Ainult ravi määranud arst saab otsustada kas suurendada või vähendada ravimiannuseid või nendest üldse loobuda. Tursega kaasneb sageli ka suuavamistakistus, mis kaob turse alanedes. Rasedus ed : raseduse korral surub loode kõhuõõnes olevatele veenidele ning põhjustab veenirõhu tõusu alajäsemetes. Samas antakse tagasi organismis moodustunud süsihappegaas, mis eemaldub organismist väljahinga-misel.

Hoiduge haava puudutamisest sõrmede, keele või mõne esemega ning ka haava imemisest. Haava ei tohi ise puhastada ega ravitseda lokaalselt erinevate tilkade, pulbrite või tablettidega, mis traumeerivad haava, võivad tekitada põletikku ja seeläbi pikendada paranemisaega.

Pärast kirurgilist protseduuri võib alates kolmandast päevast kiirendada haava paranemist soojendamisega veepudel, soojakottkorraga minutit, korda päevas. Suuhügieen Vältige tugevat suu loputamist hamba eemaldamise või operatsiooni esimesel päeval. Edaspidi võib suud loputada kergelt soolase veega noaotsatäis soola poole klaasi leige vee kohta.

Valu Hamba eemaldamise või mõne muu kirurgilise protseduuri järgselt võib haava piirkond tuimestuse kadudes olla hell või valulik. Valu leevendamiseks võib kasutada apteegis retseptivabalt väljastatavaid valuvaigisteid või arsti poolt määratud valuvaigisteid. Vältida tuleks Aspiriini manustamist esimesel päeval, sest see võib põhjustada haava liigset veritsemist.

Teisi suu loputamiseks mõeldud lahuseid võib kasutada vaid arsti soovitusel. Protseduurijärgselt tuleb esimesel õhtul hambaid pesta ilma hambapastata ning harjamisel hoiduda haavakatva verehüübe vigastamisest. Hiljem võib hambaid harjata tavalisel viisil. Hea suuhügieen on siiski vältimatu põletikuohu vähendamiseks.

Kroonilise põskkoopapõletiku puhul annab täpsema tulemuse kompuutertomograafia. Ninakõrvalkoobaste põletiku diagnoosimine peavalud ja survetunne peas.

Raskematel juhtudel on tugev valu otsa ees, põskede piirkonnas, silmade taga ja harvem kuklas. Valud tugevnevad kui pead ette kallutada.

Sinusiidi ravi Raviks kasutatakse limaskesta turset alandavaid ning sekreeti vedeldavaid vahendeid, et ninakõrvalkoopaid õhutada ja vabana hoida. Ei likvideeri astmahoogu. Kasutatatakse pikema aja vältel, et ennetada astmahoogusid, vähendada hoogude sagedust ja tugevust.

Peamiselt kuuluvad siia hormoonpreparaadid, mida kasutatakse tablettidena üldtoime, kõrvlnähtude võimalus või pulbrit ja aerosoolidena kohalik toime bronhidele. Põltikuvastaseid ravimeid tuleb kasutada regulaarselt ka hoogudevahelisel perioodil, vastasel korral nende toime kaob. Seetõttu tuleb ka neid ravimeid alati kaasas kanda.

Tuntumad: prednisoloon, bekotiid, beklomet, pulmikort, nedokromiil, intaal.

Keskkõrvapõletik Ninakõrvalkoobaste põletik ehk sinusiit Sinusiit on bakterite poolt põhjustatud ninakõrvalkoobaste põletik. Ninaõõs on ühenduses ninakõrvalkoobastega e.

Üldpõhimõtteid ja nõudeid astma ravis - Ravimeid tuleb tarvitada regulaarselt. Arsti ettekirjutuse kohane pidev ravi aitab ära hoida astma ägenemist ja vajadust haiglaravi järele. Ravi ei tohi katkestada ka hea enesetunde ja vaba hingamise korral.

Ainult ravi määranud arst saab otsustada kas suurendada või vähendada ravimiannuseid või nendest üldse loobuda.

Ninakõrvalkoobaste põletik ehk sinusiit

Hea kontakt raviarstiga hoiab ära arusaamatused ravimi tarvitamisel, sest arsti kohus on informeerida haiget ravimi toimemehhanismidest ja kõrvalnähtudest ning selgitada tarvitamisõpetust. Haige peab teadma millist ravimit kasutada astmahoo, millist hooogudevahelisel perioodil. Peale raviplaani koostamist tuleb haigel ja arstil kokku leppida järgnevates visiitides ja kontaktivõimalustes. Kõige lihtsam on registreerida nn. Kõige objektiivsem on aga mõõta väljahingamise tippvooluväärtusi nn.

PEF-meetri abil vt. Viimane on kui baromeeter, mille näidud kajastavad astmahaige seisundit paranemise või halvenemise suunas. Kui tarvidus astmapiibu järele kasvab tavalisega võrreldes kahe või kolmekordseks või PEF-meetri näidud oluliselt vähenevad, siis võib kindel olla, et kontroll oma haiguse üle on kadumas ja raviskeemi tuleb kohe korrigeerida. See on vajalik juhtudel, kui haige enam ei suuda ise ennast aidata ega arstiabi kutsuda, sest raske astmahoog võib mõnikord tekkida ka hoolimata kõigist ettevaatusabinõudest, regulaarsest ja nõuetekohasest ravimite tarvitamisest.

• SA Tallinna Hambapolikliinik » Avaleht » Patsiendile » Pärast kirurgilist protseduuri
• Mis on astma?
• Valu liigestes Mida teha, kuidas ravida
• Ja spin valutab
• Все было бы просто, если бы не Никки", - сказала себе Элли.
• Paistetus ja valu jalgades - need on veenivereringe häire sümptomid - Südameapteek
• Они будут единственной твоей связью с внешним миром и дадут тебе знать, когда настанет время приступать к исполнению второго этапа плана побега.
• Ninakõrvalkoobaste põletik ehk sinusiit - Fertilitas

Omaksed peavad teadma, millist ravimit kasutada järsku tekkiva astmahoo korral ja kuidas leida kontakti raviarstiga. Kasutades ainult astmahoogude puhul tarvitatavaid ravimeid jääb haiguse põhjus - bronhide põletik - kõrvaldamata. Lõpetage suitsetamine ja vähendage alkoholi tarbimist.

Toituge tervislikult. Püüdke langetada liigset kehakaalu. Vältige traumade teket. Kasutage kompressioonravi vt täpsemalt lk 15 : krooniline veenipuudulikkus nõuab kompressioonravi— spetsiaalsete kompressioonsukkade või -sidemete igapäevast ja pidevat kandmist.

Sellised meditsiinilised ravisukad ja elastsed sidemed muudavad välispidise survega veenide tühjenemise efektiivsemaks. Sukad tuleb jalga panna või sidemed paika asetada hommikuti, et ennetada turse teket päeva jooksul.

Ravisukad või -sidemed tuleb ära võtta õhtul enne magama minemist. Kompressioonravi ei ole vajalik lamaval haigel.

Peab rõhutama, et vaid pideva kompressioonraviga on võimalik haavandi teket vältida. Veenilaiendite muud ravivõimalused.

Pärast kirurgilist protseduuri

Arutage oma perearstiga veenihaiguse kirurgilise ravi võimalusi, mis tänapäeval ei tähenda ainult operatsioonile minekut. Vajadusel annab saatekirja eriarstile perearst. Haavandi teke Venoosne haavand tekib eelnenud pikaaegse nahamuutuse foonil tavaliselt mikrotrauma nt sääsehammustus, kriimustus tagajärjel sääre alaosas.

Kudedes oleva turse ja ainevahetushäire tõttu hakkab haavand aeglaselt suurenema, mis võib olla esialgu kaetud pruunika või mustja koorikuga. See on hävinud kude ehk nekroos.

Haavandist väljub kudedesse kogunenud tursevedelik, mis on heaks söötmeks tervel nahal ja keskkonnas olevatele mikroobidele. Haavandil tekib krooniline põletik, mis omakorda suurendab turset ning tekitab kudedes ainevahetushäireid.

Kroonilise venoosse haavandi ravi ja hooldus (PJ-I/22.1-2017)

Muud kroonilised alajäsemehaavandid Kuigi krooniline veenipuudulikkus on sagedaseim alajäseme kroonilise haavandi põhjustaja, on ka hulk muid haigusi, mille tagajärjeks on haavand alajäsemel. Sageli on patsient haavandi tekkimisel mures, kas haavandi tagajärjel võib tekkida gangreen, mis võiks viia jäseme amputeerimiseni.

Tegelikult venoosne haavand ei põhjusta gangreeni teket.

Patsiendijuhend annab lihtsaid soovitusi, kuidas ennetada haavandi teket ning ravida juba tekkinud haavandit. Venoosse puudulikkuse ja kroonilise venoosse haavandi ravi on meeskonnatöö, milles on oluline osa patsiendil. Patsiendi arusaamine oma haigusest ja selle põhjustest ning järjepidev ravi nii perearsti, pereõe kui ka eriarsti toel aitab ka kõige raskematel juhtudel paraneda. Kuna haavandi tekkepõhjust raviga täielikult kõrvaldada ei saa, peab veenipuudulikkuse ravi haavandi taastekkimise vältimiseks kestma kogu elu. Venoosne haavand on krooniline, sageli halvasti paranev sääre haavand, mille põhjuseks on veenihaigus.

Gangreeni põhjustab arteriaalse verevarustuse häire, mille tagajärjel ei saa koed hapnikku ja toitaineid. Selline verevarustuse häire on põhjustatud arterite ahenemisest või umbumisest arteriaalne ehk isheemiline haavand.

Sel juhul võivad alajäsemetele, pigem küll labajalale, tekkida valulikud haavandid. Verevarustuse puudulikkusele viitavad jalgade külmetamine, raskendatud liikumine nn vahelduv lonkamine ning tugevad valud säärtes ja labajalgades. Haavandid jalgadel võivad olla aga ka sellised, kus kahjustunud on nii venoosne kui ka arteriaalne süsteem.

Lisaks on mitmeid muid haavandeid põhjustavaid haigusseisundeid. Sellisel juhul peab enne kompressioonravi alustamist tegema põhjalikud uuringud perearsti või veresoontekirurgi juures.

Teavitage oma perearsti, kui põete suhkruhaigust, verehaigust, neuroloogilist haigust, liigesehaigust, mao-sooletrakti haigust või Teil on pahaloomuline kasvaja. Perearst oskab aidata haavandi põhjuse väljaselgitamisel. Kompressioonravi kroonilise venoosse haavandi korral Meditsiiniline kompressioonravi on jäsemele väljastpoolt survet avaldav elastne side või ravisukk, mis tõhustab veeniklappide tööd ja parandab venoosset verevoolu.