Alul oli kõik arusaadav. Ainult vanast Alpinisti patareidega raadiost teatas diktor iga natukese aja tagant, et tuulekiirus Lõuna-Eestis on kakskümmend viis kuni kolmkümmend meetrit sekundis. Toimetaja: Mirjam Mäekivi. Kohfeldti kaudu saab sõnastada ühise Ürituse, millega samastuda. Lubasin tädile paar õunapuud istutada ja kevadel porgandi-peedipeenra teha. Võib-olla kümne aasta perspektiivis räägime, et ka seal MHz sagedusalas Venemaal on mobiilside.
Tagasi Blogist lähemalt Hirvekaamera Kalakaamera RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma- taime- ja linnuliikidest.
RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti.
Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades. RMK Rein Drenkhan hoiab metsahaigustel silma peal Eesti Maaülikooli metsapatoloogia dotsent Rein Drenkhan on spetsialiseerunud metsapuude haigustele, eelkõige okka- ja võrsehaigustele.
Tassides on Reinu sõnul eelkõige juurepessu erinevaid liike ja nende antagonisti hiidkoorikut, männivõrsevähki, jalakasurma, aga ka välismaalt pärinevaid seenetüvesid, sest teadus on tänapäeval rahvusvaheline. Mikroskoobi kõrval on ootel üks RMK seemlast pärit männioks, millel on okkad pruuniks läinud. Mis haigus mändi tabanud on, Rein ajakirjanikule öelda ei saa — vastus antakse uuringu tellijale.
Lisaks mitmetele teistele haigustele on fookuses Põhja-Ameerikast pärit pruunvöötaud. Eestist leiti see ohtlik haigus Kui agressiivselt haigus siin käituda võiks, pole veel teada, aga seda saab laboris uurida. Invasiivsete seenpatogeenide puhul võib vaid teiste riikide kogemuse põhjal aimata, mida need siin tegema võivad hakata.
Lõunast põhja Kliima soojenemisega leiavadki lõunapoolsed haigused tee Eestisse, tõdeb metsapatoloog.
Näiteks seemnetega leviv männivõrsevähk Diplodia Sapineakes on Prantsusmaal ammuilma tuntud haigus ning kes leiti esmakordselt Järvseljal 11 aastat tagasi, on tõenäoliselt siia sattunud just seetõttu, et kliima siin on soojemaks muutunud.
Samas Rein märgib, et õnneks pole Eestis tõsist haiguspuhangut seni ilmnenud, kuid Rootsis jällegi on, ehkki rootslased leidsid oma metsadest haiguse eestlastest hiljem.
Seetõttu hoiavad teadlased ja ka tudengid haigusel hoolega silma peal. Paljudele haigustega seotud küsimustele aitavad vastuseid leida tudengid ja doktorandid. Praegu teeb Reinu käe all doktoritööd viis õppurit kolm kahasse Tartu Ülikooligamagistrante on neli ja bakalaureusetudengeid seitse. Nende abil analüüsitakse haigustekitajaid DNA baasil siis, kui selgeid sümptomeid ei ole avaldunud.
- McDavid tugev küljetoestustega põlve ortoos @ Salutaris
- Pilates uhise haigusega
- Kuidas traditsioonide hoidmine Bremeni treenerit ametis hoiab 0
- Kuidas ma ravida liigeste haigusi
- Venemaa hoiab enda käes Eesti 5G tulevikku | Eesti | ERR
- Sotsiaalmeedias on üks Eesti mees viimasel ajal korduvalt noori naisi ahistanud ja neid surmaga ähvardanud.
Töö tulemusena Hoiab polve all retrospektiivselt meile oluliste okkahaiguste epideemia-aastad, hinnati nende esinemissagedust, mõju puude kasvule ning töötati välja männi-pudetõve epideemiate prognoosi põhimõtted. Samuti määrati mändide produktiivne okastik ja hinnati retrospektiivselt üksnes produktiivsest okastikust pärineva okkakao mõju noorte mändide kasvule — see on oluline invasiivste patogeenide kahjude hindamisel. Avastati ja analüüsiti nelja uue invasiivse seenpatogeeni esinemist perekond männil Eestis.
Vanaisade ja onude jälgedes Metsandus on üks neist valdkondadest, kus perekondlik järjepidevus on levinud. Ka kuuelapselisest perest pärit Rein on kasvanud Võrumaal männimetsa kõrval.
Loodusblogi
Tänusõnu jagub Reinul ka Antsla keskkooli õpetajatele, eriti bioloogiaõpetajatele, kelle käsi on samuti mängus, et noormees Aastaks — vahepeal õppis Rein aasta Rootsis — oli magistrikraad käes. Magistriõppes uuris Rein männiokkahaigusi, männi-pudetõbe ja seda, kuidas ajas tagasi minnes pudetõbe tuvastada, kasutades okkajäljemeetodit.
Reinu sõnul sai välja töötatud esimesed põhimõtted, mille abil on võimalik öelda, millal esinevad männipudetõve puhangud, nagu see on Kagu-Eestis ka tänavu näha. Haiguse puhkemise aega on oluline teada näiteks taimlates ja puukoolides, kus saab taimi ennetavalt pritsida. Ettevaatust võõrliikidega! See ei kehti ainuüksi metsapuude, vaid ka koduaias kasvavate kohta, mistõttu ei maksa aeda tuua teadmata päritolu võõrliike, kes siinmail edeneda ei taha.
Tamme äkksurm näiteks tuligi Eestisse importtaimedega, aga õnneks ei levinud loodusse, enne hävitati.
Rein usub, et ka pruunvöötaud on meie metsapuudele jõudnud importtaimede kaudu koduaedadest. Puukoolid võiks ka keskenduda kodumaiste liikide paljundamisele ja kasvatamisele.
See ei tähenda üksnes looduslikke liike, vaid ka neid, kes on end Eesti tingimustes juba õigustanud. Murekoht juurepess Kui nüüd võib jääda mulje, justkui oleks Eesti mets tervikuna haigustest tabatud, siis nii see Reinu sõnul kindlasti pole. Metsameeste suurim peavalu ja majandusliku kahju tekitaja on juurepess, keda on ka maaülikoolis uuritud. Süvitsi tegeleb pessuga Reinu õde Tiia Drenkhan.
Earn $256.74 Every 20 MINUTES From 1 Simple COPY \u0026 PASTE Trick! (Make Money Online)
See seen on kaval tegelane ning üheseid soovitusi, mida teha või mitte teha, et nakkus ei leviks, on keeruline anda. Jah, suvine raie ei ole pessu levikuohu tõttu mõistlik, aga ka pehmel talvel ei ole seetõttu mõistlik raiuda. Üks võimalus riskide minimeerimiseks on kasutada raietel biopreparaati Rotstop, mis baseerub hiidkoorikul.
Kuna terved kuused nakatuvad valik- ja harvendusraietel haiges puistus kindlasti, tasub raie ajal kindlasti kände Rotstopiga pritsida. Samuti lõppraietel.
Liginull. Riigifirma ei kindlusta, hoiab kokku ja võtab dividende! - EhitusEST
See peaks andma vastuseid näiteks küsimustele, kuidas mõjutavad raied erineva vanusega kuusikutes juurepessu ja teisi patogeene ning mullaelustikku tervikuna. Olulised teadusartiklid Rein on avaldanud üle 50 artikli, neist 24 tippteaduslikku välismaistes väljaannetes. Meid hindavad maailmatasemel retsensendid.
Artikkel ilmus rahvusvahelises ajakirjas Forest Pathology kaks aastat tagasi. Artikli esiautor on Rein, ent kokku osales selles töös 66 autorit üle maailma. Olulisim info, mis välja koorus, oli tõdemus, Hoiab polve all see seenpatogeen on levinud nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral ning et Euroopas teeb punavöötaud kõige enam kahju mustale ja mägimännile, mujal maailmas samuti mustale männile, aga ka kiirjale männile.
Samuti hindab Rein väga Venemaale Kaug-Itta tehtud ekspeditsiooni tulemusi.
Võimalik töökoha kaotus hoiab inimesi hirmu all
Muuhulgas selgus näiteks, et saaresurm — haigus, mis hukutab saarepuid — on pärit Ida-Aasiast, kuid Venemaa osast, mitte Jaapanist, nagu seni arvati. Reinu sõnul on oluline teada, kust haigused pärit on, selle põhjal saab näiteks otsustada, kas ja kuidas taimeliike ühest paigast teise viia või tuua. Rein ütleb, et on väga tänulik RMK-le Hoiab polve all männi ja hariliku kuuse järglaskatsekultuuride rajamise toetamise eest ning loodab selle tegevuse jätkumisele. Jaga artiklit.