Indrek Ude universalia.
• .:EN-ET:. INGLISE EESTI sõnaraamat

Kahtlusolek, koguni Cure Slanderi poletik Jumala suhtes, ei tarvitse meid lahutada Jumalast. Usku on olemas igas tõsises kahtluses, usku tõesse kui tõesse, isegi siis, kui ainus tõde, mida suudame väljendada, on see, et meil pole tõde.

Kui aga seda kogetakse põhjani ja kogetakse nähtena, mis üksipäinis loeb, siis jumalik on siinsamas ning see, kes kahtleb sellises hoiakus, "mõistetakse õigeks" tema mõtlemises. Nõnda siis minu anastas see paradoks, et see, kes tõsiselt salgab Jumalat, jaatab teda.

Selleta ma poleks suutnud jääda teoloogiks. Ma varsti mõistsin, et ei ole olemas mingit paika jumaliku kõrval, ei ole mingit võimalikkust ateismile, ei ole mingit müüri religioosse ja mittereligioosse vahel.

Püha hõlmab mõlemad: iseenda ja ilmaliku. Usklik olla, see on Pihustage seljavalu ja liigeste eest huvitatud tingimusteta, ükskõik, kas see huvi, see hoolimine, väljendub ilmalikul või kitsamas mõttes religioossel kujul.

Nende ideede tulemused olid mulle kui inimesele ja teoloogile määratu suured. Mulle isiklikult nad andsid nende avastamise aegu ning alati hiljem tugeva kergendustunde. Pole võimalik jõuda Jumala juurde õige mõtlemise töö kaudu või intellekti ohverdamise kaudu või teda alistades võõrale autoriteedile nagu kiriku ja Piibli õpetused.

Pole võimalik ja keegi isegi ei nõua, et me peaksime seda katsuma. Ühendust Jumalaga ei raja vagaduse teod ega moraalsuse teod ega mõistuse teod. Need tulenevad sellest ühendusest, kuid nad ei valmista teda. Nad koguni takistavad ühendust, kui nende kaudu seda tahetakse saavutada. Aga õtse 18 Peccavi et passus sum nõnda kui sind mõistetakse õigeks patusena kuigi mitteõige, oled õigejust niisamuti kahtluse olekus oled tõe olekus.

Ja kui see kõik voolab kokku ja sa oled meeleheidul elu Cure Slanderi poletik pärast, siis sinu meeleheidu tõsidus on selle mõttekuse väljendus, milles sa ikkagi oled. See tingimusteta, põhjusteta tõsidus on Jumala siinolu väljendus selles kogemuses, et temast ollakse täiesti lahutatud. See usu läbi õigeksmõistu õpetuse radikaalne ja universaalne tõlgendus on see, mis minust tegi teadliku protestandi. Nemadki tunnevad, et midagi on nagu korrast ära nende enesega ja seepärast armastavad vahendeid nagu viin, mis neile hetkekski annavad vabaduse iseendast ja oma mõistete maailmast.

Aga nad ei usu, et midagi muud võib olla. Nad ei usu ja enamasti nad ei tahagi Teist Maailma. Sest Teises Maailmas pole kuulsust, pole jõukust, pole endakindlust, pole käsku ehk põhimõtteid, pole sillutatud laiu autoteid, pole midagi sellist, mis nende meelest on väärtused. Ei mitte ühtainsat selle maailma normaalse elu väärtusist ning koguni mõiste "väärtus" on kaotanud mõtte. Teoreetiliselt ehk mitmed teist mõistavad ja tunnistavad, et mu kirjeldatud "Teine Maailm" on olemas, on midagi.

Praktiliselt on selles ainult väga vahed. Need, kes teoreetiliselt mõistavad, hakkavad kaaluma, kas Teine Maailm on rohkem väärt kui "see maailm" ja see toiming iseendast võimatustab neile sisenemise Teise Maailma. Alles siis, kui väärtuse küsimus üldse ei eksisteeri, on võimalik minek sinna. Seepärast on Jeesus öelnudki, et tölnerid jne saavad taevariiki. Olend, kes tunneb, et tal "selles maailmas" puudub väärtus, ei hakka arutama, kas pakutu on väärtuslik või väärtuslikum.

See 19 Uku Masing mõttetu mõiste ei sega ega määra teda. Mul isiklikult on alles nii palju usku inimesse, et mulle tundub: kõik inimesed võivad saada lahti endast ja mõisteist ning viibida selles otsese kogemise Teises Maailmas. Väga paljud tahaksid, aga nad ei tea, kuidas. Paljud loodavad seda jumalateenistusilt või religioonist üldse. Kui neile seda ei võimaldata sääl, vaid dotseeritakse või aetakse igapäevast kõnekoosoleku juttu, siis peavad nad otsima vahendit viimati mujalt.

Kõlab koomiliselt küll, aga paraku on ometi nõnda, et lihtsaimaks ja armetuimaks vahendiks siis jääb kuulus "pudel". Maailmas leidub tõhusamaid vahendeid ja hoopis süütuid, kuid neid medikamente miskipärast nimetatakse narkootikumideks.

Mõnd nendest inimene natukene endas toodab ise. Ja seepärast võiks üks korralik materialist ütelda, et erinevus "normaalse inimese" ja teise vahel on vaid see, kas inimene toodab adrenokroomi või mitte. Kuid oim, et miski on adrenokroomi tulemus, ei seleta midagi ega naeruväärista. On ju täiesti kujuteldav, et inimene areneb adrenokroomi tootmise suunas ja inimene jõuab välja mõistetega mängimise lapsepõlvest alles siis, kui adrenokroom või mõni selletaoline aine on saanud nii tavaliseks, et inimkond ei pääse täis Cure Slanderi poletik, saamast inimkonnaks.

Koguduseks, kes tunneb, et ainsaks olendiks, kellest saab kõnelda, on Jumal. Mul tõesti ei ole häbi, et olen pakkunud oma südant. Mõne aasta eest katsusin seda, siis mind kurvastas irvitavate ilmete nägemine. Täna ei seegi mitte. Teie võite tallata teda, võite arvustada või panna tulevikuks kõrvale. Mõned teist siiski nüüd mõistavad. Neile ma rääkisin. Neist ma loodan, et nemad pääsevad. Ega tarvitse ükskord seista sääl, kus mina praegu.

Sest mulle ei öelnud keegi neidsamu sõnu, mida pidanuksin teadma. Minul ei olnud ühtegi tuge maailmas. Püüdsin kuidagi olla selles maailmas, mis mind põrmugi ei huvitanud. Nüüd ma tean, et mu tunded olid õiged, ja tänan Jumalat. Aga nüüd mu taip mind enam ei päästa. Liiaks vähe on jäänud aega elada seda. Olgu mu olemus õpetuseks neile, kes suudavad olla Teises Maailmas. Et nad mingil tingimusel oma kaht jalga ei katsuks istutada sellesse maailma.

Nagunii on selle patu tulemus ainult kannatus suurem kui kõik kannatused, mida võib põhjustada jonnakas soov viibida Teises Maailmas. Olge võõrad siin ja majalised. Mõelge, et teie pole päris üksi, ja pidage meeles, et Teine Maailm on olemas. See "sõnade ja mõistete maailm" on nimetamismaania perioodis viibivate laste illusoorne maailm. Kannatuste maailm. Inimene on ikkagi ainus, kes teab oma armetust, kindlusetust ja surma. See teadmine ei ole antud vaevaks, vaid selleks, et inimene oleks inimene ja ületaks selle.

Kui ta ei tea või ei taha teada, käitub nagu süsteemikindel igavene olend, siis ta on laps.

Pidage seda meeles ja olge rõõmsad, sest aega on vähe. Peccavi et passus sum, plura adhuc passurus. Piibli tõlkimise käigus tehti ajal, kui Eesti kuulus Rootsi riigi koosseisu, mõnel korral katset luua selline väljaanne, mis esitaks paralleelseid tekste või ka tartukeelseid marginaale seal, kus vaja, s.

Ajaloosündmuste keerises ning vastuolude tõttu Eesti- ja Liivimaa vaimulikkonna vahel see ei õnnestunud. Tallinnakeelne Uus Testament ilmuski kirjaviisi- ja prioriteeditülide tõttu tublisti hiljem kui tartukeelne Vastne Testament Annus Kaks kirjakeelt jäid funktsioneerima omaette, kumbki suhteliselt suletud normide ja normingute süsteemiga.

Eriti olulisena võib esile tõsta spetsiaalselt eesti keelt käsitleva ajakirja Beiträge zur genauern Kenntnifl der ehstnischen Sprache ilmumist Mis on kaes kaes liigesed aasta vältel.

Keeleprobleemistiku aktuaalsuses Cure Slanderi poletik kindlasti oma osa keerulisel keelesituatsioonil. Teise tähtsa tegurina märkigem üldist ühiskondlikku situatsiooni Baltimail ja selle alusel kujunenud ideestikku. Kaubalis-rahaliste suhete järkjärguline imbumine mõisamajandusse tõi kaasa aina tugevneva majandusliku surve talupoegadele.

XVIII sajandi viimasel kolmandikul hirmutasid aadlit peale Baltimaade talurahvarahutuste ka sündmused mujal Vene riigis näiteks Pugatšovi ülestõus ja Suur Prantsuse revolutsioon. Tabavalt on öeldud, et Prantsuse revolutsiooni õppetundidest olid XIX sajandi alguses Vene tsaaririigi mõtlevate peade jaoks eriti aktuaalsed järgmised järeldused: 1 usk sellesse, et areng on ühiskonnaelu seadus ja järelikult iga katse säilitada vananenud korda võib viia samasuguste ekstsessideni nagu Prantsusmaal; 2 eitav suhtumine revolutsioonilisse taktikasse ja rahva vahetusse poliitilisse aktiivsusse Lotman, Uspenskij Baltimaadel oli Prantsuse revolutsiooni otsemõju suhteliselt nõrk, olulisemaks on peetud ''pikaajalisi mõjutusi: siinsete talupoegade pärisorjusest vabastamist aastal mis paraku ei toonud kaasa talupoegade majandusliku olukorra paranemistjärkjärgulist arengut vabal ettevõtlusel ning kodanike isiklikul võrdsusel põhineva industriaalühiskonna suu- 24 Ühise eesti kirjakeele taotlemine nas, rahvustunde tõusu Jürjo Juba XVIII sajandi viimasel veerandil hakati mõistma, et talupoega pole võimalik ainult survevahenditega tööle sundida, ning otsima teid talupoegade eluolu ja haridustaseme parandamiseks.

Levis pärisorjuse kriitika kitsale haritud ülemkihile kättesaadavas saksakeelses käsitluses Johann Georg von Eisen, Heinrich Johann von Jannau, Garlieb Helwig Merkel, Johann Christoph Petri, Johann Philipp Gustav von Ewers jtmis võrsus ühelt poolt kohalikest vastuoludest, teiselt poolt toetus Euroopa valgustuslikule mõttele Eesti kirjanduse :eelkõige saksa valgustusele. Valdavaks sai ratsionalistlik veendumus: on vaja jagada talupojale seisusekohaseid teadmisi, lähtudes rahva enda ideedevarust ja keelest.

Arvati, et keele ja selle kaudu vaimu harimine võimaldab leevendada sotsiaalseid vastuolusid. Just seetõttu suunduski tähelepanu eesti keele arendamisele ja täiustamisele. Näiteks Friedrich Gustav Arvelius lootis eesti keele kultiveerimisest kasu eesti rahva harimisele ja nii eestlaste Cure Slanderi poletik kui ka ülemkihtide moraalse ja materiaalse heaolu edendamisele 4. Johann Heinrich Rosenplänter on öelnud: Toored meelelaadid on muidugi toored ka oma väljendustes ja üksnes väheste objektidega piiratud vaim saab endale kujundada ainult niisama piiratud keele.

Seepärast tundub, et keele harimiseks ei peaks tegelema mitte niipalju keele endaga kui rahva harimisega, kes seda keelt räägib. Rahva harimise tulemuseks on igal juhul tema keele harimine kas ei võiks siis ka vastupidi sel teel vähemalt veidigi saavutada ja keele harimisele suunatud vaevaga harida ühtlasi ka rahvast?

Lingvistika, mis seni oli eksisteerinud kas filosoofia osana või kitsalt rakendusliku alana, hakkas XVIII Cure Slanderi poletik teadusena iseseisvuma. Eriti markantselt tähistas seda protsessi võrdlev-ajaloolise meetodi esilekerkimine XIX sajandi teisel kümnendil.

Nimetatud suuna algeid võime jälgida 25 Heli Laanekask ka Eesti tolleaegses kultuuriruumis Laanekask a. XIX sajandi alguseks olid keeleteaduse huviorbiiti jõudnud sellised teoreetilist laadi küsimused nagu inimkeele päritolu, keele ja mõtlemise, keele ja kultuuri, keele ja ajaloo seosed, keelte sugulus, üldine ja eriline igas keeles. Elavnenud oli antiiksete kultuurkeelte uurimine ja kirjandusmälestiste publitseerimine. Ratsionalistlike valgustusideede levides hakati erilist tähelepanu pöörama üksikute rahvuskeelte arendamisele ja täiustamisele.

Eelkõige viimane probleemiring määras siinsetegi estofiilide keelehuvid. Eesti kirjakeele korraldamises ja eesti keele uurimises toimus XVIII sajandi lõpul- XIX sajandi alguses oluline muutus: senise ladina või saksa orientatsiooni vahetas välja soome ugriline suunitlus, mille aimdusi esines juba August Wilhelm Hupelil ja mis eriti ilmekalt avaldus ajakirjas Beiträge.

Isegi eestikeelsesse kirjasõnasse jõudsid teated soome-ugri keeltesugulusest Masing Neljanda asjaoluna lisas keeleküsimustega tegelemisele prestiiži saksa kirjakeele hiljutine, osalt veel jätkuvgi konsolideerumine. Samalaadsed protsessid, ehkki sügavalt spetsiifilised, olid käimas ka näiteks vene kultuuriareaalis ja Soomes. Keeleküsimustega tegeldi tollal korduvalt Vene riigi kõige kõrgemal tasemel, isevalitsejani välja Lotman, Uspenskij Siinsete estofiilidest keelekorraldajate vaatevälja ulatus teistegi Euroopa rahvaste ühiskirjakeelte kujunemisega seotut Laanekask, b: Saksa valgustuse olulisemateks eesmärkideks on peetud rahvusliku teadvuse tõstmist ja rahvuslikku liitumist Tasa Torkab silma, et vaidlustes eesti keele üle suhestati just saksa aga ka laiemalt Euroopa keelesituatsiooni siinsete oludega, kusjuures keele, eriti kirjakeele konsolideerumises nähti kultuuri, rahvuse ja isegi riigi arengu üht peamist hooba.

On iseloomulik, et kõik 26 Ühise eesti kirjakeele taotlemine keelevaidlustes osalejad pidasid ühise eesti kirjakeeleni jõudmist paremaks kui senise kahe kirjakeele olemasolu.

Vaieldi vaid ühise kirjakeele saavutamise võimaluste ja vahendite üle. Tegelikult ongi võitlus ühise ja ühtse kirjakeele eest rahvuse kujunemise tüüpilisi ilminguid, ainult et keelesituatsioonide erinevuse tõttu kõik rahvused ühise kirjakeeleni ei jõua Duliõenko ; Kokla Viiendaks mainigem romantismilainest kantud keeleja rahvaluuleharrastusi, mis samuti lisasid populaarsust eesti keelega tegelemisele.

Mõned varasemad valgustajad olid küll tunnistanud üksikute keelte ja rahvaluule väärtust mineviku tundmaõppimisel, ent olnud rõhutud väikerahvaste iseseisva arenguvõime suhtes siiski skeptilised. Rahvaloomingut ja -keelt oli käsitatud üleolevalt, otsekui harimatuse ilminguid.

1. This newspaper was mailed on Friday, July 3, Kommentaarid ja arvamused lk.
2. А потом вновь обратилась к нашей тревоге, к тому, как мало мы знаем о Кэти.
3. Grief uhine vanaema

Uus, "tundeline" generatsioon väärtustas rahvakeele ja -luule kui ammendamatu poeetilisuse ja tundevärskuse allika. Johann Gottfried von Herderi ja ta järeltulijate mõjul imetleti iga üksiku rahva keele ning kultuuri omapära kui iseväärtust.

Üheskoos keele, mõtlemise ja inimkultuuri tiheda ajaloolise seose mõistmisega süvenes ka arusaam, et rahva kultuuritaset ei ole võimalik tõsta väljaspool tema keelt, mingi harituma rahva keele alusel. Just seetõttu rõhutasid siinsed edumeelsed keelekorraldajad vajadust lähtuda eesti keele tundmaõppimisel ja arendamisel keelest endast, samuti iga rahva õigust kõnelda ja haridust saada oma emakeeles Anvelt ; Laanekask Käesoleva aastatuhande esimesel poolel vanade hõimumurrete alusel tekkinud eesti keel kui tervik koosnes territoriaalmurrakuist, kusjuures teistest aredamalt eristusid põhja- ja lõunaeesti murderühm Rätsep Kaks eesti kirjakeelt olidki tekkinud tallinna ja tartu siirdekeele alusel Kask 7 ja mitme võõrkeele, eriti mõnede saksa keele vormide mõjuväljas Ariste Kahe kirjakeele segunemist mis tahes viisil ei peetud üldjuhul soovitavaks.

Näiteks tolleaegse kirjakeele tähtsaim kodifikatsioon, A. Süsteem jäi samaks ka uustrüki puhul Hupel Liivimaa aasta talurahvaseadus tõlgiti ühiskirjakeeie pooldajate vastuseisust hoolimata nii tallinna kui tartu keelde Anvelt Hukkamõistu pälvisid eestikeelsed korraldused ja patendid, mis trükikulude kokkuhoidmiseks olid tõlgitud mõlemast murdest Cure Slanderi poletik keelde Laanekask Näiteid kahe traditsiooni tugevuse kohta võiks tuua veelgi.

Küllap oli eesti keel ka sotsiaalselt kihistunud, näiteks eestlastest mõisateenijate ja antvärkide poolsaksa keel Aristejõukamate, liikuvamate poolt omandatud siirdekeel võimalik, et teise keelena murraku kõrvalüksikute tööalade kangrud, ehitustöölised, 28 Ühise eesti kirjakeele taotlemine kalurid, hülgekütid keeled jne. Eesti ühiskeelt selle tänapäevases tähenduses üldrahvalikult kasutatav kirjakeelelähedane keelekuju veel ilmselt ei eksisteerinud, kuigi nii mõnedki keelevaidlustes osalejad viitasid ja apelleerisid ühiskeelele.

Mida pidada ühiskeelde kuuluvaks, mida mitte, seda otsustati sageli subjektiivselt, sõltuvalt otsustaja murdetaustast.

Suhtlemiskollektiiv oli mitmekeelne. Teine põhikeel Eestis oli saksa keel eriti baltisaksakõrgseltskond rääkis ka prantsuse keelt, riigivalitsemise ja asjaajamise sfääris hakkas eluõigust saama vene keel, kõrgintelligentsi hulgas oli veel elav klassikaliste keelte oskus. Eesti keelt oskasid enamasti ka teiskeelsed, kui hästi-halvasti, on iseküsimus. Eesti keel tervikuna oli sotsiaalmurde seisundis: ühiskonnaredelil kõrgemale tõusnud eestlane püüdis harilikult üle minna saksa tavakeelele.

Siiski ei olnud eestlaste saksastumine nii ulatuslik, et oleks saanud tõsiselt võtta ettepanekuid eestlasi sakslasteks muuta Anvelt ; Ka ühise kirjakeelena olnuks mingi võõrkeel mõeldamatu Kokla Eesti keele kasutusväli oli veel piiratud, kuigi juba vähem Cure Slanderi poletik varasematel perioodidel: lisaks olmesfäärile käibis eesti keel ka suulises rahvaloomingus, kirikus, algkoolis, vaimulikus kirjasõnas', tarbetekstides maarahvasse puutuvad seadused, määrused, kuulutuseddidaktilises kirjasõnas, ilmaliku ilukirjanduse ja perioodika esmaüllitistes.

Teaduse ja riigivalitsemise alal eesti keelt peaaegu ei kasutatud, väga väike oli tema osa ka ülikoolis, kohtutes, teatrilaval. Eesti ala oli vaadeldaval ajal ühtse riikliku alluvusega, eestlased olid enamasti luteriusulised. Eesti keelekollektiivi suhteliselt kaua enam-vähem ühesugusena püsinud sotsiaal-majanduslik pale aga oli arenevates uutes majandussuhetes kiiresti muutumas. Talurahvas kihistus ja hakkas esinema senisest iseseisvama sotsiaalse jõu- 29 Heli Laanekask na, nagu tõendavad hernhuutlik organiseerumine, talurahvarahutused, vallakohtute ja talurahvakogukondade tegevus.

Eesti keelekollektiivi etnilist arengut silmas pidades saab eristada etnilisi ja etnosotsiaalseid ühendusi. Etniliste keelekollektiividena ühine enesenimetus ja eneseteadvus, keel, rahvalooming, materiaalne kultuur püsisid iidsed hõimud sh põhja- ja lõunaeesti ilmselt kauem kui etnosotsiaalsete kollektiividena. Etnosotsiaalseid kollektiive iseloomustab lisaks etnilisele kokkukuuluvusele ka territoriaalne, majanduslik ja sotsiaalpoliitiline ühtsus Bromlej Uue enesenimetuse eestlane ja lingvonüümi eesti keel üldistumine, mis jõudis lõpule XIX sajandi aastatel, kajastab intensiivistunud etnosotsiaalset integratsiooni.

Ehkki etnilised protsessid pole kunagi nii mobiilsed kui sotsiaalne areng, kaasnes infovahetuse intensiivistumisega ka iidsete etniliste hõimuerinevuste vähenemine. Niisiis iseloomustab eesti keelesituatsiooni vaadeldaval perioodil suur dünaamilisus: paljudeks allkeelteks killustunud keeletervik hakkas eelkõige keeleväliste tegurite mõjul integreeruma. Eesti keele kommunikatsiooniväli oli avardumas ja diferentseerumas. Eesti keelekollektiiv oli sotsiaalselt kihistumas, etnosotsiaalne areng aga viis teda senisest tihedama liitumise suunas.

AKADEEMIA 4. AASTAKÄIK 1992 NUMBER 6. Eesti Vene kaubavahetus... Jaak Valge. Friedrich von Schiller

Vaadelgem lähemalt ka kahe kirjakeele omavahelisi suhteid. Olemasolevad lahknevused lähtusid eelkõige iidsetest murdeerinevustest häälikustruktuuris, grammatikas ja sõnavaras vt Kask ; Kokla Võime kõhklemata väita, et ka tänapäeval ei mõista ühiskeelt kõnelev põhjaeestlane kuigi hästi näiteks Võru murde kõnelejat, ehkki meie ühiskeeles on praeguseks mõndagi lõunaeestilist.

On koguni nenditud, et teistsuguste keeleväliste tegurite korral võinuks Lõuna-Eestis kujuneda iseseisev keel Kask 7630 Ühise eesti kirjakeele taotlemine sedavõrd sügavad on lõunaeesti murderühma erijooned. Kuid tallinna ja tartu kirjakeel erinesid kindlasti vähem kui Põhja- ja Lõuna-Eesti perifeersed murrakud.

Kõigepealt olid ühesugused graafika ladina tähestik ja väheste eranditega ka ortograafia vana kirjaviis. Küllalt suur oli sõnavara ühisosa. Kirjakeelte grammatilises struktuuris oli küll silmatorkavaid erinevusi näiteks tartu keeles n-lõputa kindla kõneviisi oleviku ainsuse 1.

Küll on aga üsna põhjalikult jälgitud põhjaeestilise kirjakeele territoriaalseid erijooni vt Saareste ; Kaskmistõttu teame, et lõunaeesti sugemeid leidus tallinna keeles suhteliselt vähe.

Näiteks idamurde alalt pärit Otto Wilhelm Masingu keeles, kes veendunult pooldas tallinna keele ühiskirjakeeleks saamist, leidub lõunaeestilisi uudissõnu, kuid nende hulk on võrreldes teiste murdesõnadega väga väike Kingisepp Mõningaid lõunaeesti jooni leidus tallinna keeles kirjutava Kristjan Jaak Petersoni töödes, kelle isa teatavasti oli pärit Viljandimaalt Kask Üldiselt aga püüti XIX sajandi esikümnendite praktikas veel kaht kirjakeelt lahus hoida, segunemist peeti normivastaseks.

Näiteks kui Liivimaa a talurahvaseaduse tõlkimise käigus tallinna- ja tartukeelseid tõlkeid võrreldi ja ühtlustati, osutasid tartu keelde tõlkijad Gustav Adolf Oldekop ja Ludwig Wilhelm Moritz visa vastupanu tallinna keelde tõlkijale 0.