Sõjavangide esindajal on õigus osaleda kaupluse ja fondi majandamisel. Alati tuleb arvestada ilmastikutingimusi, millega sõjavangid harjunud on, ning üleviimine ei või mingil juhul ohustada nende tervist. Sõjavangidele individuaalseks või kollektiivseks kasutamiseks antud hooned peavad olema täielikult kaitstud niiskuse eest ning neid tuleb küllaldaselt kütta ja valgustada, eriti ajavahemikus päikeseloojangust pimendamiseni. Tema sõnul olid andmete kogujad üllatunud Eesti õdede professionaalsusest. Asjaomased riigid võivad kokku leppida ka muu märgistamissüsteemi kasutamises. Olen õnnelik, et olen saanud kaasa aidata sünnitusabi ja günekoloogia arengule nii Eestis kui teha rahvusvahelist koostööd.
Sanatooriumid, kus podagra ravitakse Ukrainas
Piirkondlike vastuvõttudega soovitakse alustada juba augustist Ida-Virumaa avasündmus Avaüritusel olid esindatud nii Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Narva Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi kui ka sotsiaalministeeriumi esindajad ning lisaks olid kohale kutsutud ka piirkonna võrgustikuliikmed.
Avamiskonverentsil peetud ettekanded keskendusid laste ja noorukite käitumise, aktiivsus— ja tähelepanuhäirete, psühhiaatriakliinikute lasteosakondade spetsiifika ja ravikorralduse teemadele.
Lõuna- Eesti ja Ida-Virumaa laste ja noorukite vaimse tervise keskuste projektijuht Esmaspäeval, 3. Uue aparaadiga saab teha nii röntgenipilte kui läbivalgustusi.
Röntgeniaparaadi kaasaegne ülesehitus vähendab nii meie väikestele patsientidele kui personalile osaks saavat kiirguskoormust, kuna selle generaator töötab n-ö impulssrežiimil ehk pulseerivalt. See tähendab, et laps ei ole pideva kiirguskiire all, vaid masin saadab välja lühikesi impulsse.
Lisaks võimaldab uus aparaat teha nii videot kui ka pilte, mis annab vajadusel võimaluse hilisemateks lisaanalüüsideks. Maarjamõisa polikliinikusse soetatud aparaat on samuti täisautomaatne ja täisdigitaalne, millega väheneb röntgeniuuringute tegemise aeg. Aparaadil on kopsuhaiguste diagnoosimiseks uus, Eestis esimene omataoline lisafunktsionaalsus — kahe energiaga võetud ülesvõte. See tähendab, et röntgeniaparaat suudab patsiendist ühe ülesvõtte tegemise järel genereerida digitaalselt kaks kujutist, millest ühel on lisaks kopsudele paremini näha luustik, kuid teisel on luustik eemaldatud ja seetõttu on pehmed koed paremini eristatavad.
Kirjeldatud omadused tagavad väiksema kiirguskoormuse ning annavad arstile haiguste diagnoosimiseks äärmiselt olulist informatsiooni. Maarjamõisa Polikliiniku röntgenikabinetis teenindatakse päevas enam kui patsienti.
Uus, kaasaegne ning kiire kuvamisprotokolliga seade lühendab polikliiniku kabineti ootejärjekorda. Dotsent Pilvi Ilves julges arvata, et kiirem protseduuriaeg võimaldab teenindada kuni kolmandiku võrra rohkem patsiente. Seoses uute aparaatide ostuga läbisid mõlemad röntgenikabinetid ka põhjaliku uuenduskuuri. Röntgeniaparaat lastekliinikus maksis eurot, Maarjamõisa polikliiniku aparaat eurot. Mõlemate aparaatide tootjafirma on Siemens.
Naistekliiniku ämmaemandad algatasid sünnitusjärgsed koduvisiidid Lisatud: 19 Veebruar Eelmise aasta novembris käivitus naistekliinikus pilootprojekt SJKV ehk sünnitusjärgne koduvisiitmis võimaldab peredel kasutada sünnitusjärgse koduvisiidi teenust.
Koduvisiite viivad läbi ämmaemandad. Projekti üks eestvedajatest Sirje Kõvermägi selgitab, et mõte käivitada projekt on ämmaemandate seas liikunud juba mitmeid aastaid. Töö tulemused olid üllatavad — kogutud andmete põhjal selgus, et perearstid ei tule alati koduvisiidile ning ilmnes ka naiste sünnitusjärgse emahoolduse nõustamise vajadus. Seda ümbritseb väga ilus segamets. Porechye on oma soodsa asukoha tõttu populaarne ka puhkajate seas. Selle lähedal asub Grodno linn, mis muudab tee siia lihtsaks ja kiireks.
Peamised töötlemisviisid põhinevad mineraalvannide ja sapropelli muda kasutamisel. Lisaks kasutatakse refleksoloogiat, elektroteraapiat, magnetoteraapiat, veealust massaaži, kuiva süsinikdioksiidi vanni.
Sanatooriumi käsutuses on voodikohta. Lisaks on toad ühe- ja kahekohalised.
Siin on võimalik registreeruda koos 5-aastaste ja vanemate lastega. Sanatooriumide loetelu, kus ravitakse liigeseid - reumatoidartriit: 3 kommentaari Head päeva!
Professor Helle Karro ja doktorid Made Laanpere, Kai Part ja Kadri Sikk pälvisid presidendilt teenetemärgi Lisatud: 04 Märts President Kersti Kaljulaid andis Eesti Vabariigi aastapäeva eel riigi teenetemärgid tänuks inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks.
Teil on imeline ajaveeb, soovime seda kaunistada oma ainulaadsete ja huvitavate artiklitega. See pole reklaam. Artiklite sisu on mõeldud informatiivsel eesmärgil sanatooriumide kohta, kuidas ja kust osta ja tellida See on teave turistide jaoks, mis võib viia nendeni õige otsuseni.
Iga artikli lõpus märgitakse kirjutaja nimi ja agentuuri veebisait. See on võimalik?
Paavst Francis, Obama, ÜRO ÜRO päevakord 2030 ja maailma valitsus
Lana, see on võimatu, ma ei postita teiste inimeste materjale, isegi mitte informatiivseid. Palun öelge mulle, kuidas teada saada, milline sanatoorium on parem valida kõigil on erinevad kasulikud veed ja mudad?
Video: Indias avati haigla julmalt koheldud elevantide ravimiseks
Või saate valida mõne neist, mis on artiklis esitatud? Meie arstid ei anna paranemisallikate suuna osas mingeid nõuandeid.
Lisa kommentaar Tühista vastus Minust ja saidist Head päeva! Minu nimi on Vladimir Koval, sellel saidil kogun retseptide kogumit liigeste ja liigesevalu raviks. Kogun vähehaaval, filtreerides välja tarbetu ja tühja teabe.
- Tugev alkohol ja õlu.
- I peatükk.
- Shelli liigeste poletik
- На разведку направили Ричарда, Макса и Патрика.
Artikkel 52 Ebatervislikul või ohtlikul tööl võib sõjavange rakendada ainult vabatahtlikult. Sõjavange ei või sundida tegema tööd, mida vangis hoidva riigi oma relvajõudude liikmele võib pidada alandavaks. Miinide ja sarnaste seadmete eemaldamist loetakse ohtlikuks tööks. Artikkel 53 Sõjavangide päevane tööaeg, sealhulgas tööle minekuks ja töölt tulekuks kuluv aeg, ei või olla liiga pikk ega mingil tingimusel pikem kui sama piirkonna tsiviiltöötajatel, kes on vangis hoidva riigi kodanikud ja teevad sama tööd.
Sõjavangidele tuleb tööpäeva keskel lubada vähemalt tunniajaline puhkeaeg. Kui vangis hoidva riigi töötajatele ettenähtud puhkeaeg on pikem, peab see puhkeaeg olema sama pikk. Samuti tuleb sõjavangidele võimaldada iganädalast puhkust pikkusega kakskümmend neli järjestikust tundi, eelistatavalt pühapäeval või sõjavangide päritolumaa puhkepäeval.
Lisaks antakse ühe aasta töötanud sõjavangile kaheksa järjestikuse päeva pikkune puhkus, mille jooksul tuleb talle maksta töötasu. Tööaeg ei või pikeneda muude töömeetodite, nagu tükitöö, kasutamise korral. Artikkel 54 Sõjavangide töötasu määratakse vastavalt käesoleva konventsiooni artiklile Tööõnnetusse või töö ajal või töö tõttu haigestumise korral peavad sõjavangid saama asjakohast ravi.
Lisaks peab vangis hoidev riik sellistele sõjavangidele väljastama arstitõendi, mille alusel nad võivad esitada nõude riigile, kellest nad sõltuvad, ning edastama tõendi dublikaadi artiklis ettenähtud sõjavangide keskagentuurile.
Artikkel 55 Sõjavangide sobivust tööks tuleb perioodiliselt vähemalt kord kuus hinnata arstliku läbivaatuse teel.
Läbivaatustel tuleb erilist tähelepanu pöörata sõjavangidelt nõutava töö laadile. Kui sõjavang peab ennast töövõimetuks, tuleb ta lubada laagri meditsiinivõimude vastuvõtule. Arstid või kirurgid võivad teha ettepaneku vabastada tööst sõjavangid, kes on nende arvates töövõimetud. Artikkel 56 Tööüksuste ülesehitus ja juhtimine peab sarnanema sõjavangide laagri omale. Tööüksus jääb sõjavangide laagri kontrolli alla ning selle administratiivseks osaks.
Oma valitsuse juhtimisel vastutavad sõjaväevõimud ja asjaomase laagri ülem käesolevas konventsioonis sätestatu järgimise eest tööüksustes. Laagriülem peab pidama tema laagrile alluvate tööüksuste täpset nimekirja ning edastama selle kaitsva riigi, Rahvusvahelise Punase Risti Komitee ja sõjavangide abistamisega tegelevate muude Peamine valu tsirroosi esindajatele, kes laagrit külastavad.
Artikkel 57 Sõjavange, kes töötavad eraisikute heaks, ka juhul kui viimased vastutavad nende valvamise ja kaitse eest, ei või kohelda halvemini kui on käesolevas konventsioonis sätestatud. Vangis hoidev riik, sõjaväevõimud ja selliste sõjavangide laagri ülem vastutavad täielikult nende sõjavangide ülalpidamise, hoolitsemise, kohtlemise ja neile töötasu maksmise eest.
Sellistel sõjavangidel on õigus olla ühenduses selle laagri sõjavangide esindajatega, kuhu nad kuuluvad. IV jagu.
Sõjavangide raha Artikkel 58 Sõjategevuse puhkemisel ja kuni asjakohase kokkuleppe sõlmimiseni kaitsva riigiga võib vangis hoidev riik kindlaks määrata maksimaalse rahasumma, mis võib olla sõjavangide valduses sularahas või muus sellises vormis.
Seda ületavad rahasummad, mis õiguspäraselt olid nende valduses ja mis neilt ära võeti või kinni peeti, tuleb kanda nende kontole, nagu ka muud nende talletatud summad, ning neid ei või nende nõusolekuta ümber vahetada ühtegi muusse vääringusse.
Kui sõjavangid võivad väljastpoolt laagrit osta teenuseid või tarbeesemeid sularaha eest, maksavad nende eest sõjavangid ise või laagriadministratsioon, kes märgib need võlakohustustena asjaomaste sõjavangide arvetele. Vangis hoidev riik kehtestab selleks eeskirjad. Artikkel 59 Sularaha, mis on sõjavangidelt vastavalt artiklile 18 ära võetud nende vangistamise ajal ja mis on vangis hoidva riigi vääringus, tuleb kanda sõjavangide isiklikele arvetele vastavalt käesoleva jao artikli 64 sätetele.
Isiklikule arvele kantakse vangis hoidva riigi vääringus olevad summad, mis on saadud sõjavangilt vangistamise ajal äravõetud muus vääringus olevate summade ümbervahetamise teel.
- Valutab liigendi soojusest
- Kiirusta ja purustab parema ola liigese
Artikkel 60 Vangis hoidev riik maksab iga kuu kõigile sõjavangidele palgaavanssi, mille suurus määratakse järgmiste summade ümberarvutamise teel vangis hoidva riigi vääringusse: I kategooria: auastmelt seersandist alamalseisvad sõjavangid — kaheksa Šveitsi franki; II kategooria: seersandid ja teised allohvitserid või nendega auastmelt võrdsed sõjavangid — kaksteist Šveitsi franki; III kategooria: auastmelt majorist alamalseisvad ohvitserid või nendega auastmelt võrdsed sõjavangid — viiskümmend Šveitsi franki; IV kategooria: majorid, kolonelleitnandid ja kolonelid või nendega auastmelt võrdsed sõjavangid — kuuskümmend Šveitsi franki; V kategooria: kindralid või nendega auastmelt võrdsed sõjavangid — seitsekümmend viis Šveitsi franki.
Asjaomased konfliktiosalised võivad erikokkuleppega muuta nimetatud kategooriate sõjavangide palgaavansi suurust. Kui esimeses lõikes nimetatud summad on liiga suured, võrreldes vangis hoidva riigi relvajõudude liikmete palkadega või kui see põhjustab vangis hoidvale riigile raskusi, siis kuni eelpool nimetatud summade muutmise erikokkuleppe sõlmimiseni riigiga, kellest sõjavangid sõltuvad, võib vangis hoidev riik toimida järgnevalt: a jätkata esimeses lõikes Hip liigesed valus summade märkimist sõjavangide hoiuarvetele; b piirata ajutiselt palgaavansist sõjavangidele isiklikuks kasutamiseks antavat summat mõistlikult, kuid see peab I kategooria sõjavangide puhul olema vähemalt sama suur kui summa, mida vangis hoidev riik maksab oma relvajõudude liikmetele.
Kõigi piirangute põhjused tuleb viivitamatult teatada kaitsvale riigile. Artikkel 61 Vangis hoidev riik peab sõjavangidele lisapalgana väljamaksmiseks vastu võtma summad, mida sõjavangidele saadab riik, kellest nad sõltuvad, tingimusel et sama kategooria sõjavangidele makstavad summad on võrdsed, et neid makstakse kõigile selle kategooria sõjavangidele, kes sellest riigist sõltuvad, ja et need kantakse esimesel võimalusel sõjavangide isiklikule arvele vastavalt artiklile Niisuguse lisapalga maksmine ei vabasta vangis hoidvat riiki ühestki käesolevast konventsioonist tulenevast kohustusest.
Artikkel 62 Vangis hoidev ametkond peab maksma sõjavangidele tööle vastavat õiglast tasu. Palgamäära kinnitab nimetatud ametkond, kuid see peab olema vähemalt veerand Šveitsi franki täistööpäeva eest. Kinnitatud päevapalgamäärast informeerib vangis hoidev riik kaitsva riigi vahendusel sõjavange ja riiki, kellest nad sõltuvad.
Vangis hoidev ametkond peab maksma töötasu ka sõjavangidele, kes on alaliselt määratud täitma ülesandeid või tegema oskustööd, mis on seotud laagri haldamise, ülesseadmise või korrashoiuga, samuti sõjavangidele, kes peavad täitma hingelisi või meditsiinilisi kohustusi oma kaaslaste kus nad kohtlevad artriiti valismaal. Sõjavangide esindaja ja tema nõuandjate, samuti tema abiliste töötasu makstakse laagrikaupluse kasumifondist. Selle töötasu suuruse määrab sõjavangide esindaja ja selle peab heaks kiitma laagriülem.
Kui sellist fondi ei ole, peab vangis hoidev ametkond maksma nendele sõjavangidele õiglast töötasu. Artikkel 63 Sõjavangid võivad vastu võtta neile isiklikult või kollektiivselt määratud rahasaadetisi. Iga sõjavangi käsutuses peab vastavalt järgmisele artiklile olema tema hoiuarve krediitsaldo ulatuses, mille määrab vangis hoidev riik, kes teostab ka nõutavad maksed.
Vangis hoidva riigi olulisi finantsmajanduslikke ja rahanduslikke piiranguid arvestades võivad sõjavangid teha makseid välismaal. Sellisel juhul on eelisõigus maksetel, mida tehakse sõjavangist sõltuvatele isikutele.
Igal juhul võivad sõjavangid, kui sellega on nõus riik, kellest nad sõltuvad, teha makseid nende omal maal järgmisel viisil: vangis hoidev riik saadab nimetatud riigile kaitsva riigi vahendusel teate kõigi sõjavange puudutavate üksikasjade, maksete saajate ning makstavate summade kohta, mis on väljendatud vangis hoidva riigi vääringus.
Sanatooriumide loetelu, kus ravitakse liigeseid - reumatoidartriit
Nimetatud teatele kirjutab alla sõjavang ning selle kinnitab laagriülem oma allkirjaga. Vangis hoidev riik debiteerib sõjavangide hoiuarveid kohase summa võrra ning debiteeritud summad kantakse üle sellele riigile, kellest sõjavangid sõltuvad.
Eelnevate sätete kohaldamiseks võib vangis hoidev riik kasutada käesoleva konventsiooni lisas V toodud näidiskorda. Artikkel 64 Vangis hoidev riik peab pidama iga sõjavangi kohta arvet, milles peavad olema märgitud vähemalt järgmised andmed: 1 Sõjavangile saadetud summad või palgaavansina, töötasuna või muul alusel saadud summad; sõjavangilt ära võetud summad vangis hoidva riigi vääringus, mis on ja summad, mis on temalt ära võetud ja mis on tema palvel ümber vahetatud nimetatud riigi vääringusse.
Artikkel 65 Sõjavangi arvele tehtud kandel peab olema sõjavangi või tema nimel tegutseva sõjavangide esindaja allkiri või initsiaalid. Sõjavangidele tuleb igal ajal võimaldada oma arvega tutvuda ja saada sellest koopiaid.
Samuti võivad arveid kontrollida kaitsvate riikide esindajad, kui nad laagrit külastavad. Kui sõjavangid viiakse ühest laagrist teise, viiakse koos nendega üle ka nende isiklikud arved.
Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsioon
Ühest vangis hoidvast riigist teise üleviimise korral viiakse koos nendega üle neile kuuluvad summad, mis ei ole vangis hoidva riigi vääringus. Neile antakse tõendid muude summade kohta, mis jäävad nende arve kreeditisse.
Asjaomaseomased konfliktiosalised võivad kokku leppida, et sõjavangide arvetest teavitatakse üksteist kaitsva riigi kaudu ja kindlaksmääratud ajavahemike järel. Artikkel 66 Vangistuse lõppemisel sõjavangi vabastamise või repatrieerimise tõttu peab vangis hoidev riik andma talle selle riigi volitatud ohvitseri allkirjaga aruande, milles on näidatud talle sellel hetkel kuuluv krediitsaldo. Nimekirjad, milles näidatakse sõjavangide krediitsaldod, saadab vangis hoidev riik kaitsva riigi kaudu valitsusele, kellest sõjavang sõltub.
Nimekirjades on kõik üksikasjad sõjavangide kohta, kelle vangistus on lõppenud repatrieerimise, vabastamise, põgenemise, surma või muu asjaolu tõttu. Selliste nimekirjade iga lehekülje peab kinnitama vangis hoidva riigi volitatud esindaja. Käesoleva artikli eelnevaid sätteid võivad konfliktiosalised vastastikuse kokkuleppega muuta.
Vangis hoidvalt riigilt saada oleva krediitsaldo klaarimise eest vangistuse lõppemisel vastutab riik, kellest sõjavang sõltub. Artikkel 67 Palgaavansid, mis on sõjavangidele makstud vastavalt artiklile 60, loetakse makstuks riigi nimel, kellest nad sõltuvad.
Sellised palgaavansid, samuti kõik maksed, mida nimetatud riik on teinud vastavalt artikli 63 kolmandale lõigule ja artiklile 68, klaaritakse sõjategevuse lõppemisel asjaomasete riikide vahel.
Artikkel 68 Sõjavangi nõue hüvitada töövigastus või muu töövõimetuse tekkimine edastatakse kaitsva riigi kaudu riigile, kellest kus nad kohtlevad artriiti valismaal sõltub. Vastavalt artiklile 54 peab vangis hoidev riik iga juhtumi korral andma asjaomasele sõjavangile teatise, kus on näidatud vigastuse või töövõimetuse laad, selle tekkimise asjaolud ja meditsiinilise või haiglaravi üksikasjad. Sellele teatisele peab alla kirjutama vangis hoidva riigi vastutav ohvitser ning meditsiinilisi üksikasju peab tõendama meditsiiniohvitser.
Samuti tuleb riigile, millest sõjavang sõltub, edastada sõjavangi nõue hüvitada isiklike asjade, raha või väärisasjade artikli 18 kohane äravõtmine ja nende tagastamata jätmine repatrieerimisel vangis hoidva riigi poolt, samuti asjade kaotsiminek, mis on oletatavasti tingitud vangis hoidva riigi või tema teenistujate süüst.
Vangis hoidev riik peab oma kulul asendama sellised isiklikud esemed, mida sõjavangid vangistuse ajal vajavad. Vangis hoidev riik annab igale sõjavangile vastutava ohvitseri allkirjaga teatise, kus näidatakse kogu informatsioon põhjuste kohta, miks selliseid esemeid, raha või väärisesemeid ei ole sõjavangile tagastatud.
Selle teatise koopia edastatakse riigile, kellest sõjavang sõltub, artiklis nimetatud sõjavangide keskagentuuri kaudu. V jagu. Sõjavangide suhted välismaailmaga Artikkel 69 Kohe pärast sõjavangide võtmist peab vangis hoidev riik informeerima sõjavange ja kaitsva riigi kaudu riike, kellest nad sõltuvad, käesoleva jao sätete täitmiseks võetavatest meetmetest. Samuti informeerib vangis hoidev riik asjaosalisi nende meetmete hilisemast muutmisest.
Artikkel 70 Kohe vangistamisel või hiljemalt ühe nädala möödumisel laagrisse saabumisest, ka juhul, kui see on transiitlaager, samuti haiguse korral või haiglasse või teise laagrisse üleviimise korral, tuleb sõjavangil võimaldada kirjutada otse oma perekonnale ning artiklis nimetatud sõjavangide keskagentuurile kaart, mis võimaluse korral vastab käesolevale konventsioonile lisatud näidisele, ning teavitada sellega sugulasi enda vangistamisest, aadressist ja tervislikust seisundist.
Nimetatud kaardid tuleb edastada nii kiiresti kui võimalik ja neid ei tohi ühelgi viisil viivitada.
- Jalutamine ja värske õhk.
- Sanatooriumid, kus podagra ravitakse Ukrainas - Artriit April
- Epilepsiat põdevatel patsientidel on enneaegse surmarisk 2—3 korda kõrgem võrreldes tavapopulatsiooniga.
- Sõjavangide kohtlemise augusti Genfi (III) konventsioon – Riigi Teataja
- Kliinikutes-teenistustes
- Sanatooriumide loetelu, kus ravitakse liigeseid - reumatoidartriit - Artriit
- Tuhja liigese poletik
- Põhja-Indias Uttar Pradeshi osariigigi avati kogu maa esimene elevandihaigla, et pakkuda vangistuses elavatele ja julma kohtlemise osaks saanud loomadele arstiabi ning lohutust.
Artikkel 71 Sõjavangidel lubatakse saata ning saada kirju ja kaarte. Vangis hoidev riik võib piirata sõjavangi saadetavate kirjade ja kaartide arvu kahe kirja ja nelja kaardini kuus, arvestamata artiklis 70 ettenähtud kaarte vangistamise kohta. Võimaluste piires peaksid need järgima käesolevale konventsioonile lisatud näidiseid.
Suuremaid piiranguid võib seada üksnes siis, kui kaitsev riik nõustub, et see on asjaomasete sõjavangide huvides tõlkimisraskuste tõttu, sest vangis hoidev riik ei suuda leida tsenseerimiseks piisavalt kvalifitseeritud tõlke. Kui on vaja piirata sõjavangidele saadetavate kirjade hulka, võib seda vangis hoidva riigi võimaliku palve korral teha üksnes riik, kellest sõjavangid sõltuvad. Sellised kirjad ja kaardid tuleb edastada, kasutades kõige kiiremaid vahendeid, mis on vangis hoidva riigi käsutuses; nende saatmisega ei või viivitada ega neid kinni pidada distsiplinaarsetel põhjustel.
Sõjavangidel lubatakse saata telegramme, kui nad pole pikka aega teateid saanud või kui neil ei ole võimalik saada oma lähedastelt teateid või saata neile teateid tavalise posti teel; samuti sõjavangidel, kes on kodust väga kaugel.
Tasu selle eest võetakse sõjavangide arvetelt või nende käsutuses olevast rahast. Samuti võivad nad telegramme saata edasilükkamatutel juhtudel. Üldiselt peab sõjavangide kirjavahetus olema nende emakeeles. Konfliktiosalised võivad lubada kirjavahetust ka muus keeles.
Sõjavangide postisaadetisi sisaldavad postikotid tuleb kindlalt sulgeda ja märgistada nii, et selgesti oleks näidatud nende sisu.