Pikaajalist ravi talutakse üldiselt hästi. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et luutiheduse vähenemine 2,5 standardhälvet alla noorte täiskasvanute keskmise tähendab naistel osteoporoosi standardhälve e standarddeviatsioon SD on statistika mõiste. Loe veel: www. On võimalik ka reumatoidartriidi-sarnane kõigi liigeste põletik. Soojendavaid salve ja kreeme võib kasutada lihaspingete ja -valude korral vaid juhul, kui puudub põletik nt artroos. Umbes igal viiendal haigel tekib silma eesmise osa reumaatiline põletik iriit , ühel-kahel sajast tekib südamepõletik.

Nõnda on kergem sügist ja talve üle elada. Enne sanatooriumi või spaa külastamist võiks oma raviarstiga ja taastusarstiga nõu pidada, milliseid protseduure võtta.

Inimest tuleb ikka vaadata tervikuna — kogu tema tervislikku seisundit arvestades. Kindlasti kuuluvad programmi teatud harjutused, selleks läheb tihti vaja füsioterapeudi või tegevusterapeudi abi, aga vajadusel määrab taastusarst ka taastusravi protseduure. Näiteks kellele on vaja ultraheli, magnetravi, laserit jne ning millistele liigestele neid protseduure teha. Elekterravi on oma kindlate toimetega ja sellele on ka vastunäidustusi, seepärast peab seda määrama spetsialist.

Tänapäeval ollakse seisukohal, et inimene ei pea valu taluma, ja ka võimlemisharjutusi on kergem teha, kui samal ajal võetakse valurohtu.

Galerii Enamlevinud luu- ja liigesehaigused Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese. Neid elundeid nimetatakse ka tugi- ja liikumiselunditeks. Tingimisi võib siia lisada ka elundeid toestava sidekoe. Toesehaigusi nimetatakse veel ka reumaatilisteks haigusteks.

Muidugi kui selleks on vajadus. Kuid üks ei asenda teist.

Mida teha, kui liigesed annavad endast märku? - Eesti Naine

Ägeda valu puhuks õpetavad taastusarstid teistsuguseid, spetsiaalseid võimlemistehnikaid, asendiravi, nõustavad ortooside suhtes jne. Tänapäeval ravitakse puusa ja põlveliigese artroosi lõppstaadiume väga edukalt liigeste endoproteesimisega. Dr Sooba soovitab operatsiooniks aegsasti valmistuda. Taastusravis nõustatakse patsienti abivahendite osas, mida läheb vaja operatsioonijärgselt, aga sageli läheb näiteks küünarkarku või karke vaja ka enne operatsiooni.

Taastusravis õpetatakse patsiendile selgeks ka harjutused, mida teha operatsiooniks valmistumisel ning milliseid harjutusi on vaja pärast operatsiooni.

Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst Eve Sooba on nõus, et suvi on Eesti inimesele parim aeg ka tervise mõttes. Sügisel hakkavad paraku eriti liigesehaigused ägenema. Kuid siin on kindlasti igal haigusel omad eripärad. Reumatoidartriit ja osteoartroos artroos — need kaks haigust ongi oma olemuselt vastandlikud: kui reumatoidartriit kahjustab põletikuga liigest, siis artroos on liigesekõhre kulumishaigus. Haiguse korral on haaratud ka liigeselähedased koed: limapaunad, kõõlustuped, lihased.

Harjutused muudavad lihased tugevamaks ning operatsioonijärgne taastumine on Mida teha kiirem. Dr Sooba usub, et eriti tähtis on operatsiooniks valmistumine enne puusaoperatsiooni ja kaasuvate haiguste, kas või kroonilise seljavalu korral. Siis läheb kindlasti vaja ka tegevusterapeuti. Elukestev aktiivsus on tähtis Dr Sooba soovitab spetsialistidelt saadud hea nõu ja harjutused võtta teadmiseks ning täitmiseks terveks eluks.

Põlveliigesed hoiab hästi töös rattasõit — 20 minutit päevas kas päris jalgrattaga õues või trenažööriga tubastes tingimustes.

Liigeste kulumise ohutegurid on vanus, liigne kehakaal ja sund­liigutuste või halva asendiga seotud pikaajaline töö. Sportides tuleb ette traumasid, mis võivad liigest või seda ümbritsevaid kudesid kahjustada ning soodustada samuti artroosi teket. Mõnikord ei kulu mõni liiges mitte vanadusest, vaid teistel põhjustel, näiteks kaasasündinud puusaliigeste arenguhäire düsplaasia ja teised liigest deformeerivad seisundid kiirendavad enneaegset kulumist. Pärast radikuliiti võib lülisammas jääda veidi viltu ja sealt edasi ka vaagen, nii et jalgadele langev koormus pole enam võrdne.

Seda võib põhjustada ka selgroo kõverdumine skolioos. Kui jalgadel on erinev surve ning sellest tulenevalt ka erinev seismisasend, võib see kulutada kõiki jalaliigeseid, ka labajala omi.

Edasi lugemiseks:.

Kõige mõjusam on luustikku koormav tegevus. Ära liialt kõhnu. Priskete luud on tugevamad. Ole väljas päikse käes, nii saad rohkem D-vitamiini. Söö metsaseeni ja kala. Söö piima ja juustu. Ära suitseta, kasuta kasinalt keedusoola. Joo kohvi asemel hästitõmmanud teed, saad luid tugevdavat fluoriidi. Östrogeenid naissuguhormoonid tõrjuvad hästi luuhõresust naistel pärast üleminekuaastaid. Kui oled aastane või vanem, võta iga päev vähemalt sügisest kevadeni teelusikatäkalamaksaõli või D-vitamiini muul kujul.

Vanuritele on võibolla kõige tähtsam: ära kuku! Kasuta puusakaitsmeid luumurdude vältimiseks. PODAGRA Podagra tekib, Mida teha raskestilahustuvat kusihapet uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks.

Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikureaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks.

Podagra on sagedam keskealistel meestel. Naistel seostub see enamasti kõrgvererõhutõve ravimitega või mõne muu haigusega. Eestis on umbes podagrapõdejat. Podagra võib tekkida mitmel põhjusel. Diureetikumipodagra on tänapäeval sage. See on kõrgvererõhktõve ravis kasutatavate diureetikumide ehk kuseajatite kõrvaltoime.

Ärataganemine meie keskel - 10. episood - Tervis ja haridus - 1. osa

Toidu-podagra on tingitud ülesöömisest ja alkoholi, eriti õlle joomisest. Ainevahetuslik podagra on üldise ainevahetushäire üks avaldus, teised on ülekaalulisus, suhkurtõbi, vererasvade suur sisaldus ja kõrgvererõhktõbi.

Teisene e sekundaarne podagra on tingitud mõnest muust haigusest, näiteks neerutõvest, polütsüteemiast või psoriaasist.

Kui liigesed kaes haiget podagra on tuttav ajaloost, kuna mõned riigimehed, kirikuvürstid ja teised kõrgesse ametisse tõusnud mehed hankisid endale podagra külluslike elukommetega.

Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad. Podagra võib tabada mis tahes liigest, kuid peamiselt neid, mis on rohkem koormatud. Podagrahoog võib olla väga äge, kuid enamasti on see üsna kergekujuline. On iseloomulik, et hoog algab järsku ja vaid ühest liigesest. Esimesed hood paranevad täiesti ära.

Ilma ravita võib podagra levida mitmesse liigesesse ja lõpuks põhjustada paljude liigeste raske kahjustuse ning invaliidsuse.

Ravimata podagra kahjustab ka neerusid. Diagnoosi kinnitamiseks võetakse liigesevedelikust nõelaga proov, milles mikroskoobiga nähakse uraadikristalle. RAVI Äkilise podagrahoo raviks on liigese puhkus, jääkott ja valuvaigisti. Kõige tõhusam podagrahoo ravi on liigesesse süstitud steroidhormoon.

Mida vanemaks saad, seda tülikamaks need muutuvad. Teadmised sellest, mida enda aitamiseks teha, on peamine väljapääs. Millised liigesehaigused on kõige tavalisemad? Liigesevalusid põhjustab kõige enam artroos, siis tulevad põletikulised liigesehaigused sagedasim reumatoidartriitka traumad või ülekoormusseisundid.

Kui oled haigestunud podagrasse, on Sul põhjust juba esimese podagrahoo järel hakata pidama podagradieeti. Selles on kõige olulisem vältida toiduaineid, millest tekib kusihape.

Umbes pooltele kõigist podagrahaigetest piisab dieedist, ilma et oleks vaja võtta ravimeid. Kui tarvitate diureetikume või diabeediravimeid, paraneb podagra vähehaaval ka ilma muu ravita, kui on võimalik neid ravimeid teistega asendada. Kui dieedist raviks ei piisa või Sa ei soovi dieeti pidada, määratakse Sulle pärast kolmandat podagrahoogu ravimid, mis vähendavad vere kusihappesisaldust. Allopurinool on väga tõhus.

Seda kasutatakse umbes aasta jooksul iga päev, seejärel võib proovida dieeti ilma ravimiteta. Paljudele on püsiraviks küllaldane üks tablett nädalas või lühiaegne ravikuur suurema söömingu puhul.

Probenetsiid viib kusihappe verest ja kehast kusega välja. See on hea ravim, kuid ravi alguses tuleb iga päev kasutada söögisoodat 1 teelusikatäis 4 korda päevas umbes paari nädala jooksul, et liigne uraat ei sadeneks neerukivideks. Raskusi võib tekkida, kui ravimid põhjustavad kõrvaltoimeid ja neid ei saa kasutada. Rohkesti puriine sisaldavad ja ainult vähehaaval söödavad toiduained: kala; liha; oad, herned, soja, spargel, seened.

Muud ohtlikud ained: kõik alkohoolsed joogid, eriti õlu; atsetüülsalitsüülhapet aspiriini sisaldavad palaviku- jt ravimid. Sellesse haigestub igal aastal umbes poolsada täiskasvanut Eestis.

Kõige sagedamini haigestuvad 60—aastased naised ja kõige harvem noored mehed. See ei ole pärilik haigus, kuid kalduvus haigestuda on kergelt pärilik.

Nõuanded teemal: Reumatoloogia

Teised reumatoidartriiti soodustavad tegurid on eelnenud sünnitus, nakkused ja võimalik, et ka liigeste vigastused. Reumatoidartriidi põhjust ei teata, kuid seda loetakse autoimmuunseks põletikuks, mille puhul keha immunoloogiline kaitse on vääralt suunatud keha enda kudede vastu.

Reumatoidartriit on liigesekesta sisekihi põletikuline kasvajataoline vohamine. Kui tekib liigesekesta põletik, hakkab liigesekest, mis tervena on õhuke, paksenema. Sellesse kasvab uusi veresooni ning koguneb mitmesuguseid põletikurakke.

Ergastatud põletikurakud eritavad enda ümber põletiku virgatsaineid mh interleukiinid, prostaglandiinid, TNFmis verega levivad kõikjale ning põhjustavad üldisi põletikunähte. Need on väsimus, palavik, isutus, üldine pahaolu. Põletiku korral kiireneb sete ja tõuseb CRP.

Põletikuline kude kasvab ja levib piki liigesekõhre ja luu pinda, uuristades-söövitades oma teel kõhre, luud ja liigesesidemeid.

Artroos on kulumishaigus

Tagajärjeks on liigeseosiste hävimine, erosioonide e uurete teke ja liigese talitlushäire. Põletik kahjustab ka kõõluseid ning aastate jooksul kujunevad reumatoidartriidile iseloomulikud deformatsioonid moonded. Liigesepõletiku nähtavaim tunnus on turse, mis on tingitud liigesesse öösel kogunevast tursevedelikust ja liigesekesta paksenemisest. Äge põletik põhjustab samuti naha paikse punetuse ja kuumenemise.

Turset täheldatakse alguses peamiselt sõrmedes ja randmetes. Kõige iseloomulikumal juhul ongi reumatoidartriit varvaste ja labakäte liigeste haigus, kuid see võib levida kõigisse jäsemeliigestesse, aga ka lõualiigestesse ja lülisamba kaelaossa. Alguses on üldine haiglane tunne, väsimus, hommikune liigesejäikus.

Üldseisund halveneb sedamööda, mida rohkem liigeseid on haigestunud ja mida kiirem on sete. Sagedamini on reumatoidartriit siiski pikaajaline, isegi aastakümneid kestev haigus. Kõhre ja luu uuristamine algab juba nädalate jooksul. Aastatega uurded laienevad ja ilmuvad üha uutesse liigestesse. Kauakestev põletik närtsitab kudesid: nahk õheneb, lihased kõhetuvad, luu hõreneb ja vere hemoglobiin langeb.

Kõige rohkem teevad tüli jäsemete suurte liigeste puusa, põlve, õla ja lülisamba kaelaosa kahjustused. Ka labakäte väikeste liigeste kahjustus segab tööd ja toimetulekut.

Ehkki liikumine ja liigutused on suuresti häiritud, peab suurem osa haigetest — ehkki küll mitte kõik — suurimaks mureks valu. Vaevalt et haigel tuleb mõne muu haiguse korral kannatada valu peaaegu kõigis liigestes peaaegu iga päev peaaegu poolsada aastat.

Kauakestnud reumatoidartriidi puhul võib olla häireid ka teistes elundites. Silmade, suu ja suguelundite limaskesta kuivamine on tingitud Sjögreni ehk kuivuse sündroomist.

Väikeveresoonte põletikust tingitud reumatoidsõlmed võivad kasvada küünarnukkide, sõrmede või istmiku ümbrusse. Valgesõrmsus ehk Raynaud´ tunnus on märk veresoontekahjustusest.

Kopsudes võivad tekkida kopsukelmepõletik, reumatoidsõlmed, healoomuline armkude või raske ja kiiresti arenev alveoolide kopsusompude sidekoestumine.

Amüloidoos on pikaajalise aktiivse põletiku tagajärg, põletikuvalgu amüloidi ladestumine neerudesse ning teistesse elunditesse ja kudedesse.

Reumatoidartriit on põletikuline haigus

Amüloidoosi sage tüsistus on neerupuudulikkus, mida reumatoidartriidi õige raviga on võimalik ära hoida. Olulised tunnused on liigesetursed eriti sõrmedes ja randmetes, kiirenenud sete, reumatoidfaktor ja CCP tsüklilise tsitrulleeritud peptiidi vastased antikehad veres. Reumatoidartriidi äratundmise hõlbustamiseks kasutatakse klassifikatsioonikriteeriume liigitustunnuseid.

Kui haigel esineb neli tunnust seitsmest, võib kui liigesed kaes haiget haigust pidada reumatoidartriidiks. Märgiks immuunvastuse häirest on reumatoidartriidihaigete veres sageli reumatoidfaktor, vahel ka kui liigesed kaes haiget autoantikehad, eriti anti-CCP.

Ehkki reumatoidfaktor on saanud nime just reumatoidartriidilt, mille põdejatel see avastati, ei esine seda kõigil haigetel. Mõnedel reumatoidartriidihaigetel on reumatoidfaktor veres kogu aeg, teistel vahetevahel ja kolmandatel mitte kunagi.

Reumatodfaktorit leitakse vahel ka teiste haiguste põdejatelt ja mõnikord ka täiesti tervetelt. Seega reumatoidartriiti on võimalik diagnoosida ka ilma reumatoidfaktori olemasoluta. RAVI Reumatoidartriiti ravitakse ravimite, lõikuste, füsioteraapia ja tegevusteraapiaga.

Kuna haigus kestab aastakümneid, on tähtis, et haiged saaksid võimalikult palju teadmisi haigusest, selle ravist ja ravimite kõrvaltoimetest. Oma haigust tundva patsiendina võid pöörduda ravile õigel ajal ja vajaduse korral soovitada arstile meetmeid, mis Sind on hästi aidanud. Reumatoidartriidi ravimite seas on kõige tähtsamal kohal haiguskulgu parandavad kuluravimid e nn baasravimid kuld; hüdroksüklorokiin; sulfasalasiin; tsütostaatikumid e rakutõkestid, treksaan, asatiopriin, tüklofosfamiid, kloorambutsiil, tsüklosporiin jt.

Neid nimetatakse ka haigust modifitseerivateks ravimiteks HMR. Kuna reumatoidartriit on olemuselt põletikurakkude vohamine liigestes, kasutatakse pikaajaliseks raviks teiste seas ka kasvajavastaseid ravimeid, tsütostaatikume suhteliselt väikses annuses.

Kuluravimite toime avaldub aeglaselt ja neid ravimeid tarvitatakse kaua, aastaid. Kuluravimite mõju on seda suurem, mida varasemas haigusjärgus neid rakendatakse. Tänapäeval kasutatakse kohe haiguse alguses mitut kuluravimit korraga kombineeritud immuunmodifitseeriv ravi. Ravimitel võib olla kõrvaltoimeid, seetõttu tuleb mõnekuiste vaheaegadega korrapäraselt teha kontrollanalüüse ja kohtuda arstiga. Pikaajalist ravi talutakse üldiselt hästi.

Haigus ise on mürgisem kui ravimid. Liigesepõletiku ravimite kasu on võimalikest kõrvaltoimetest kindlalt suurem. Kiiretoimelised valu ja põletiku ravimid on neerupealiste steroidhormoonid prednisoloon, metüülprednisoloon ning mittehormonaalsed valu- ja põletikuravimid diklofenak, ibuprofeen jt. Erinevalt kuluravimitest tarvitatakse neid ravimeid lühiajaliste kuuridena, sest valesti palju ja kaua kasutades on neil raskeid, isegi eluohtlikke kõrvaltoimeid maoverejooks jt.