Sagedamini haigestuvad tütarlapsed, suhteliselt tihti algab protsess 1—3 aasta vanuses või puberteediperioodis. Mõnikord paiknevad suu peamised närvid tarkusehammastele väga lähedal, mistõttu operatsiooni käigus neid ärritatakse.

Tekkepõhjused on erinevad, samuti võivad välised haigustunnused ja lapse kaebused olla erineval määral väljendunud — haiguse raskus on varieeruv. Liigesepõletikku võivad põdeda igas vanuses lapsed väga harva siiski esimesel elupoolaastal.

Liigesepõletikku tuleks kahtlustada, kui laps kaebab ilma teadaoleva traumata valu või ebamugavustunnet liiges t e piirkonnas, hakkab jäset säästma eriti hommikul või pärast lõunast und ehk pikemat rahuperioodi või kui on näha liigese paistetust.

Kõigi selliste ilmingute esinemisel on vaja last näidata arstile. Kiiresti tuleks arsti poole pöörduda siis, kui tugiaparaadi kaebustega koos ilmneb palavik ning halvenevad lapse üldine enesetunne ja söögiisu.

Kõige sagedasem liigesepõletike grupp on mingi infektsiooni ajal või järel tekkiv protsess, kõige tihemini haigestuvad alajäseme liigesed. Tekitajateks võivad olla nii viirushaigused kui ka bakterid — eriti sageli kahjustab liigeseid laialt levinud ja hingamisteede põletikke tekitav streptokokk. Sellised liigesepõletikud on tavaliselt healoomulise kuluga, paranedes jääknähtudeta mõne päeva kuni mõne nädala jooksul.

On võimalik, et mingi haigustekitaja bakter sagedamini stafülokokk satub vere Eemaldage turse liigestega liigesesse või luusse, tekitades seal Eemaldage turse liigestega mädapõletikulise ehk septilise protsessi.

Iseloomulikud on suhteliselt järsku tekkiv tugev valu ja turse, millega kaasneb kehatemperatuuri tõus koos lapse üldseisundi häirumisega. Sellist haigust ravitakse haiglas antibiootikumidega.

Mitte väga harva esineb meil ka borreeliate peamiselt puukide kaudu levivate haigus-tekitajate põhjustatud liigesepõletikku. Kõige sagedamini on selle haiguse puhul haaratud üks põlveliiges.

Suud ei tohiks liiga tugevalt loputada, samas võib kerget loputamist nõrgalt soolase veega kirurg paranemise kiirendamiseks isegi soovitada. Vältima peaks tahke ja kleepuva toidu söömist, mis võib lõualuud kahjustada, eriti juhul, kui osa luust operatsiooni käigus eemaldati.

Raviks on antibiootikumid mitmenädalase kuurina. Tõsiseks probleemiks on lapseea krooniline liigesepõletik — kindla tekkepõhjuseta, tihti hiilivalt algav pikaajaline ning küllaltki ettearvamatu kulu ja ravile alluvusega reumaatiline haigus. Selle väljakujunemises etendavad oma osa väliskeskkonna tingimused, pärilik eelsoodumus, läbi põetud infektsioonid ja paljud muud tegurid.

Tekkepõhjused on erinevad, samuti võivad välised haigustunnused ja lapse kaebused olla erineval määral väljendunud — haiguse raskus on varieeruv. Liigesepõletikku võivad põdeda igas vanuses lapsed väga harva siiski esimesel elupoolaastal. Liigesepõletikku tuleks kahtlustada, kui laps kaebab ilma teadaoleva traumata valu või ebamugavustunnet liiges t e piirkonnas, hakkab jäset säästma eriti hommikul või pärast lõunast und ehk pikemat rahuperioodi või kui on näha liigese paistetust.

Sagedamini haigestuvad tütarlapsed, suhteliselt tihti algab protsess 1—3 aasta vanuses või puberteediperioodis. Selle haiguse korral on väga oluline alustada ravi võimalikult varases staadiumis.

Tähtsal kohal erinevate liigesepõletike ravis on haigelt kohalt koormuse äravõtt ning mittesteroidsed põletikuvastased ravimid enimkasutatavad on diklofenak ja ibuprofeen vastavalt lapse kehakaalule.

Kroonilise artriidi korral kombineeritakse konkreetse lapse haigusest sõltuvalt mitmesuguse toimemehhanismiga ravimeid, taastusravi protseduure ning vajadusel kirurgilist vahelesegamist ehk põletikulise sünoviaalmembraani eemaldamist.