Peale ägeda seisundi kupeerimist tuleks jätkata ravi suukaudse antikoliinergilise ravimiga, et vältida düstoonia kordumist. Antikoliinergilised ravimid halvendavad hilisdüskineesi kulgu ja see seisund tekib sageli antipsühhootikumi järsul ärajätmisel.
On pakutud, et preparatsioon tuleks lõpetada tsemendi-dentiini kinnitusjoone kohal.
Tsemendi-dentiini kinnitusjoont on kliiniliselt ja radiograafiliselt raske määratleda. Tsementi võib olla juurepinnal rohkem või võib see üldse puududa. Tsemendi apositsiooni mõjutavad patsiendi iga, traumad, ortodontiline hammaste liigutamine, periradikulaarne patoloogia ja periodontaalhaigused.
Lisaks varieerub tsemendi-dentiini kinnitusjoon apikaalava lõikes erinevates kanaliseinte punktides juuretipuava on harva ümar, enamasti on ta ovaalne või lindikujuline ning joon pole tihti kitsaim koht juurekanali tipuosas. Levinuim viis on lõpetada preparatsioon apikaalse kitsuse juures.
Koht on väikseima diameetriga punkt juurekanalis, mida läbivad hamba ainevahetuseks vajalikud veresooned. Sobiva ravi korral taanduvad sümptomid järk-järgult mõne kuuga.
Kriitiline periood, kus on raskendatud inimese toimetulek, langenud on elukvaliteet ning püsib oht episoodi kordumiseks, kestab aasta või kauemgi. Ravisekkumised sõltuvad inimese seisundist kui palju on psühhoosi sümptome ja kuivõrd need eluga toimetulekut häirivad.
Ravi kvaliteedi tõstmiseks on otstarbekas kasutada kõrvaltoimete hindamise skaalasid: a SAS ravimitest indutseeritud parkinsonismi hindamise skaala; b BAS akatiisia hindamise skaala; c AIMS hilisdüskineesi hindamise skaala Vaata lisa "Skaalad kõrvaltoimete registreerimiseks" Nii varase tekkega, kui hilise EPKT on AP ravi kõige sagedasemad ja problemaatilisemad kõrvaltoimed.
EPKT teatud patsientidel võivad esineda nii varase kui hilise tekkega. Enne EPKT ravi antikoliinergiliste ravimitega tuleks kaaluda alternatiivseid strateegiaid nagu AP annuse vähendamine või üleminek TPAP-le erandiks on äge düstoonia, mis vajab kohest leevendamist. Kolinoblokeerivate ravimite rutiinne profülaktiline kasutamine EPKT vältimiseks ei ole näidustatud, kuna nende pidev tarvitamine võib kahjustada patsiendi kognitiivseid funktsioone ning põhjustada teisi antikoliinergilisi kõrvaltoimeid uriini peetus, hüpertermia jne.
Kolinoblokeerivate vahendite profülaktilist kasutamist võib kaaluda vaid patsientide puhul, kellel on teadaolevalt kõrge risk varase tekkega EPKT nt äge düstoonia ilmnemiseks. Varase tekkega EPKT on AP ravi kõige sagedamad kõrvaltoimed, nad häirivad oluliselt kehalist funktsiooni, tekitavad subjektiivset distressi, halvendavad patsiendi psühhosotsiaalset ning ametialast kohanemist, raskendavad psühhiaatriliste sümptomite kliinilist jälgimist ning viivad patsiendi kooperatiivsuse vähenemisele toetusravi suhtes.
Parkinsonistlik sündroom Ravimitest põhjustatud parkinsonism meenutab suures osas idiopaatilist Parkinsoni tõbe, mis avaldub rigiidsuses, treemoris ning ebanormaalses kehaasendis.
AP on selle seisundi kõige sagedasemaks põhjuseks. Parkinsonism on sagedasem vanemaealistel ning on sõltuv AP annusest. Tüüpiliselt tekib parkinsonism esimese 3 kuu jooksul peale ravi alustamist enamasti ravi esimestel nädalatelkuid võib avalduda ka peale antikoliinergilise ravi katkestamist või AP annuse tõstmist.
Samal teemal
Kuigi selle seisundi loomulik kulg on halvasti dokumenteeritud, on paljudel juhtudel täheldatud selle spontaanset paranemist 3 kuu jooksul, mida seostatakse tolerantsuse tekkega ravimite dopaminoblokeeriva toime suhtes nigrostraalsüsteemis. Antikoliinergiliste ravimite profülaktiline kasutamine Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ametlik seisukoht on, et antikoliinergiliste ravimite profülaktiline kasutamine ei ole soovitav ning neid ravimeid peaks kasutama vaid juhul, kui parkinsonism on juba tekkinud.
Isegi siis soovitatakse esmajärjekorras kasutada alternatiivseid strateegiaid nagu AP annuse alandamine või üleviimine teisele AP-le, mille parkinsonismi tekitamise potentsiaal on väiksem. Ravi antikoliinergikumidega Antikoliinergikumid on ravimitest põhjustatud parkinsonismi ravimisel esimese valiku preparaatideks.
On vaid piiratud tõestusmaterjali teiste ravimite, nagu amantadiin, efektiivsuse kohta. Kui sümptomid on taandunud, peaks antiparkinsonistliku ravimi tarvitamist püüdma nädala möödudes lõpetada. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovituste kohaselt peaks antikoliinergiliste ravimite kasutamise järk-järgult katkestama 3 kuu pärast, selleks ajaks võib parkinsonism olla spontaanselt paranenud.
Peale AP depoovormi manustamist peaks võimalusel piirama antikoliinergilise ravimi kasutamist päevaga peale süsti.
Patsiendi parkinsonistlike sümptomite dünaamikat on hea jälgida, kasutades SAS skaalat. Bradükineesia Bradükineesiale on iseloomulik miimikavaesus või puudumine, žestide vähesus, maskitaoline nägu ning aeglane monotoonne kõne. Neid sümptomeid võidakse eksikombel pidada pidurdatud depressiooni tunnusteks.
Samuti kattuvad nad osaliselt skisofreenia negatiivsete sümptomitega nagu emotsionaalne tuimenemine, kõne vaesumine ning jõuetus.