Valuelamuste iseloom tuleb täielikult nende representatsioonilisest sisust. Nüüd on võimalik öelda, et valud kui meelteandmed asuvadki seal, kus need paistavad asuvat fantoomvalu korral tühjas kohas ; selleks ei ole loogilist takistust Frank Jackson , " The Existence of Mental Objects ", Perception: A Representative Theory. Need arusaamad ei käi omavahel hästi kokku. Võta endale tool või sein toeks juhul, kui peaksid tasakaalu kaotama. Mis toimib justkui amort. Edasijõudnud: Võta tasakaalupadi kui tunned ennast ebakindlalt, siis võta tool või sein endale toeks.

Selle poolest nad sarnanevad füüsiliste esemetega või nende seisunditega. Valude kohta öeldakse, et neid tuntakse kuskil: näiteks: "Ma tunnen vasaku käelaba seljal teravat valu. Valu tõmbab tähelepanu ja hoolitsuse neisse kohtadesse, kus neid tuntakse. Mõnikord öeldakse ka, et sama valu tuleb tagasi või käib hooti peal.

See vihjab arusaamale, mille järgi valusid on usutav samastada kehaosade seisunditega, tõenäoliselt koekahjustustega sest millest muust võiks jutt olla? Ometi on terve mõistus sellise samastuse vastu, samuti paistab, et terve mõistus ei pea valutundmist millegi füüsilise tajumiseks.

Sormede sormede valu

Tõepoolest, terve mõistus peab mõeldavaks nii mingis kehaosas valu tundmist, ilma et vastav kehaosa oleks kahjustatud, fantoomvaludishias kui ka Tasse valu mittetundmist hoolimata kahjustusest valuvaigistite või anesteesia toimel. Nagu teisigi teadvustatud episoodide elamusi, peetakse valusid tavaliselt privaatseteks, subjektiivseteks, ennastsisendavateks ja aistijale korrigeerimatut teadmist andvateks. Rääkides valudest kui elamustest, räägitakse neist ühtlasi nii, nagu neid elamusi kuidagi seesmiselt tajutaks, nii et mõte läheb introspektsioonile.

Valutundjad ütlevad, et nende elamused on privaatsed selles mõttes, et neil endil pole nendele sellist episteemilist ligipääsu nagu neil endil nad tunnevad valu ning selle põhjal saavad teada, et nad seda tunnevad ; see vastandub tavaliste tajuobjektide vahetu vaimuvälise ümbruse, sealhulgas oma keha avalikkusele.

Paistab ka, et valud on subjektiivsed selles mõttes, et nende olemasolu sõltub sellest, et neid tuntakse; ka selles suhtes nad erinevad tavalise välistaju objektidest. Paistab, et inimestel on eriline episteemiline autoriteet oma valude suhtes: nende valuteated Tasse valu olevat korrigeerimatud või isegi eksimatud.

On paratamatu, et kui keegi usub, et tal on valus, siis tal on valus. On paratamatu, et kui kellelgi on valus, siis ta teab, Ola dusplaasia ravi tal on valus, ennastsisendav vaimuseisund. Nii et paistab, et pole vastandust näilise ja tegeliku valu vahel. Paistab, et siis ei saa mul valu tundmise põhjal tekkida ekslikku uskumust, et mul on valu, nii nagu välistaju puhul.

Valudel kui aistingutel ei ole asukohta. Aga millele me siis asukoha omistame, kui me seostame valusid kehaosadega?

Ninakõrvalkoobaste põletik ehk sinusiit

Kui jutt on välistajust, näiteks millegi nägemisest, siis teised saavad seda samamoodi näha hallutsinatsiooni korral nägemist ei toimu. Erinevalt nägemisest endast eeldab oma nägemisest teatamine endast, et teataja paigutab kategoriseerib nähtu mingi mõiste alla.

Valuteate tõesus ei nõua mingi vastava seisundi olemasolu kehaosas. Kui me ütleme, kus meil valutab, siis me ei võta sidumust, et selles kohas on mingi kahjustus; välistaju puhul on asi teisiti.

Haiget uhist kuunarnuki paindumisel

Aga kui ma rääkides valust mingis kohas, ei paiguta sellesse kohta ei vaimset elamust ega kehalist seisundit, mida ma siis teen? Tervel mõistusel on raske vastata.

Siiski, kui väga peale käia, siis öeldakse, et tegu on millegagi, mida ma introspektsiooni abil saan jälgida ja kirjeldada, ja see sisemise tähelepanu privaatne ja subjektiivne objekt, mille kohta ma ei saa eksida, asubki kehaosas.

Kui seda tõsiselt võtta, siis tuleb välja, et sellel asjal on küll asukoht avalikus ruumis, aga ainult minul on sellele episteemiline ligipääs; ja selle olemasolu sõltub sellest, et ma seda tunnen tajun. Tekib ka küsimus, et kui see asi on minu tähelepanust eraldi, kuidas siis nii saab olla, et ma ei saa selle kohta eksida. Ja mis laadi asi see siis on, kui see pole füüsiline?

Nii et terve mõistus ütleb kokkuvõttes midagi niisugust, et valu on ühtaegu akt ja objekt. Tajuakti analüüsitakse tajuja seisukohast nii, et selles osalevad elamus ja mõisteline kategoriseerimineTasse valu mõistete rakendamine taju objektile ja selle omadustele.

Parim geelid liigestele

Tajuelamused on tajujale läbipaistvad, nii et ta tajub vaimuvälist reaalsust otseselt, tajumata või teadvustamata kõigepealt elamust või selle omadusi. Niisugust tervemõistuslikku vaadet nimetatakse tavaliselt naiivseks realismiks või otseseks realismiks. Kaudse realismi järgi on see otsesus illusoorne: tegelikult teadvustatakse otseselt elamuslikke vahendajaid, ja vaimuvälist maailma tajutakse kaudselt.

Saada lugu

George Edward MooreBertrand Russell ja Henry Habberley Price 'i järgi on need vahendajad fenomenilised või mentaalsed partikulaaridmida tavaliselt nimetatakse meelteandmeteks.

Oletame, et kellelgi on hallutsinatsioon. Intuitsioon ütleb, et ta näeb midagi. Meelteandmeteteooria järgi ta näeb fenomenilisi indiviide meelteandmeidmillel reaalselt ongi need omadused, mis paistavad. Meelteandmed on privaatsed, subjektiivsed ja ennastsisendavad ning on korrigeerimatu teadmise allikas.

Põlvevalu – põhjused, ennetamine, ravi

Meelteandmed ei ole meeleelundite ees, vaid teadvuses. Tajulise teadlikkuse puhul on alati tegu fenomeniliste objektide teadvustamisega, olgu siis tegu hallutsinatsiooniga või tajuga. Kuigi välistaju puhul tajutakse välisobjekte ja Tasse valu omadusi kaudselt, seda kaudsust tavaliselt ei teadvustata; seda näitab ainult filosoofiline refleksioon. Paistab aga, et valu puhul tuleb see kaudsus introspektiivselt kergesti välja, sest me ei taha samastada valu kehaosaga, milles me seda tunneme. Valu ja teisi " intransitiivseid " David Malet Armstrong" Bodily Sensations ", " A Materialist Theory of the Mind " kehalisi aistinguid tundub meelteandmete teooria hästi seletavat.

Meelteandmete teooria seisukohast on valud fenomeniliste indiviidide paradigmaatiline näide.

Ninakõrvalkoobaste põletiku diagnoosimine

Nende olemasolu sõltub sellest, et neid aistitakse, ja nad on aistijate jaoks loogiliselt privaatsed. Sellepärast siis ongi valud ühtaegu aktid ja objektid: nad ei saa olemas olla ilma elamusaktita Charlie Dunbar Broad" Scientific Thought ". Valu mõiste käib nii fenomeni kui objekti kui selle teadvustamise kui akti kohta.

Nüüd on võimalik öelda, et valud kui meelteandmed asuvadki seal, kus need paistavad asuvat fantoomvalu korral tühjas kohas ; selleks ei ole loogilist takistust Frank Jackson" The Existence of Mental Objects ", Perception: A Representative Theory.

Inimeste ravi liigestega

Sai end üksnes valu ja vaevaga liigutada. Valudest kurnatud inimene. Operatsioon oli täiesti ilma valuta. Külmunud käed ei tundnud valu. Hoobi saanud koer tõmbas end valust kerra.

  • Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.
  • Kui puusaliigese kartroosi raviks tugev valu
  • Ninakõrvalkoobaste põletik ehk sinusiit - Fertilitas
  • Radikuliit Spin Hurt
  • Sellest, mida liigesed on valulikud olad
  • Kasi randmevalu
  • Valu leevendamine[ muuda muuda lähteteksti ] Valude ja kannatuste leevendamine on tervishoius üks kõige olulisemaid eesmärke.

Eks metsatöödel saanud ennevanasti vatti ja valu näha. Laste valu ema kaotuse puhul.

Kuunarnuki uhise ravi reuma

Õnnetusest kuuldes tahtis süda valust, valu pärast seisma jääda. Raske valu täitis südant. Mu süda on sinu pärast valu täis. Südames on valu, mis sellest lapsest saab. Seda nähes tõmbub mu süda valus t kokku. Rinnus näris valu juhtunu pärast. Terav valu tungis hinge.

Õnnetu armastus põhjustab kannatust ja valu. Sinu sõnad teevad mulle valu. Emad on lastega valu ja vaeva näinud.

Ninakõrvalkoobaste põletik ehk sinusiit

Püüdsime teda tema valus lohutada. Kõneleja hääles oli valu, näost paistis valu. Mõtleb möödunule nukruse ja valuta. Vennal oli kange valu naist võtta.

Külastaja küsib:

Mul ei ole mingit valu seda teha. Pidi ikka valu olema, mis sundis teda seda tegema. Poisil on tõeline valu pilli järele. Mis valu teid siia ajas? Põhjuseks võib olla ka kehaline stress: sundasend arvuti taga ja vähene liikumine.

Navigeerimismenüü

Mida teha? Aitavad tavalised apteegi käsimüügi valuvaigistid Tasse valu või paratsetamool. Valu vähendab ka külma asetamine valutavale kohale. Migreen Kuidas see tunda annab? Migreen on veresoonte ja närvide viis reageerida välistele, aga ka sisemistele näiteks hormoonid ärritustele. Peavalu põhjustab peapiirkonna arterite laienemine mine veresoonte ümbruses. Mis migreeni vallandab, pole siiani täpselt teada. Siiski võivad migreeni põhjustada mõned toiduained juust, pähklid, šokolaad, jäätis, jogurt, rasvane või praetud toit, pitsa, tsitruselisedvalgussähvatused, ärritavad lõhnad, sigaretisuits ja alkohol iseäranis punane veinülemäärane kofeiini tarbimine eriti must teetoidukordade vahelejätmine, ilmamuutused, samuti väsimus ja liigne stress.

Proovi välja selgitada, millised on sinu migreeni vallandajad, ja võimaluse korral hoidu neist. Mine kindlasti arsti juurde, kes määrab sulle sobiva ravi.

Mõnel inimesel annab saabuvast migreenihoost märku aura: see tähendab kas nägemishäireid, aistingumuutusi tuimus või kõnehäireid. Kui võimalik, tuleks ravi alustada juba aura saabudes, see võib migreeni tugevust tunduvalt vähendada.

Site wide poll

Kõige sagedamini kasutatakse migreenipeavalude leevenduseks põletiku- ja valuravimeid, näiteks aspiriini ja paratsetamooli, tihti ka diklofenakki ning ibuprofeeni.

Kui nendest ei ole abi, saab arst kirjutada spetsiaalseid migreenivaluvaigisteid ehk triptaane. Mõned inimesed leiavad abi ka massaažist, joogast ja mediteerimisest. Ettevaatust valuvaigistite liigtarvitamise eest: Kui inimesel kulub kvartalis juba üle 20 valutableti, tuleks kindlasti arstiga nõu pidada. Kui pikka aega peoga valuvaigisteid süüa, võivad tagajärjeks olla tõsised terviseprobleemid, isegi maohaavad või maoverejooks. Kuidas see tunda annab? Valu tekib, kui kummardad või liigutad pead küljelt küljele.

Poterie: FABRIQUER SON MUG en 15 mn sans tour

Liigne soolatarbimine ja vähene vedelikujoomine. Need kaks on sageli omavahel seotud: kui sööd väga soolast toitu, püüab keha üleliigsest soolast vabaneda, suunates selle neerudesse.

Koos soolaga kaotab keha aga ka vett. Vedelikupuuduse tõttu ahenevad veresooned, vähendades vere- ja hapnikuvoogu ajusse.

Arst vastas:

Seda tüüpi peavalu võib osutada ka madalale vererõhule, millele vedelikupuudus veelgi hoogu annab. Joo 6—8 klaasi puhast vett päevas, ära pane toidule soola juurde, söö rohkelt töötlemata toitu ning jälgi selle soolasisaldust. Kui tunned vedelikupuudusest põhjustatud peavalu saabumist, istu ja joo klaas vett. Organismi ööpäevane vedelikuvajadus on 28—35 ml kehakaalu kilogrammi kohta, sealhulgas on ka toiduga saadud vedelik. Vedelikupuudust tuleb eelkõige ennetada, eriti kuumade ilmadega, kehalise koormuse või palaviku ajal.