Raudtee-ettevõtja avalikku reisijateveoteenust osutavaks raudtee-ettevõtjaks määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu. Raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestvuseks kuus kuud. Maapinnale ulatuv luuk kuulub vaatluskaevu osana kanalisatsioonirajatiste hulka.

Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Avaliku raudtee kasutamine 1 Avalik raudtee on raudtee-ettevõtja raudteeinfrastruktuur, mille kasutamine peab juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning tasu, aja ja muude kasutustingimuste osas olema diskrimineerimata tagatud kõigile raudtee-ettevõtjatele raudteeveoteenuse osutamiseks käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Sihtotstarbelist ühekordset läbilaskevõimeosa on õigus saada ka raudteeveeremi valdajal, kes ei ole raudteeveo-ettevõtja.

Raudteeveeremi valdaja, kes ei ole raudteeveo-ettevõtja, peab sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutamiseks sõlmima lepingu raudteeveo-ettevõtjaga, kes teostab sihtotstarbelise veo ühekordse läbilaskevõimeosa saanud raudteeveeremi valdaja nimel. Ühendus teiste raudteedega 1 Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja, kelle raudtee liitub teisele isikule kuuluva või teise isiku valduses oleva raudteega, peab lubama ühenduse oma raudteeinfrastruktuuriga ja tagama raudteeveeremi läbilaskmise mööda oma raudteed sellega liituvale raudteele.

Kui ühenduse tingimustes või tasus kokkulepet ei saavutata, on huvitatud poolel õigus pöörduda kohtusse mõistlike tingimuste ja mõistliku tasu kindlaksmääramiseks.

Avalik raudtee ja avalik reisijateveoteenus 1 Raudteeinfrastruktuuri määrab avalikuks kasutamiseks majandus- ja kommunikatsiooniminister raudtee-ettevõtja taotluse alusel. Avalike raudteede hulgast arvab raudteeinfrastruktuuri välja Vabariigi Valitsus raudtee-ettevõtja taotluse alusel.

Raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Raudtee-ettevõtja avalikku reisijateveoteenust osutavaks raudtee-ettevõtjaks määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

Nõuded mitteavalikul raudteel raudteeliikluse korraldamiseks Raudteeliikluse korraldamiseks raudteel, mis ei kuulu avalike raudteede hulka edaspidi mitteavalik raudteepeab raudtee valdajal olema kehtiv vastutuskindlustusleping ja tegutsemise ohutustunnistus ohutustunnistuse teine osa. Sademetevee kanalisatsiooni käsitletakse ühiskanalisatsioonina; 23 sisendustoru — Polaalsete olade tootlemine veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini; 24 vaatluskaev — maa- või teepinnale avanev eemaldatava luugiga kaev toru kanalisatsioonitorustikul.

Maapinnale ulatuv luuk kuulub vaatluskaevu osana kanalisatsioonirajatiste hulka. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos.

Sademetevee kanalisatsiooni käsitletakse ühiskanalisatsioonina; 28 ühisveevärgi või -kanalisatsiooni avarii — ühisveevärgi või -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine või nende reovee ning sademetevee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond; 29 ühisvoolne kanalisatsioon — ehitised ja seadmed reovee ning sademetevee ühiseks kanaliseerimiseks.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine 1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ning sademetevee ärajuhtimise teenuste osutamine toimub Tallinna Linnavolikogu edaspidi linnavolikogu otsusega määratud vee-ettevõtja poolt vastavalt eeskirjale ning Tallinna Linnavalitsuse edaspidi linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud halduslepingule.

Haridusasutuste taotlusvooru infopäev

Teenusleping sõlmitakse ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omaniku või valdajaga. Ühekordset või lühiajalist veekasutust või reovee ning sademetevee kanaliseerimist võib vee-ettevõtja lubada tähtajalise teenuslepingu alusel.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides 1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastava kohaliku omavalitsuse ja linnavalitsuse vahelise halduslepinguga.

Tallinna ühisveevärgi ja —kanalisatsiooni kasutamise eeskiri Vastu võetud Määruse reguleerimisala 1 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri edaspidi eeskiri reguleerib suhteid veevarustuse ja reovee ning sademete- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee edaspidi sademete- ja drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi ühiselt nimetatud sademetevesi ärajuhtimise teenuseid osutava ettevõtja edaspidi vee-ettevõtja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud veevarustuse ja reovee ning sademetevee ärajuhtimise teenuste kasutajate vahel Tallinna linna territooriumil. Mõisted Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1 abonenttasu — tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata kasutamisest; 2 arvestusperiood — veevarustuse või reovee ning sademetevee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta esitatakse kliendile arve.

Nõuetest mittekinnipidamisel võib vee-ettevõtja sulgeda vee andmise veevõtukohale vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1. Tuletõrjehüdrante kasutab Põhja-Eesti Päästekeskus edaspidi päästekeskus kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel.

Hüdrantide kasutamine õppustel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkti määramine 1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa.

Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kliendi vahelisel kokkuleppel; 3 Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka.

Kui olemasoleval torustikul peakraan puudub, või see asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, asub liitumispunkt 0,3 meetrit väljaspool kinnistu piiri. Kruntideks jaotamata hoonestuse puhul asub liitumispunkt ühe meetri kaugusel hoone välisseinast.

Kui vaatluskaev puudub, või see asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, asub liitumispunkt 0,3 meetrit väljaspool kinnistu piiri.

Raudteeseadus

Kruntideks jaotamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks viimane vaatluskaev, millest torustik siseneb hoonesse. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust.

Kontserni kuuluva raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõukogu ja juhatuse valimine 1 Kontserni kuuluva raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõukogu või juhatuse liige ei tohi olla kontserni kuuluva või valitsevat mõju omava raudteeveo-ettevõtja nõukogu või juhatuse liige.

Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel.

Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui klient ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus eeskirja § 10 lõike 1 kohaselt vee andmine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine sulgeda.

Ühisveevärgiga liitumispunktis minimaalne lubatud veerõhu piirväärtus ja ühiskanalisatsiooniga liitumispunktis maksimaalne lubatud paisutustaseme piirväärtus 1 Rõhutsoonide ulatust tagatav veerõhk määratakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. Liitumispunktide veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti linnavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringute alusel, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest.

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnakirjad

Ühisveevärgiga liitumispunktis minimaalne lubatud veerõhu piirväärtus on üks atmosfäär. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõsteseadmetega ja omal kulul. Kui pole tagatud reo- või sademetevee isevoolne või üleujutusriskita kanaliseerimine, tuleb reo- või sademetevee ülepumpamine või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja omal kulul.

Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile 1 Ühisveevärk on ette nähtud klientide varustamiseks veega, mille kvaliteet peab vastama sotsiaalministri määrusega kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele, samuti tulekustutusvee võtmiseks ja avalike veevõtukohtade veega varustamiseks.

Veesulgurite plommid 1 Kliendil on keelatud ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest koheselt vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.

Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll 1 Õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava reovee ning sademetevee üle on linnavolikogu otsusega volitatud isikul edaspidi volitatud isik ja vee-ettevõtjal vastavalt eeskirjale ja teenuslepingu tingimustele.

Vee-ettevõtjal või tema poolt volitatud isikul on õigus kontrolli teostada vastavalt teenuslepingu tingimustele. Vee-ettevõtjal on õigus sulgeda vee andmine lekke ilmnemisel sisendustorust koheselt, ilma eelteateta ning eeskirja § 7 lõike 4 punkti 3 nõuete eiramisel vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1.

Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu. Kliendil või tema poolt volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel lähtudes vastava tarbijagrupi reovee hinnast.