Jõudes servani, ajab ta jalad sirgu, tõuseb püsti ja viskab seljal oleva eseme järsu liigutusega üle pesa serva. Need mehed olid tarvitanud ta poja kallal psüühilist vägivalda ja andnud pojale uimasteid. Sigimise ajal sööb ta pisivärvuliste mune , sügisel marju.

Tööpüksid, ACCELERATE Diamond strets, naiste, tumehall 82C52, Mascot

Välimus[ muuda muuda lähteteksti ] Kägu on keskmise suurusega lind. Ta kaalub g [4].

Tema keha on Hulgama polved 40 cm ja tiib umbes 22 cm pikk. Saba on samuti üsna pikk, kuni 18 cm, ümardunud ja astmeline. Nii suuruse kui ka värvuse poolest meenutab ta pisut raudkulli. Kägudel on selgelt väljendunud suguline dimorfism. Ülejäänud sulestik on valge tumedate vöötidega. Vikerkest ja silmaääris on kollased.

Nokk on tume ja tipust kergelt kõverdunud. Jalad on lühikesed ja oranžid.

Navigeerimismenüü

Samuti on võimalik, et nende selg ja lagi pea on roostekarva, laiade mustade ja kitsaste valgete vöötidega. Nad on üle keha tumedavöödilised ja suguline dimorfism ei ole neil välja kujunenud. Maapinnal otsib ta toitu haruharva, sest lühikeste jalgade tõttu on ta vilets kõndija.

Röövikud on tavaliselt taimekahjuridaga enamik linde neid ei söö, sest röövikud on selleks liiga suured ja karvased. Röövikute hävitamisega toob kägu loodusele kasu. Röövikute karvad tungivad käo mao epiteelimistõttu see muutub harjaseliseks.

Aeg-ajalt öögatab kägu mao epiteeli pealmist kihti koos sellesse takerdunud karvadega räppetompudena välja. Veel sööb ta sihktiivalisikiletiivalisi ja suuri kärbseid. Sigimise ajal sööb ta pisivärvuliste munesügisel marju. Kuid nad liiguvad aeglaselt ja saabuvad Kesk-Euroopasse alles aprilli lõpul.

Päevas läbivad nad kõigest 80 km ja levila põhjapiirini jõuavad nad alles mai lõpus. Siiski sõltub see suuresti aastast: kui kevad on varane, saabuvad käodki varem. Teekonda alustavad käod suurtes parvedes, aga pesitsuskohtadesse jõuavad nad ükshaaval, isaslinnud paar-kolm päeva varem kui emaslinnud.

Kivivannid

Tihti on see sama koht, kus ta ise üles kasvas. Nähtavasti käituvad emased samamoodi. Kuid emaste ja isaste territooriumid ei lange kokku, sest isaslindude oma on väiksem, ja Probleemid koigi liigestega paarituvad emased käod mitme isaslinnuga.

Ühe emaslinnu läheduses võib olla mitu isast, kes üksteisega tülitsevad.

Ka isaslind võib mitme emaslinnuga paarituda, kui territooriumi vahetab. Emaslinnu territooriumi suurus on Euroopa parasvöötme segametsades 1—1½ km².

Tööpüksid, ACCELERATE Diamond strets, naiste, tumesinine 76C52, Mascot

See on vali ja väga iseloomulik hääl, mida naljalt teiste lindude häälitsustega segi ei aja. Isaslind kordab palju kordi pisut nukralt: kuk-kuu, kuk-kuu Kukkudes istub ta kõrgemal kohal, näiteks puu võra ülemises otsas rõhtsal oksalaga stepis lihtsalt Kasi sorme sailitamine või künkal.

Harvem kukub kägu lennul.

Välimus[ muuda muuda lähteteksti ] Kägu on keskmise suurusega lind. Ta kaalub g [4].

Kukkudes laseb kägu tiivad ripakile ning tõstab ja langetab saba. Kägu võib kukkuda ükskõik mis kellaajal, aga eriti intensiivne on kukkumine hämaruse ajal. Isaslinnu hääle peale lendab kohale emaskägu, aga kui seda ei juhtu, siis lendab isaslind pisut teise kohta ja hakkab uuesti kukkuma.

Isase juurde lennanud emane trillerdab valjult "kli-kli-kli-kli-kli", aga erilise erutuse hetkedel toob kuuldavale kumeda hüüu, mis on kuuldav ainult lähedalt ja meenutab summutatud itsitamist. Ta muneb teiste lindude, tavaliselt väikeste värvuliste pessa. Käo munemisperiood on väga pikk, kestes aprilli lõpust või mai algusest juuli keskpaigani [3].

Emane muneb mitmepäevaste vahedega umbes 20 muna [3]. Juba see näitab, et käol ei saa olla tavalist pesa, sest kui ta hakkaks iga muna kohe haudumajõuaksid esimesed pojad kooruda enne viimaste munade munemist, aga kui ta ootaks enne haudumist kõigi munade munemist, siis esimesed munad selle ajaga juba rikneksid.

Sarnased tooted

On teada üle liigi linde, kelle pesasse kägu muneb, ent iga emane eraldi võetuna kasutab üksnes mõnd liiki lindude pesi, eelistades nähtavasti sedasama liiki, kelle pesas ta ise üles kasvas. Kõige sagedamini asetab kägu munad pisivärvuliste pesadesse, ent täheldatud on ka rähniliste ja kurvitsaliste pesi.

Võrreldes linnu enese suurusega on käo munad Hulgama polved väikesed. Need on sama värvi ja sama suured või õige pisut suuremad kui nende linnuliikide munad, kelle pesi kägu kasutab.

E-apteegi nõustamine

Seejärel jälgib ta pesa ja selle omanikke mõnda aega, püüdes jääda Hulgama polved. Hetkel, mil pesaomanikud on eemale lennanud, poetab ta sinna oma muna. Kui pesa on ülalt avatud ja küllalt tugev nagu metskiurultalvikesel või võsaraadilistub kägu pesale ja muneb otse sinna. Aga kui pesa asub lõhes või õõnsuses nagu tihasellepalinnul või kärbsenäpil või on külgmise sissepääsuga nagu lehelinnulmuneb kägu maapinnale ja viib siis muna nokas pessa.

Väga harva on ühes pesas kaks käomuna. Sel juhul võib kindlalt öelda, et need kuuluvad eri emastele. Pessa poetatud munale reageerivad nad erinevalt. Enamik liike heidab võõra muna lihtsalt pesast välja. Mõned, nagu käblik ja põõsalinnud, hülgavad pesa, isegi täiskurna korral.

Roolinnud ja lepalinnud teevad uue pesavooderdise, kattes sellega kõik munad, nii enda omad kui käo oma, ja asuvad uuesti munema. Kuid sageli linnud ei märka pettust. Näiteks võsaraatpunarind ja kiurud ei reageeri võõrale munale isegi siis, kui see ülejäänutest tunduvalt erineb. Teised linnupojad kooruvad harilikult Hulgama polved Käopoeg on paljas, teistest linnupoegadest pisut suurem ja kaalub ligikaudu 3 g. Teisel elupäeval ilmneb tal väljaviskamisrefleks: ta püüab kõike pesas leiduvat välja lükata.

Eriti aktiivne on ta siis, kui vanemaid pole kohal ja teised linnupojad on väheliikuvad, sest soojendavate vanemate äraolekul nad jäigastuvad kehatemperatuuri alanemise tõttu. Käopoja tagaseljal on eriline süvend ning selja ja külgede nahk Ravi Sustavis väga tundlik. Nende puudutamisel ilmnebki refleks: käopoeg ajab jalad laialt harki, toetab pea vastu pesapõhja ja püüab pugeda muna või poja alla.

Kui see õnnestub, siis upitab ta selle mõne tõukega Hulgama polved seljale. Siis tõstab ta oma tiivaalged üles, hoides objekti oma seljalohus, ja ukerdab pesa serva poole.

Hulgama polved servani, ajab ta jalad sirgu, tõuseb püsti ja viskab seljal oleva eseme järsu liigutusega üle pesa serva.

Saada e-kiri

Käopoeg kasvab kiiresti, nõuab kogu vanemate toodud toidu endale ja teised pojad pesas surevad nälga. Alles kuuvanusena hakkab ta korralikult lendama. Nad toovad talle toitu — korda ööpäevas.

Söödetava toidu koostis sõltub loomulikult sellest, missugused linnud teda kasvatavad. Kui käopoeg on juba küllalt suur, peavad kasuvanemad tema toitmiseks oma pea Hulgama polved tema laialiaetud kurku toppima.

Sügisränne algab vara, juba juuli keskel, ja on alguses märkamatu, sest linnud lendavad aeglaselt. Vanalinnud lendavad kõigepealt, noorlinnud hiljem. Kesk-Euroopast lahkuvad viimased käod septembri lõpul. Nad rändavad väikeste salkadena. Hulgama polved jõuavad esimesed käod juuli lõpul ja massiline läbiränne toimub seal septembris, aga Lõuna-Aafrikasse saabuvad esimesed isendid alles oktoobris ja põhiosa saabub sinna detsembris.